Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. november 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1341
Haldusasi
RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.07.2019 otsuse nr 88-19/205752 tühistamiseks ja vaidlustuse läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Keskkonnateenused AS, volitatud esindajad v.adv Toomas Pikamäe ja adv Helena Noot Vastustaja (hankija) – MTÜ Jäätmehalduskeskus, seaduslik esindaja juhatuse liige Tõnu Tuppits Kolmandad isikud (ühispakkujad) – RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ, volitatud esindaja adv Kadri Matteus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ esitatud uue tõendi (23.10.2019 menetlusdokumendi lisa, kuvatõmmis riigihangete registri veebilehelt) vastuvõtmisest ja eemaldada see haldusasja materjalide hulgast.
2.Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-1341.
3.Teha haldusasjas nr 3-19-1341 uus otsus, millega jätta RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.07.2019 otsuse nr 8819/205752 tühistamiseks ja vaidlustuse läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks rahuldamata.
4.Mõista MTÜ-lt Jäätmehalduskeskus Eesti Keskkonnateenused AS esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 4096 (neli tuhat üheksakümmend kuus) eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3-19-1341
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.11.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Jäätmehalduskeskus avaldas 25.03.2019 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Lääne-Harju valla Paldiski linna haldusterritooriumil“ (viitenumber 205752) hanketeate. Hankes esitati kolm pakkumust: 1) Eesti Keskkonnateenused AS; 2) Amartox OÜ; 3) ühispakkujad RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ.
2.MTÜ Jäätmehalduskeskus tunnistas 31.05.2019 vastavusotsusega Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse vastavaks ning lükkas Amartox OÜ ja ühispakkujate RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumused tagasi. Ühispakkujate pakkumuses toodud ühikuhinnad ei vasta hindamiskriteeriumites toodud nõuetele. MTÜ Jäätmehalduskeskus tunnistas 31.05.2019 edukaks tunnistamise otsusega Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse kui madalaima hinnaga pakkumuse edukaks, kuid automaatselt ebaedukaks, sest pakkumus ei kvalifitseerunud korduvas ettevõtjate kontrollis. MTÜ Jäätmehalduskeskus otsustas 31.05.2019 kvalifitseerimise otsusega kõrvaldada Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse seoses kõigi pakkumuses osalejate kõrvaldamisega. Eduka pakkumuse teinud Eesti Keskkonnateenused AS jäi kvalifitseerimata riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 2 alusel, sest ta on rikkunud keskkonna- ja tööõigust. Kaebaja ei vaidlustanud nimetatud otsuseid.
3.RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ esitasid 04.06.2019 MTÜ-le Jäätmehalduskeskus avalduse nende pakkumuse osas uue otsuse tegemiseks, sest pakkumus vastab riigihanke alusdokumentide nõuetele. MTÜ Jäätmehalduskeskus tunnistas 07.06.2019 vastavusotsusega Eesti Keskkonnateenused AS ja RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumused vastavaks ning Amartox OÜ pakkumuse mittevastavaks. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumus vastab sisuliselt nõuetele ja MTÜ Jäätmehalduskeskus aktsepteerib oma viga.
4.MTÜ Jäätmehalduskeskus kõrvaldas 18.06.2019 kvalifitseerimise otsusega (allkirjastamata) Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse seoses kõigi pakkumuses osalejate kõrvaldamisega.
5.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 28.06.2019 vaidlustuse MTÜ Jäätmehalduskeskus 18.06.2019 otsuse peale. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 08.07.2019 otsusega nr 105-19/205752 vaidlustuse läbi vaatamata, leides, et 18.06.2019 otsus on töödokument, mida ei ole allkirjastatud ja mis tehti ekslikult Eesti Keskkonnateenused AS-le nähtavaks. Tegemist ei ole hankija otsusega RHS mõttes. Hankija otsusteks on 31.05.2019 ja 07.06.2019 otsused.
6.Eesti Keskkonnateenused AS esitas VAKO 08.07.2019 otsuse peale Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-19-1373). Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.10.2019 otsusega Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 29.08.2019 otsuse nr 3-19-1373. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas Eesti
2(10)
3-19-1341 Keskkonnateenused AS kaebuse ja tühistas MTÜ Jäätmehalduskeskus 18.06.2019 kvalifitseerimise otsuse pakkumuse nr 216109 kohta. Otsus ei ole jõustunud.
7.Eesti Keskkonnateenused AS esitas 17.06.2019 vaidlustuse MTÜ Jäätmehalduskeskus 07.06.2019 otsuse peale. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumus ei vasta kolme jäätmeliigi hinna osas nõudele, et liigiti kogutud jäätmete hinnad peavad moodustama segaolmejäätmete hinnast vähemalt 30%. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakutud hind 3,08 eurot moodustab 29,990%.
