Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-15-2232 11. oktoober 2019 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Heiki Loot ja Jüri Põld Oliver Pullisaare kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
19.veebruari 2015. a ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks,
19.aprilli 2016. a kasutusloa tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks Kaebaja Oliver Pullisaar, esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik Elisa Eesti AS Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2018. a otsus Oliver Pullisaare kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2017. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
Rahuldada kaebus osaliselt. Tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
19.veebruari 2015. a ehitusloa nr 1512219/01812 õigusvastasus. Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19. aprilli 2016. a kasutusluba nr 1612319/01194.
4.Saata kahju hüvitamise nõue uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.
5.Mõista Tallinna linnalt Oliver Pullisaare kasuks välja menetluskulud 4217 eurot ja 67 senti.
6.Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebajale kuulus 1⁄2 suurune osa Õitse tn 42 kinnistust Tallinnas. 23. detsembril 2016 võõrandati kinnistuosa täitemenetluses. Kaebaja kasutab kinnistut edasi üürnikuna. Vastustaja andis 19. veebruaril 2015 Elisa Eesti AS-le ehitusloa nr 1512219/01812 28 meetri kõrguse mobiilsidemasti rajamiseks Toome puiestee T5 kinnistule. 19. aprillil 2016 andis vastustaja mastile kasutusloa nr 1612319/01194.
3-15-2232
2.Kaebaja esitas 4. septembril 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida hilisemate avaldustega muutis ja täiendas. Lõplik kaebus hõlmas järgmisi nõudeid: tuvastada ehitusloa õigusvastasus, tühistada kasutusluba ja hüvitada kaebajale tekitatud varaline kahju. Kaebuse kohaselt asub Õitse tn 42 kinnistul kultuurimälestiseks tunnistatud elamu, mis on kaebaja ja tema perekonna koduks. Kinnistu piirneb Tallinna linnale kuuluva Toome pst T5 kinnistuga. 2015. a augustis avastas kaebaja, et naaberkinnistule ehitatakse mobiilsidemasti. Vastustaja ei kaasanud kaebajat ehitusloa menetlusse, ei kuulanud teda ära ega teavitanud teda loa andmisest. Mast rajati Õitse tn 42 kinnistust kaheksa meetri ja seal paiknevast elamust 40 meetri kaugusele. Mast ei sobi miljööväärtuslikku piirkonda ja põhjustab visuaalset reostust. Mastist lähtuv kiirgus võib kahjustada kaebaja ja ta pere tervist. Nõmme linnaosa ehitusmääruse kohaselt oleks tulnud koostada detailplaneering. Masti asukohta valides tulnuks uurida erinevaid võimalusi, kaaluda avalikke huve ja naabrite õigusi. Vastustaja lähtus üksnes enda ja kolmanda isiku huvidest. Mast vähendas kaebajale kuulunud kinnistu väärtust. Üldteada on asjaolu, et ostjad suhtuvad ettevaatlikult elamutesse, mis asuvad elektromagnetlaineid kiirgavate rajatiste vahetus läheduses. Seda ka siis, kui kiirgusele kehtestatud piirväärtusi ei ületata. Kaebaja omandi väärtus vähenes 218 020 euro ja 88 sendi võrra.