8.VAKO rahuldas 03.07.2019 otsusega nr 88-19/205752 vaidlustuse ja tunnistas MTÜ Jäätmehalduskeskus 07.06.2019 otsuse RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise osas kehtetuks. Ilma vastustaja tegevuseta ei oleks 18.06.2019 otsust registrisse tekkinud. Järelikult on MTÜ Jäätmehalduskeskus otsustanud tunnistada 18.06.2019 otsusega oma 31.05.2019 otsuse Eesti Keskkonnateenused AS mittekvalifitseerimise kohta kehtetuks. Seega ei olnud Eesti Keskkonnateenused AS 17.06.2019 seisuga hankemenetlusest kõrvaldatud. Eesti Keskkonnateenused AS-l on kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamise õigus, sest tal on kahe vaidlustusmenetluse kaudu võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ on suurjäätmete, biolagunevate jäätmete ning haljastusjäätmete veole ja käitlusele pakkunud hinnaks 3,08 eurot/m3, mis ei ole 30‒50% pakutud segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast (10,27 eurot/m3), vaid 29,990%. MTÜ Jäätmehalduskeskus ei saanud lähtuda protsendi kindlakstegemisel hinnast, mida pakkumuses ei esitatud. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ ei pakkunud hinnaks 3,081 eurot/m3 ning hinna 3,081 eurot/m3 asemel hinna 3,08 eurot/m3 pakkumist ei saa pidada inimlikuks eksimuseks. 30‒50% nõude täitmise kontrollimisel pole oluline, kas hind 3,081 eurot/m3 mõjutaks riigihanke tulemust. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse vastavuse kontrollimisel hinnast 3,081 eurot/m3 lähtumisel oleks tegemist pakkumuse lubamatu muutmisega. Tegemist on sisulise puudusega.
9.RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ esitasid 15.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 03.07.2019 otsuse tühistamiseks ja vaidlustuse läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks. Eesti Keskkonnateenused AS-l puudub vaidlustamise õigus. Hankija otsuste vaidlustamise õigus on pakkujal. Pakkuja staatus lõpeb hankemenetlusest kõrvaldamisega. Eesti Keskkonnateenused AS viidatud Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-389/13 ei ole asjakohane, sest Eesti Keskkonnateenused AS oli lõpliku otsusega riigihankest kõrvaldatud (vt Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-355/15). MTÜ Jäätmehalduskeskus 31.05.2019 otsus oli vaidlustuse esitamise ajaks jõustunud (RHS § 189 lg 1). Asjaolu, et vastustaja on 07.06.2019 otsuses Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse teistkordselt vastavaks tunnistanud, ei oma tähtsust, sest sellest ei tulene, et Eesti Keskkonnateenused AS ei ole kõrvaldatud ja osaleb uuesti menetluses. 07.06.2019 otsus ei muuda 31.05.2019 kvalifitseerimise otsust. VAKO on võtnud 03.07.2019 ja 08.07.2019 otsustes vastuolulised seisukohad. Kuna vastustaja 18.06.2019 dokument pole hankija otsus RHS-i mõttes ja 07.06.2019 otsus ei sisalda otsustust Eesti Keskkonnateenused AS kõrvaldamata jätmise kohta, oli Eesti Keskkonnateenused AS vaidlustuse esitamise ajaks menetlusest kõrvaldatud ega kvalifitseeru pakkujaks. Vastustaja kinnitas VAKO 08.07.2019 otsusest nähtuvalt, et ta ei ole 18.06.2019 ühtegi otsust teinud. Seega on ilmselgelt tegemist vastustaja sisedokumendiga. Kuna 18.06.2019 otsus puudus vaidlustuse esitamise aja seisuga, siis puudus ka otsus, mis oleks 31.05.2019 otsust muutnud. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamine on õiguspärane. Kolmandad isikud esitasid hinnad täpsusega kaks kohta pärast koma. Käibes puudub väiksem 3(10)
3-19-1341 rahaühik kui 1 sent. Seega ümardasid kolmandad isikud enda pakutavate teenuste maksumuse 3,081 euro pealt 3,08 euro peale. Pakkumuse vastavuse hindamine on kaalutlusotsus. Hankijal on õigus mitte lükata pakkumust tagasi, kui puudus ei ole sisuline. Kolmandate isikute pakkumuse tagasilükkamine oleks ebaproportsionaalne. Kolmandad isikud ei omandanud ebaõiglast konkurentsieelist teiste pakkujate suhtes, sest hinna 3,081 eurot pakkumine hinna 3,08 eurot asemel ei oleks hanketulemust muutnud. 07.06.2019 otsuse põhjendused sisalduvad nii otsuses kui ka kolmandate isikute avalduses. Üksnes põhjendamiskohustuse rikkumine ei too kaasa otsuse tühistamist, kui hankijal puudub õiguspärane võimalus pakkumuse tagasilükkamiseks.
10.MTÜ Jäätmehalduskeskus toetas RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ kaebust.
11.Eesti Keskkonnateenused AS palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on 07.06.2019 otsusega ja riigihangete registri kaudu saadetud e-kirjas tunnustanud Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkujana, st ei käsitlenud 31.05.2019 otsust kehtivana. Vastustaja tegi 18.06.2019 uue kvalifitseerimise otsuse, mis asendab 31.05.2019 otsust ja mida kaebaja vaidlustas nii VAKO-s kui kohtus. Seda, et 31.05.2019 kvalifitseerimise otsus on aegunud, kinnitab ka riigihangete registri ekraanipilt. RHS ega haldusmenetluse seadus (HMS) ei nõua, et hankija otsus oleks allkirjastatud. Riigihangete registris saab dokumente ja otsuseid koostada üksnes hankija. Isegi kui kaebaja oleks hankemenetlusest kõrvaldatud, oleks tal vaidlustamise õigus, et saavutada uue hankemenetluse korraldamine, kus ka temal oleks võimalik osaleda (Euroopa Kohtu 05.04.2016 otsus asjas nr C-689/13; Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2006 otsus asjas nr 3-06-647). Seega rikub 07.06.2019 otsus kaebaja õigust taotleda vastustajalt hankelepingu sõlmimist ja kaebajal on kaebeõigus. HKMS § 268 lg 1 ja RHS § 185 lg 1 järgi on kaebeõigus mh riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal. RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentide nõuetele. Kriteeriumite järgimiseks pidanuks kolmandad isikud pakkuma hinda vähemalt 3,081 eurot. Kui kolmandad isikud leidsid, et pakutav hind tuleb ümardada kahe komakohani, tulnuks pakkuda hinda 3,09 eurot. Pakkudes hinnaks 3,08 eurot, said kolmandad isikud eelise teiste pakkujate ees, kuna selle võrra oli nende pakkumus madalam. Vastustaja ei saanud kriteeriumites kehtestatud protsentide kindlaks tegemisel lähtuda hinnast, mida kolmandad isikud ei pakkunud. 07.06.2019 otsus ei sisalda ühtegi põhjendust kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Seega on viide proportsionaalsuse põhimõttele asjakohatu, sest VAKO ja kohus ei teosta kaalumist hankija eest. Tegemist oli pakkumuse sisulise, mitte vormilise puudusega. Kolmandate isikute pakkumusest ei nähtu, et nad oleks teinud arvutusliku või trükivea. Kolmandad isikud kinnitasid, et märkisid hinna 3,08 eurot tahtlikult. Sisulised puudused välistavad pakkumuse vastavaks tunnistamise. Kohus ei saa VAKO asemel jätta vaidlustust läbi vaatamata või rahuldamata.
12.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.08.2019 otsusega kaebuse ning tühistas VAKO 03.07.2019 otsuse nr 88-19/205752 ja jättis Eesti Keskkonnateenused AS-i vaidlustuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Kohus mõistis Eesti Keskkonnateenused AS-lt RAGN-SELLS AS-i ja R-S Projektid OÜ kasuks välja menetluskulu 2140 eurot (resolutsiooni p 2). Vastustaja kõrvaldas 31.05.2019 kvalifitseerimise otsusega kaebaja hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 2 alusel, sest kaebaja oli rikkunud keskkonna- ja tööõiguse norme. Kaebaja ei ole seda otsust tähtaegselt vaidlustanud. Järelikult on see otsus jõustunud ja kaebaja ei osalenud enam edasises hankemenetluses (RHS § 96 lg 5).
4(10)
3-19-1341 Vastustaja muutis 07.06.2019 otsusega 31.05.2019 vastavusotsust, mitte sama kuupäeva kandvat kvalifitseerimisotsust. Asja materjalidest ja vastustaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud selgitusest nähtub, et vastustaja eesmärk oli parandada kolmandate isikute pakkumuse kontrollimisel tehtud väidetav viga. Seega oli vastustaja eesmärgiks 07.06.2019 otsuse tegemisel tunnistada kolmandate isikute pakkumus vastavaks, mitte pöörata kogu menetlust algusesse tagasi ja kontrollida uuesti kõiki esitatud pakkumusi. 07.06.2019 otsus ei taastanud kaebaja menetluslikku seisundit ega kaasanud teda uuesti menetlusse. Asjas on esitatud ka vastustaja 18.06.2019 otsus, millega kaebaja uuesti menetlusest kõrvaldati. Kohus nõustub iseenesest VAKO 03.07.2019 otsuses nr 88-19/205752 toodud seisukohaga, et dokumendid ei teki registrisse ise. Dokumendi tekkimiseks peab hankija need koostama. Samas võimaldavad vastustaja eesmärkide ja käitumise vastuolulisus ja ebaloogilisus järeldada, et praeguse arusaamatuse on põhjustanud vastustaja oskamatus riigihangete registrit õigesti kasutada. Vastustaja kinnitas, et kaebaja kõrvaldati menetlusest 31.05.2019 otsusega ja tema hinnangul oli kaebaja 07.06.2019 otsuse tegemise aja seisuga menetlusest kõrvaldatud. Kuna vastustaja ei kavatsenud 18.06.2019 seisuga uut otsust koostada ja 