3.Tallinna Halduskohus jättis 17. oktoobri 2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Mobiilsidemasti kui rajatise ehitamiseks ei olnud vaja detailplaneeringut koostada. Masti kõrval asuv elektrooniliste sideseadmete konteiner on elektroonilise side seaduse (ESS) kohaselt liinirajatis. Nõmme linna ehitusmääruse sõnastus on küll kehv, kuid ka sellest on võimalik järeldada, et masti ehitamiseks polnud detailplaneeringut tarvis. Detailplaneeringu kohustust ei tulene ka vastuvõetud, kuid senini kehtestamata Nõmme linnaosa üldplaneeringust. Õitse tn 42 kinnistu ja mobiilsidemast asuvad selle planeeringu järgi miljööväärtusliku ala piiranguvööndis, kus tuleb järgida väljakujunenud hoonestusstruktuuri ja arhitektuurikeelt. Rajatiste ehitamine pole keelatud. Tallinna üldplaneeringu p 7.3 kohaselt määratakse telekommunikatsioonivõrgu üksikehitiste asukoht arenguskeemides, detailplaneeringutes või levimastide projektides. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et senine miljöö ja vaade säiliksid. Vastustaja ei pidanud arvestama masti vähese hüpoteetilise mõjuga naabritele. Masti ehitamise ja kasutamisega ei rikuta kaebaja õigusi. Masti kaitsevöönd ei ulatu kaebaja kinnistule. Kaebaja saab kinnistut kasutada senisel otstarbel. Kaebaja ei ole tõendanud, et masti kasutamisega kaasneks kiirguse emiteerimine, mis rikuks tervise kaitseks kehtestatud nõudeid. Ehitus- ja kasutusluba andes peab kohalik omavalitsus arvestama sellega, et ehitist oleks võimalik nõuetekohaselt kasutada. Kohaliku omavalitsuse vastutust vähendab praegusel juhul aga see, et masti kasutamiseks on tarvis eraldi sagedusluba, mille annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine ei too kaasa ehitus- ja kasutusloa õigusvastasust. Kaebaja ei ole kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, mis oleksid võinud mõjutada ehitusloa andmist. Kaebaja on küll väitnud, et oleks esitanud ettepaneku masti asukohta muuta, kuid ei ole tõendanud, et olemas on sobilikud alternatiivsed asukohad. Ehitusluba on kaalutlusotsus. Kohus ei saa hinnata, kas ehitise asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud. Õigusnormid ei anna alust nõuda mobiilsidemasti asukohavalikut. Kolmas isik selgitas asukohavalikut järgmiselt: Nõmmel pole kõrghooneid, mille külge seadmeid paigutada; alternatiivseid asukohti piirkonnas pole; asukohavalikule eelnesid põhjalikud otsingud ja konsultatsioonid linnaga. Kuna vaidlustatud otsused on õiguspärased, ei ole kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Ka ei ole kaebaja tõendanud kahju tekkimist. Kaebaja on esitanud 2006. aastast pärit hindamisakti ja uuringu selle kohta, kas ja millistel tingimustel küsitletud inimesed oleksid valmis soetama eluruumi mobiilsidemasti läheduses. Nende tõendite põhjal ei saa väita, et kaebaja kinnistu väärtus oleks
2(8)
3-15-2232 vähenenud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et mobiilsidemasti olemasolu mõjutas tema kinnistu võõrandamist täitemenetluses.
4.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega tuvastada ehitusloa õigusvastasus, tühistada kasutusluba ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 218 020 eurot ja 88 senti. Kohtumenetluses on vastustaja ja kolmas isik põhjendanud lubade andmist olulise avaliku huviga, mis on naabrite huvidest kaalukam. See ei heasta haldusmenetluse puudujääke. Esitatud pole ühtki dokumenti, mis kinnitaks väidet, et masti asukohavalikule eelnesid põhjalikud otsingud ja konsultatsioonid. Paljasõnaline on väide, et alternatiivseid lahendusi polnud. Kolmas isik on selgitanud, et võimalik oleks olnud paigaldada mitu madalamat masti. See olnuks aga kulukam. Kohustust tõestada alternatiivsete asukohtade olemasolu ei saa panna kaebajale. Sideseadmete konteiner on hoone. Seda möönis istungil ka vastustaja. Seega tuli selle rajamiseks Nõmme linnaosa ehitusmääruse kohaselt koostada detailplaneering. Mobiilsidemasti rajamine ei ole kooskõlas miljööväärtusliku ala arendamisele seatud nõuetega. Halduskohus ei pidanud vajalikuks kinnisvara väärtuse vähenemise kohta lisatõendeid koguda, mistõttu on üllatav kohtu seisukoht, et kaebaja pole kahju tõendanud. Kaebaja esitatud tõendite põhjal on ilmne, et kinnistu väärtus vähenes oluliselt.