31.05.2019 kvalifitseerimise otsusesse tehtud muudatus (kaebaja menetlusest kõrvaldamise aluse eemaldamine) on ebaloogiline, siis võib arvata, et tegemist oli registri ebaõigest kasutamisest tekkinud eksliku dokumendiga. Samuti ei nähtu asjaoludest, et vastustaja oleks saatnud otsuse uue versiooni kohta kaebajale teate (RHS § 47 lg 1 p-d 1 ja 4), millest järeldub, et vastustajal polnud kavatsust uut dokumenti teha. See omakorda võimaldab järeldada, et vastustaja pidas 31.05.2019 kvalifitseerimise otsust jätkuvalt kehtivaks. Kaebajale oli 18.06.2019 dokument näha seetõttu, et tegemist oli talle teatavaks tehtud 31.05.2019 otsuse muutmisega, uue versiooniga (vt Rahandusministeeriumi 15.08.2019 vastus kohtunõudele asjas nr 3-19-1373). Kuigi kaebaja poolt VAKO-le esitatud ekraanipildi järgi on 31.05.2019 kvalifitseerimise otsuse esialgne versioon aegunud ja seda on muudetud 18.06.2019, ei pea kohus vastustaja eesmärke arvestades 18.06.2019 otsust eraldi otsuseks (sarnaselt VAKO 08.07.2019 otsusele nr 105-19/205752), vaid ekslikust registri kasutamisest tekkinud töödokumendiks, mille eesmärk polnud kaebaja õigusi reguleerida. Tahtmatult tehtud eksimused ei anna põhjust lugeda kaebajat uuesti hankemenetlusse kaasatuks. Kuna kaebaja oli 31.05.2019 otsusega menetlusest kõrvaldatud ja ta ei ole seda otsust tähtaegselt vaidlustanud (RHS § 189 lg 1), siis ei saanud hankemenetluses edaspidi tehtud otsused tema õigusi enam riivata ja kaebajal puudus vaidlustuse esitamise ajal 17.06.2019 õigus vaidlustust esitada. Kaebaja ei olnud riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja HKMS § 268 lg 1 tähenduses, sest hankemenetlusest kõrvaldamise tõttu ei olnud tal enam võimalik hankes osaleda ja kõrvaldamise otsuse vaidlustamata jätmise tõttu ei saanud ta seda olukorda ka tagasi pöörata. Kolmandate isikute viide Euroopa Kohtu 21.12.2016 otsusele asjas nr C355/15 on asjakohane. Sellest kohtulahendist tuleneb, et kui pakkuja on hankemenetlusest kõrvaldatud jõustunud otsusega, siis ei saa ta enam vaidlustada teise pakkuja kohta tehtud otsust. Kaebajal olnuks õigus vaidlustada 07.06.2019 otsust vaid juhul, kui ta oleks vaidlustanud tähtaegselt ka 31.05.2019 kvalifitseerimise otsust. Sel juhul võinuks ta mõlema otsuse vaidlustamise kaudu saavutada olukorra, kus hankeleping sõlmitakse temaga. Praegusel juhul ei ole hankelepingu sõlmimine kaebajaga enam võimalik. Kaebaja selgitus, et ta vaidlustas 07.06.2019 otsust eesmärgil, et vastustaja korraldaks uue hanke, kus ka kaebaja saaks osaleda, ei anna alust tunnustada kaebaja kaebeõigust. Isegi kui vastustaja korraldaks uue hanke, ei kvalifitseeruks kaebaja ka sellel hankel, sest menetlusest kõrvaldamise alus (keskkonna- ja tööõiguse normide rikkumine) oleks jätkuvalt olemas ja annaks vastustajale uuesti võimaluse kaebaja menetlusest kõrvaldada. Kuigi RHS § 95 lg 4 p 2 ei ole kohustuslik kõrvaldamise alus, puudub põhjus arvata, et uuel hankel kvalifitseerib
5(10)
3-19-1341 vastustaja kaebaja kõrvaldamise aluse esinemisele vaatamata. Järelikult ei ole vaidlustust esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid hanke nurjamise eesmärgil. Kaebajal puudus vaidlustuse esitamise ajal vaidlustuse esitamise õigus ja VAKO pidanuks jätma vaidlustuse läbi vaatamata. Kohus rahuldab kolmandate isikute kaebuse, tühistab VAKO otsuse ja jätab uue otsusega kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata. Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, siis ei analüüsi kohus kolmandate isikute pakkumuse vastavust hanketingimustele ja sellekohased põhjendused jäävad tähelepanuta. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kohtul ei ole võimalik jätta vaidlustust läbi vaatamata või rahuldamata. Halduskohus on hankeasjades sarnases olukorras apellatsioonikohtuga, kel tuleb lisaks apellatsioonkaebusele lahendada ka esimese astme kohtule esitatud kaebus. Erinevalt apellatsioonimenetlusest ei võimalda RHS ega HKMS halduskohtul saata asja VAKO-le uueks lahendamiseks. Samuti ei saa vaidlustuse menetlus jääda pooleli, vaid vaidlustuse kohta tuleb teha menetlust lõpetav lahend. Kuna kaebajal puudus vaidlustuse esitamise õigus, tuleb vaidlustus jätta läbi vaatamata (RHS § 197 lg 1 p 8, § 192 lg 3 p 7; analoogselt ka HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
13.Eesti Keskkonnateenused AS palub 09.09.2019 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.08.2019 otsus ning jätta uue otsusega kolmandate isikute kaebus rahuldamata, menetluskulud kolmandate isikute kanda ning mõista kaebaja menetluskulud välja kolmandatelt isikutelt võrdsetes osades. Halduskohus rikkus HKMS § 61 lg-s 1 ja § 158 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise kohustust. Riigihangete registri 07.06.2019 teatest Eesti Keskkonnateenused AS-le nähtub selgelt, et hankija eesmärgiks ei olnud üksnes parandada esialgset viga, nagu väidab halduskohus, vaid hinnata uuesti pakkumusi, sh ka kaebaja pakkumust. Hankija sõnumis kaebajale on märgitud: „Saadame Teile teavituse, sest selle otsusega hindab hankija uuesti vastavaks tunnistatud pakkumusi (AS Eesti Keskkonnateenused ning AS Ragn Sells).“ Seega oli hankija ka ise 07.06.2019 vastavusotsuse tegemisel seisukohal, et vastavusotsus mõjutab kaebaja õigusi. Tõendite kohasel hindamisel oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et 07.06.2019 vastavusotsusest ja riigihangete registri 07.06.2019 teatest nähtuvalt osales kaebaja jätkuvalt hankemenetluses ning seega oli tal kaebeõigus. Kohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust (HKMS § 157 lg 1). Põhjendamatu on tugineda üksnes hankija vaidlustusmenetluses antud selgitustele selle kohta, millist eesmärki hankija väidetavalt 07.06.2019 vastavusotsusega taotles ning jätta kõrvale hankija varasem käitumine, millest nähtub üheselt, et hankija käsitas kaebajat jätkuvalt pakkujana ja tegi tema suhtes otsuseid. Vastuvõetamatu on hankija tegevus, kus ta alles pärast 31.05.2019 kvalifitseerimisotsuse vaidlustamise tähtaja möödumist ja vastavusotsuse vaidlustamist väidab, et pakkuja on hankest 31.05.2019 kvalifitseerimisotsusega kõrvaldatud. Tegemist on pakkuja eksitamisega, mis on vastuolus nii RHS § 3 p-dega 1 ja 2 kui ka hea halduse põhimõtetega. Halduskohus leidis põhjendamatult, et 18.06.2019 kvalifitseerimise otsus ei mõjutanud kaebaja õigusi, mistõttu ei ole kaebaja enam pakkuja staatuses. Isegi, kui käsitada 31.05.2019 kvalifitseerimise otsust kehtivana ka pärast 07.06.2019 vastavusotsust, kaotas 31.05.2019 kvalifitseerimise otsus kehtivuse hiljemalt 18.06.2019 kvalifitseerimise otsuse tegemisega. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et haldusakti asendamisel ehk algse haldusakti asemel uue haldusakti andmisel kaotab algne haldusakt kehtivuse (vt Riigikohtu 07.08.2008 määrus asjas nr 3-3-1-88-07, p-d 24, 26, 38). Seega asendas 18.06.2019 kvalifitseerimise otsus 31.05.2019 kvalifitseerimise otsuse. Põhjendamatu on kohtu väide, et hankija ei soovinud 18.06.2019 6(10)
3-19-1341 kvalifitseerimisotsust teha. Dokumendid ei saa registrisse ise tekkida ehk hankija pidi uue otsuse tekkimiseks aktiivselt tegutsema. Arvestades hankija pikaajalist kogemust hangete korraldamisel ja riigihangete registri kasutamisel, ei saanud hankija tegevus olla tingitud eksitusest või kogenematusest. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu 05.09.2019 otsusele nr C333/18. Kaebaja ei ole lõplikult hankemenetlusest kõrvale jäetud, 18.06.2019 kvalifitseerimise otsuse osas kohtumenetlus veel kestab, mistõttu ei saa selle alusel eitada kaebaja kaebeõigust. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kui pakkuja (Eesti Keskkonnateenused AS) on hankemenetlusest kõrvaldatud, siis ei saa ta mingil juhul vaidlustada teise pakkuja kohta tehtud otsust (vt Euroopa Kohtu 05.09.2019 otsus nr C-333/18). RHS § 185 lg 4 p-des 2‒6 sätestatu eesmärgiks on anda isikule kaebeõigus selleks, et saavutada uue hankemenetluse läbiviimine, kus vaidlustajal on võimalus taotleda hankelepingu sõlmimist. Seetõttu on kaebajal kaebeõigus 07.06.2019 vastavusotsuse vaidlustamiseks ka juhul, kui kaebaja oleks 31.05.2019 kvalifitseerimise otsusega hankest kõrvaldatud. Seda põhjusel, et 07.06.2019 vastavusotsuse tühistamise tulemusena peab hankija läbi viima uue jäätmeveo hanke (vt jäätmeseaduse § 135 lg 1), kus osalemise võimalus on ka kaebajal. Arvestades, et kaebaja esitas hankes pakkumuse ja ta on üleriigiliselt tegutsev jäätmekäitlusettevõtja, on täielik alus eeldada, et kaebaja esitab pakkumuse ka uues hankija korraldatud jäätmeveo hankes. Halduskohus oleks pidanud sisuliselt hindama seda, kas VAKO 03.07.2019 otsus on õiguspärane ja jõudma järeldusele, et hankija otsus osas, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks, on vastuolus alusdokumentidega.