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 31. augusti 2018. a otsusega rahuldamata, nõustudes halduskohtu põhjendustega. Ringkonnakohus leidis, et vastustaja ei rikkunud diskretsioonireegleid, kuna ei pidanud ehitusloa menetluse käigus kaaluma mobiilsidemasti jaoks alternatiivseid asukohti. Kaaluda tuli üksnes seda, kas taotletud asukohas oleks masti rajamine õiguspärane ega koormaks põhjendamatult lähiümbruse elanikke. Mobiiltelefoniteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kasuks räägib oluline avalik huvi. Kolmas isik on selgitanud masti asukohavaliku protsessi. Kuigi ehitusloa toimik ei kajasta üksikasjalikult, kuidas on arvestatud ümberkaudsete elanike õigusi ja huve, pole põhjust kahelda selles, et vastustaja on neid huve arvestanud. Vastustaja kinnitas kohtumenetluses, et hindas ehitusloa menetluses masti mõju naaberkinnistutele. Vastustaja leidis, et mast ei mõjuta naaberkinnistute ehitusõigust või maakasutust. Seda tõendab asjaolu, et esialgses ehitusprojektis oli mast 30 meetri kõrgune ja masti kaitsevöönd ulatus kaebaja kinnistule. Selle vältimiseks vähendati kavandatava masti kõrgust 28 meetrile. Sellest saab järeldada, et vastustaja hinnangul oli avalik huvi kvaliteetse mobiilside tagamise vastu kaalukam puudutatud isikute õiguste võimalikust riivest. ESS ja ehitusloa andmise ajal kehtinud ehitusseaduse (edaspidi EhS v.r (vana redaktsioon)) järgi on mobiilsidemast rajatis. Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 4 lg-s 1 on kasutatud terminit „tehnoehitis“, kuid reguleeritud siiski hoonete püstitamist (kruntide üldiseid hoonestamistingimusi). Kaebaja väited tervisekahju ja vara väärtuse vähenemise kohta on tõendamata. Mobiilsidemast kinnistu naabruses võib teoreetiliselt mõjutada kinnisvara väärtust, kuid mõju ei ole praegusel juhul oluline. Kuna kaebaja kinnistu müüdi täitemenetluses enampakkumisel, ei ole esitatud tõendite põhjal võimalik tuvastada selle väärtuse vähenemist. Ehitusloa andmist ei saa takistada igasugune naabri vara väärtuse vähenemine. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka ilma tema nõusolekuta, kui seda tingib ülekaalukam era- või avalik huvi. Vastustaja ei tuvastanud, et haldusaktid puudutaksid kaebajat eriliselt, ja hindas masti mõju piirkonnas elavatele isikutele väikeseks. Seetõttu ei olnud kaebaja menetlusse kaasamata ja menetluses ära kuulamata jätmine õigusvastane.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja kaebus rahuldada. Lisaks varasemates menetlusdokumentides esile toodule leidis kaebaja järgmist. Haldus- ja kohtumenetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit ei levi parandamise vajaduse ega 3(8)
3-15-2232 alternatiivsete asukohtade puudumise kohta. Kolmas isik lähtub oma ärihuvidest mitte avalikust huvist. Kohustus määratleda avalik huvi ja kaaluda seda ümbruskonna elanike huvidega lasub vastustajal. Kohus ei saa eeldada, et vastustaja on erinevaid huve kaalunud. Kohus ei saa ka ise vastustaja asemel kaalutlusotsust teha. Seejuures möönis ringkonnakohus, et mobiilsidemasti püstitamise tõttu võis kaebaja kinnistu väärtus väheneda. Kui kohus ei pidanud kaebaja esitatud tõendeid piisavaks, tulnuks tal anda kaebajale võimalus veel tõendeid esitada.
7.Vastustaja esitas vastuse, milles palus kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Ehitus- ja kasutusluba ei puuduta kaebaja õigusi ega kohustusi. Load ei takista kaebajat kinnistut senisel otstarbel kasutamast, ei põhjustanud kaebaja maksejõuetust ega tema kinnistu müüki täitemenetluses. Masti kaitsevöönd ei ulatu kaebaja kinnistule. Mobiilsidemasti kasutamisest lähtuva kiirguse piirväärtus on kindlaks määratud sotsiaalministri määrusega. Sagedusloa mobiilsidemasti kasutamiseks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kolmas isik osutab elutähtsat mobiilsideteenust. Tal on kohustus tagada piisava hulga mobiilsidemastide olemasolu ja valida välja neile sobiv asukoht. Vastustaja ei saa tema asemel mobiilsidemasti asukohta valida. Vastustajal polnud alust ehitusluba andmata jätta. Õitse tn 42 ja Toome puiestee T5 asuvad Tallinna üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikul alal. Üldplaneeringus pole seatud piiranguid miljööväärtuslikule alale rajatiste ehitamisele. Sideseadmete konteiner ei ole eraldi ehitis. Tegu pole tervikliku asjaga. Kui seda siiski hooneks pidada (millega vastustaja ei nõustu), oleks tegu väikehoonega, mille rajamiseks ei pea detailplaneeringut koostama. Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 4 lg 1 puudutab hooneid. Väiksemad alajaamad ja pumplad, millel siseruumi ei ole, on tehnorajatised. Olukorras, kus planeerimisseadus ei näinud ette detailplaneeringu koostamise kohustust, ei saanud kohalik omavalitsus ehitusmäärusega rangemaid nõudeid kehtestada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt tuleb haldusmenetlusse kaasata isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Kolleegium on selgitanud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest (nt 8. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-56-02, p 9; 11. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 20, 20. veebruari 2019. a otsus nr 3-14-52416/72, p 13).