14.RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ paluvad 20.09.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud Eesti Keskkonnateenused AS kanda. Kohus ei ole jätnud tõendeid hindamata ega hinnanud neid valesti. Eesti Keskkonnateenused AS-l puudus vaidlustuse esitamise ajal vaidlustuse esitamise õigus ja VAKO oleks pidanud jätma vaidlustuse läbi vaatamata. Hankija otsuse vaidlustamise õigus on üksnes pakkujal (RHS § 185 lg 1). Pakkuja staatus lõppeb ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamisel (RHS § 96 lg 5 teine lause) ja seda hetkel, mil jõustub lõplik otsus. Euroopa Kohus on lahendis nr C355/15 (p-d 34‒36) öelnud, et lahendis C-689/13 kujundatud seisukoht ei kohaldu juhul, kui vaidlustaja on õiguskaitsemeetmete direktiivi (89/665/EMÜ, muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ) mõttes lõpliku otsusega riigihankest kõrvaldatud (art 1 lg 3 ja 2a lg 2). Eesti Keskkonnateenused AS-i tuleb pidada riigihankemenetlusest lõplikult kõrvale jäetud pakkujaks (pakkuja staatus puudub) tulenevalt asjaolust, et hankija poolt 31.05.2019 tehtud otsus apellant menetlusest kõrvaldada oli jõustunud (RHS § 189 lg 1) ajaks, mil apellant esitas VAKO-le 17.06.2019 vaidlustuse. Asjaolu, et hankija on 07.06.2019 tehtud otsuses tunnistanud apellandi pakkumuse (teistkordselt) vastavaks, ei oma tähtsust, kuna eelnimetatud otsusega ei kinnitanud hankija, et Eesti Keskkonnateenused AS ei ole kõrvaldatud ning seega osaleb ka uuesti menetluses. Kõrvaldamise otsust saab ümber lükata üksnes uue hankija sõnaselge otsusega. Pakkuja ei saa menetlusse naasta kaudse tahteavalduse teel, vaid üksnes hankija vastavasisulise otsuse alusel. Apellatsioonkaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahend nr C-333/18 põhineb sarnastel asjaoludel lahendiga nr C-689/13. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea hankija pärast kõrvaldamise otsuse tegemist pakkujale üle rõhutama, et pakkuja on kõrvaldatud. Apellant leiab Eesti kohtupraktikale viidates, et hankemenetluses osalenud isikul on lubatud vaidlustada hankija otsuseid eesmärgiga kõrvaldada konkurendile suunatud õigusvastane eelis või saavutada uue hankemenetluse läbiviimine. Viidatud lahendid ei ole asjakohased, sest vaidlused puudutasid kontsessioonilepingu muudatuse vaidlustamist.
7(10)
3-19-1341 Võttes arvesse, et 18.06.2019 hankija poolt avaldatud dokumendi puhul pole tegu hankija otsusega RHS mõttes ning 07.06.2019 otsus ei sisalda otsust apellandi kõrvaldamata jätmiseks (ja kvalifitseerituks lugemiseks), võib järeldada, et apellant oli VAKO-le 17.06.2019 vaidlustuse esitamise ajaks menetlusest kõrvaldatud ning seega ei kvalifitseeru pakkujaks, mida nõuab RHS § 185 lg 1. Kuna apellant ei kvalifitseeru pakkujaks, puudub tal ka vaidlustamise õigus. Hankija otsus kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on õiguspärane. Asjaolu, et kolmandad isikud määrasid suurjäätmete, biolagunevate jäätmete ja haljastusjäätmete hinnaks 3,08 eurot ja mitte 3,081 eurot kuupmeetri kohta, ei mõjuta kuidagi käesoleva riigihanke tulemust ega anna kolmandatele isikutele ebaõiglast konkurentsieelist. Olukorras, kus kolmandad isikud on pakkumuse maksumuse sisestamisel „eksinud“ 0,001 euroga ning arvestades, et alusdokumendid ei täpsustanud, kui mitu kohta peale koma teenustasude hindasid esitada võis ja „eksimuse“ korrigeerimine ei mõjuta hindamistulemust, tuleb proportsionaalsuse printsiipi silmas pidades lugeda kolmandate isikute pakkumus alusdokumentide nõuetele vastavaks. Proportsionaalsuse printsiipi kui riigihanke üldpõhimõtet tuleb rakendada läbivalt kogu hankemenetluse jooksul, st alates alusdokumentide koostamisest kuni pakkujate suhtes otsuste tegemiseni.
15.MTÜ Jäätmehalduskeskus jääb 26.09.2019 kirjalikus seisukohas varasema seisukoha juurde. Hankija 07.06.2019 otsus on õiguspärane. Vastustaja ei ole 18.06.2019 ühtegi otsust teinud. Kaebajal puudub hankemenetluses kaebeõigus.