8.1.Kolleegium ei pea põhjendatuks kaebaja väidet, et mobiilsidemasti rajamine võib ohustada tema ja ta pere tervist. Kuigi haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju, võis vastustaja eeldada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab sagedusloa üksnes juhul, kui sellega ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda (vt ESS § 14 lg 1 p 2). Vastustaja esitas Sotsiaalministeeriumi selgituse, mille kohaselt sotsiaalministri 21. veebruari 2002. a määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ kehtestatud kiirguse piirväärtused on 50 korda madalamad läviväärtustest, millest alates võib kiirgus avaldada mõju tervisele (toimiku II köide, leht 12).
8.2.Mobiilsidemasti rajamine ei piira ka kaebaja õigust tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1). Kuigi keskkonnahäiringuks loetakse ka selline ebasoodne mõju, mis ei ületa arvulist normi (KeÜS § 3 lg 1), ei ole põhjust arvata, et mobiilsidemastist lähtuv kiirgus kahjustaks kaebaja tervise- ja heaoluvajadusi. Ka masti visuaalset mõju ei saa pidada selliseks, mis kaebaja heaolu linnaruumis märkimisväärselt riivata saaks.
4(8)
3-15-2232
8.3.Küll aga leiab kolleegium, et lubades mobiilsidemasti rajamist kaebajale kuulunud elamust 40 m kaugusele, pidi vastustaja sedastama kaebaja omandiõiguse (põhiseaduse § 32) riive võimalikkust. Kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole põhjendatud. Seejuures on tegu miljööväärtuslikul alal asuva kultuurimälestisest elamuga (kultuuriministri 18. augusti 1997. a määrus nr 55), mis tähendab, et mobiilsidemasti lähedus võib avaldada kinnisasja väärtusele tavapärasest suuremat mõju. Seega oleks vastustaja pidanud kaebaja ehitus- ja kasutusloa andmise menetlusse kaasama.
9.HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud lg 1). Märkida tuleb haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andes lähtus lg 3). Vastustaja ei ole ehitus- ega kasutusloa põhjendamist vajalikuks pidanud. Ringkonnakohtu istungil viitas vastustaja põhjenduste esitamata jätmise alusena HMS § 56 lg-le 4 („Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata“). Kuna vaidlustatud load võivad piirata kaebaja omandiõigust, ei saanud vastustaja sellele alusele tugineda. Ehitusloa andmise otsuses oleks tulnud esitada nii faktilised asjaolud kui ka ehitusloa andmist õigustavad kaalutlused.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas enne ehitusloa andmist oleks tulnud koostada detailplaneering. Kolleegium mõistab Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 4 lg-t 1 („Tehnoehitiste hoonestustingimused määratakse detailplaneeringuga“) selliselt, et juhul, kui muude õigusaktide järgi tuli koostada detailplaneering, pidi planeeringus määrama ka asjakohaste tehnoehitiste rajamise tingimused. Ehitusloa andmise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 1 kohaselt oli detailplaneeringute koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade kompaktse asustusega aladel uue hoone, v.a kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone püstitamise korral. Sideseadmete konteineri pindala on 9 m2. Seega oleks isegi juhul, kui konteinerit pidada hooneks, tegu väikehoonega, mille ehitamiseks ei olnud vaja detailplaneeringut koostada. Asja lahendamiseks ei ole seega vaja selgitada, kas sideseadmete konteinerit tuleb praegusel juhul pidada hooneks, rajatiseks või rajatise osaks. Eeltoodust tuleneb, et enne ehitusloa andmist ei olnud vaja detailplaneeringut koostada.
11.HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostades arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2). Kolmas isik on selgitanud, et optimaalsest geograafilisest punktist väljapoole liikudes masti efektiivsus väheneb. Kauguse suurendes tekib ühel hetkel olukord, kus ühe masti asemel tuleks piirkonnas levi parandamiseks paigaldada kaks masti. See tähendaks kolmandale isikule lisakulu ja asjatut koormust keskkonnale (toimiku I köide leht 44 pöördel). Toome pst T5 kinnistu kuulub vastustajale. Seega ei olnud kaalukausil kolmanda isiku omandiõigus (vrd 15. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p 21). Masti rajamist otsustades tuli vastustajal arvestada avalikku huvi võimalikult hea mobiilsideteenuse saamise vastu, samuti kolmanda isiku huvi pakkuda teenust võimalikult paljudele klientidele, tehes selleks võimalikult väikseid kulutusi. Samas on oluline ka see, kas ja mil määral riivab masti rajamine naaberkinnistu omaniku õiguseid.
5(8)
3-15-2232 Vastustaja eksis, leides, et masti asukoha otsustab üksnes Elisa Eesti AS. Vastustaja ülesandeks oli arutada puudutatud isikutega läbi võimalikud alternatiivid, neid kaaluda ning leida puudutatud isikute õigusi ja muid olulisi huve arvestades optimaalseim lahendus. Kaebajal pole seejuures alust nõuda, et tema omandiõiguse riivest hoidutaks teiste maaomanike õiguste riivamise arvelt. Seega on oluline selgitada, kas esines alternatiivseid asukohti, mis ei asunud elamute vahetus läheduses. Ehitusloa andmisel ega kohtumenetluses esitatud põhjenduste alusel ei ole võimalik kindlaks teha, et tehniliste tingimuste põhjal või muudel põhjustel oli välistatud masti rajamine asukohta, kus see maaomanike õiguseid vähem riivaks. Seega pole kolleegiumil võimalik veenduda ehitusloa sisulises õiguspärasuses.
12.Kolleegium on selgitanud, et juhul, kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb haldusorganil kaaluda, kas vajalik oleks ehitusluba kehtetuks tunnistada või seda muuta. Vaid juhul, kui ehitusluba ei ole võimalik muuta või kehtetuks tunnistada (näiteks kui ehitusloa adressaadi usalduse kaitse kaalub üles avaliku või kolmandate isikute huvi), saab õigusvastasele ehitisele õiguspäraselt kasutusloa anda (30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 20). Kuivõrd kasutusloa menetluses sellist kaalumist ei tehtud, on kasutusluba õigusvastane. Eeltoodu põhjal tunnistab kolleegium ehitusloa õigusvastaseks ja tühistab kasutusloa.
13.Kaebajale kuulunud kinnistuosa müüdi 23. detsembril 2016 sundmüügi korras. Seetõttu ei ole juhul, kui vastustaja õigusvastased otsused vähendasid kaebaja omandi väärtust, enam võimalik kaebaja õiguseid kaitsta või taastada muul viisil, kui kahju hüvitamisega (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Kuna haldus- ja ringkonnakohus pidasid vastustaja tegevust õiguspäraseks, ei selgitanud nad välja, kas kaebajale on tekkinud kahju ja kas kaebaja väidetav kahju on põhjuslikus seoses vastustaja õigusvastase tegevusega. Kahjunõue tuleb seetõttu saata halduskohtule uueks lahendamiseks. Halduskohtul tuleb kahjunõude põhjendatust hinnates selgitada, kas vastustaja tegi kaalumisvea, st kas masti oleks kõiki asjassepuutuvaid huve arvestades saanud rajada asukohta, kus see kaebaja ja teiste elamuomanike õigusi vähem riivaks. Üksnes kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine ja vaidlustatud otsuste puudulik põhjendamine ei anna alust hüvitada kaebajale omandi väärtuse väidetava vähenemise tõttu tekkinud kahju. Kui halduskohus tuvastab kaalumisvea, tuleb tal selgitada, kas kaebaja väide, et mobiilsidemasti rajamine naaberkinnistule vähendas tema kinnistuosa väärtust, on põhjendatud. Kui kohus leiab, et kaebaja pole esitanud piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid kahju tekkimist, saab ta teha kaebajale ettepaneku esitada asjakohaseid tõendeid või koguda neid ise (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 3).
14.Kolleegium tühistab haldus- ja ringkonnakohtu otsused. Kolleegium teeb ise uue otsuse nõuete kohta tuvastada ehitusloa õigusvastasus ja tühistada kasutusluba. Kolleegium rahuldab kaebuse nende nõuete osas, tuvastab ehitusloa õigusvastasuse ja tühistab kasutusloa (HKMS § 230 lg 5 p 5). Kolleegium saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks kahju hüvitamise nõude osas (HKMS § 230 lg 5 p 3). Osas, milles kolleegium kaebuse rahuldab, tuleb kaebaja kasuks välja mõista põhjendatud menetluskulud (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 2). Kahjunõudega seotud menetluskulud tuleb jagada halduskohtul.