16.RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ leiavad 23.10.2019 täiendavas seisukohas, et 18.06.2019 dokumendile RHS tähenduses otsuse tähenduse omistamine ei muuda kaebeõiguse küsimust, sest vaidlustamise õigust kontrollitakse vaidlustuse esitamise aja hetke seisuga. Kolmandad isikud ei nõustu Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga asjas nr 3-19-1373, mille kohaselt hankija tahe oli suunatud apellandi suhtes tema menetlusliku staatuse taastamiseks 07.06.2019 ja 18.06.2019 otsustega. Hankija on selgelt öelnud, et see ei olnud tema tahe, seega otsustel puudub regulatiivne toime. Lisaks ei ole 18.06.2019 otsus riigihangete registris kolmandatele isikutele nähtav, mis tõendab täiendavalt, et hankija tahe ei olnud suunatud uue otsuse tegemisele. Kolmandad isikud paluvad võtta asja materjalide juurde kuvatõmmise riigihangete registri veebilehelt, mis näitab hankija otsuseid kolmandate isikute vaatest. Isegi kui kohtuotsus asjas nr 3-19-1373 jõustub, ei ole sellel praeguses asjas määravat tähtsust.
17.Eesti Keskkonnateenused AS leiab 23.10.2019 täiendavas seisukohas, et tal on kaebeõigus 07.06.2019 vastavusotsuse tühistamise nõudmisel. Vastavusotsus on VAKO otsusega õiguspäraselt tühistatud. Eesti Keskkonnateenused AS palub jätta asja materjalide juurde võtmata kolmandate isikute esitatud kuvatõmmise. Kolmandad isikud ei ole põhjendanud, miks esitatakse tõend sedavõrd hilises menetlusfaasis. Vaidlus kaebeõiguse, sh kvalifitseerimisotsuste kehtivuse osas, on olnud ka praeguses haldusasjas vaidluse esemeks. Arusaamatuks jääb, mida soovivad kolmandad isikud kuvatõmmisega tõendada. Lisaks 18.06.2019 kvalifitseerimise otsusele ei nähtu kuvatõmmiselt ka see, et kolmandatele isikutele oleks nähtav 31.05.2019 kvalifitseerimise otsus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus on seisukohal, et Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus on vääralt asunud seisukohale, et Eesti Keskkonnateenused AS-l puudus kaebeõigus VAKO-le vaidlustuse esitamiseks ning jätnud alusetult VAKO otsusele sisulise hinnangu andmata. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu
8(10)
3-19-1341 otsuse ning teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.
19.RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ esitasid koos 23.10.2019 täiendava seisukohaga apellatsioonkaebusele uue tõendina kuvatõmmise riigihangete registri veebilehelt. Seisukohas esitatud põhjenduste kohaselt näitab see hankija otsuseid kolmandate isikute vaatest. Kuvatõmmise esitamise on tinginud 21.10.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-1373. Kolmandate isikute hinnangul aitab tõend kaasa asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele. Uue tõendi esitamise lubatavust apellatsiooniastmes reguleerivad HKMS § 198 lg-d 2 ja 3. Ringkonnakohus keeldub praegusel juhul tõendi vastuvõtmisest, kuna see on mõjuva põhjuseta esitatud alles apellatsioonimenetluses (st ei esine HKMS § 198 lg-s 2 sätestatud aluseid) ning samuti ei ole tõend vajalik asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3). Eesti Keskkonnateenused AS kaebeõigus on olnud vaidluse all juba vaidlustusmenetluses ning sellele küsimusele on antud hinnanguid hankija 07.06.2019 ja 18.06.2019 otsuseid sisustades. Ka jääb kolmandate isikute poolt esitatud kuvatõmmisega tõendatav ringkonnakohtule arusaamatuks – kuvatõmmiselt nähtub üksnes hanke vastavusotsuste (31.05.2019 ja 07.06.2019) avaldamine, kuid kuvatud ei ole kvalifitseerimise otsuste (31.05.2019 ja 18.06.2019) avaldamist.
20.Eesti Keskkonnateenused AS-l oli vaidlustuse esitamise ajal (17.06.2019) kaebeõigus, st pakkuja ei olnud selleks ajaks lõplikult hankest kõrvaldatud. Hankija tunnistas 31.05.2019 vastavusotsusega Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse vastavaks ning lükkas tagasi ühispakkujate RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse ning Amartox OÜ pakkumuse. Sama kuupäeva otsustega jättis hankija Eesti Keskkonnateenused AS kvalifitseerimata ja edukaks tunnistamata. Hankija viis seega riigihankemenetluses läbi nn pöördmenetluse, st tegi esmalt otsuse pakkumuste vastavuse kohta, siis tuvastas eduka pakkuja ning alles seejärel kontrollis kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist eduka pakkuja suhtes (RHS § 52 lg 3). Samas tunnistas hankija 07.06.2019 otsusega vastavaks RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse ning ka Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse. Kuna Eesti Keskkonnateenused AS pakkumus tunnistati uuesti vastavaks, tähendas see, et hankija viis ka Eesti Keskkonnateenused AS suhtes läbi uut pöördmenetlust RHS § 52 lg 3 tähenduses. Uue pöördmenetluse läbiviimine tähendab, et hankijal tuleb uuesti hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi ning kontrollida pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni (vt ka RHS § 3 p-d 1 ja 2). Et hankija mõistiski seda täpselt nii, nähtub riigihangete registri 07.06.2019 kell 10.05 teatest Eesti Keskkonnateenused AS-le, kus hankija annab teada, et on teinud uue vastavaks tunnistamise otsuse ning hankija hindab uuesti vastavaks tunnistatud pakkumusi (Eesti Keskkonnateenused AS ja RAGN-SELLS AS) ning teate ülevalt nähtub Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse seisund sel hetkel: hindamisel. Hankija hindas vastavaks tunnistatud pakkumusi ning kontrollis pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja pakkuja kvalifikatsiooni 18.06.2019 kvalifitseerimise otsusega. Hankija 18.06.2019 otsuse kehtivuse osas jääb ringkonnakohus 21.10.2019 otsuses nr 3-19-1373 avaldatud seisukohtade juurde neid üle kordamata. Kui hankija tahteks poleks olnud Eesti Keskkonnateenused AS suhtes uut pöördmenetlust avada, ei oleks tulnud tal enam uuesti kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamist kontrollida. Kuna Eesti Keskkonnateenused AS-l on kaebeõigus tulenevalt sellest, et vaidlustuse esitamise ajaks ei olnud ta hankest kõrvaldatud, ei ole vajalik võtta seisukohta sellest, kas Eesti Keskkonnateenused AS-l oleks kaebeõigus ka juhul, kui ta oleks olnud selleks hetkeks hankest kõrvaldatud (tulenevalt huvist uue hanke korraldamise vastu).
9(10)
3-19-1341
21.VAKO rahuldas õigesti Eesti Keskkonnateenused AS vaidlustuse ja tühistas hankija 07.06.2019 otsuse RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta, sest ühispakkujate pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentide osaks olevatele hindamiskriteeriumitele (RHS § 114 lg-d 1 ja 2). Vaidlus puudub selles, et hindamiskriteeriumite kohaselt pidi suurjäätmete, biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ning haljastusjäätmete veo ja käitluse hind moodustama 30‒50% pakutava segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast. Vaidlus puudub ka selles, et RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ pakkusid segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnaks 10 eurot ja 27 senti ning suurjäätmete, biolagunevate jäätmete ja haljastujäätmete veo ja käitluse hinnaks 3 eurot ja 8 senti, mis moodustab 29,990% segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast. Järelikult – ühispakkujad ei esitanud suurjäätmete, biolagunevate jäätmete ja haljastujäätmete veo ja käitluse hinnaks ei 3,09 eurot ega 3,081 eurot ning hankija ei saanud mingilgi moel neist hindadest lähtuda, sest hanke alusdokumentides ei olnud mingeid ümardamisreegleid ja -tingimusi kirja pandud. Ühispakkujate pakutud hind nimetatud jäätmete veo ja käitluse puhul oli 3,08 eurot, mis oli alla hindamiskriteeriumites märgitud piiri ning tähtsust ei omagi, mis põhjusel ühispakkujad sellise hinna kirja panid. Kui ühispakkujad esitasid hindu kaks kohta pärast koma, siis oleks nende hind hindamiskriteeriumitele vastavuse tagamiseks pidanud olema 3,09 eurot, mitte 3,08 eurot. Tegemist oli sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest RHS § 114 lg 2 tähenduses (pakkumus alla hindamiskriteeriumites märgitud piirmäära) ja selline kõrvalekalle toob RHS § 114 lg 2 kohaselt kaasa pakkumuse tagasilükkamise ning proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu.
22.Eelnevat kokku võttes rahuldab ringkonnakohus Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab RAGN-SELLS AS ja R-S Projektid OÜ kaebuse VAKO 03.07.2019 otsuse nr 88-19/205752 tühistamiseks ja vaidlustuse läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks rahuldamata (HKMS § 200 p 3).
23.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Et otsus tehakse hankija kahjuks, kannab Eesti Keskkonnateenused AS (vaidlustaja VAKO-s ja kaebaja halduskohtus) menetluskulud hankija MTÜ Jäätmehalduskeskus (ehkki Eesti Keskkonnateenused AS menetluskulude hüvitamise taotlustes on menetluskulude hüvitamist ekslikult nõutud kolmandatelt isikutelt). RAGNSELLS AS ja R-S Projektid OÜ (kolmandad isikud VAKO-s ja halduskohtus) menetluskulud jäävad nende endi kanda HKMS § 108 lg 8 alusel. Eesti Keskkonnateenused AS taotleb esimeses kohtuastmes kokku 1738,80 (1036,80+702) euro hüvitamist ning teises kohtuastmes kokku 2357,20 (riigilõiv 640+1436,40+280,80) euro hüvitamist (koos käibemaksuga). Menetluskulude kandmise kohustus ja menetluskulude seotus praeguse haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud. Menetluskulude suurus on mõistlik ja kooskõlas valitseva kohtupraktikaga sarnaste vaidluste puhul. Seega mõistab ringkonnakohus MTÜ-lt Jäätmehalduskeskus Eesti Keskkonnateenused AS esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja kokku 4096 eurot (koos käibemaksuga).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.