14.1.Esimese astme kohtus palus kaebaja mõista vastustajalt välja õigusabikulud 4534 eurot (sh 1474 eurot advokaadibüroole Entsik ja Partnerid ning 3060 eurot advokaadibüroole Vilippus Polman 6(8)
3-15-2232 Partnerid) ning uuringufirmale avaliku arvamuse uuringu eest tasutud 508 eurot ja 80 senti. Uuringuga soovis kaebaja tõendada kinnistu väärtuse vähenemist. Seega on see kulu seotud kahjunõudega ja halduskohus peab otsustama, kas see tuleb välja mõista. Vastustaja vaidles kaebaja õigusabikuludele vastu järgmiste argumentidega. 24. septembri 2015. a 600 euro suuruse arve selgituseks on „Ettemaks vastavalt õigusabilepingule“. Pole võimalik tuvastada, milliseid toiminguid selle raha eest tehti. 31. augusti 2017. a 300 euro suurune arve on põhjendamatu, kuna kaebajale olid asjaolud teada, kuid ta püüdis neid kohtu eest varjata. Asja keerukust ja mahtu arvestades on vastustaja hinnangul põhjendatud õigusabikulu 1500 eurot. Kolleegium leiab esmalt, et advokaadibüroole Entsik ja Partnerid tasutud 1474 eurot on nõuetekohaste dokumentidega kaetud. Ei vastustaja nimetatud 24. septembri 2015. a arves ega ka 11. detsembri 2015. a 600 euro suuruses arves (selgitusega „Kokkuleppetasu 2. osamakse menetluses teostatud toimingute eest“) ole esile toodud toiminguid, mida esindaja tasutud summa eest tegi, ega ka õigusabi osutamiseks kulunud aega. Kuigi see teeb menetluskulude põhjendatuses veendumise (HKMS § 109 lg 6) kohtu jaoks keerulisemaks, on kulude põhjendatus praegusel juhul toimiku põhjal siiski kontrollitav. Ajavahemikul, mis jäi nende kahe arve esitamise vahele, esitas kaebajat esindanud Vilippus Polman Partnerid büroo advokaat esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, määruskaebuse EÕK kohaldamata jätmise määruse peale ja eduka määruskaebuse kaebuse tagastamise määruse peale. Kolleegium leiab, et kaebaja esindajate toimingud esimese astme kohtumenetluse kestel olid kaebaja õiguste kaitseks vajalikud ning nendega seotud kulud on põhjendatud. Menetluse muutsid mahukaks EÕK menetlused, kaebuse ekslik tagastamine halduskohtu poolt, kohtuniku vahetumine esimese astme menetluse kestel ja asjaolude muutumine (kasutusloa väljastamine, kinnistu omanikuvahetus). Põhjendatud oli ka kulu, mis seondub halduskohtu 2. augusti 2017. a määrusele vastamisega (vastustaja nimetatud 31. augusti 2017. a arve), kuna kaebuse nõudeid oli pärast kinnistu võõrandamist vaja selgitada.
14.2.Apellatsiooniastmes taotles kaebaja, et tema kasuks mõistetaks välja õigusabikulu 960 eurot (apellatsioonkaebuse koostamise eest 720 eurot, istungil esindamise eest 240 eurot). Esitatud on nõuetekohased dokumendid. Kolleegium peab nimetatud kulu põhjendatuks.
14.3.Kassatsiooniastmes palus kaebaja enda kasuks välja mõista õigusabikulu 936 eurot. Kolleegium jätab kõrvale kaebaja ringkonnakohtu istungil esindamise eest tasutud summa ja võrdleb apellatsioonja kassatsioonkaebuse koostamisega seoses kantud kulusid. Kassatsioonkaebuse koostamise eest tasutud õigusabikulu (936 eurot) on võrreldes apellatsioonkaebuse koostamise eest tasutuga (720 eurot) suurem põhjusel, et õigusabiteenuse tunnihind on kõrgem (enne 120 eurot ja nüüd 144 eurot) ja esindajal kulus kassatsioonkaebuse koostamiseks rohkem aega (kuus ja pool tundi) kui apellatsioonkaebuse koostamiseks (kuus tundi). Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (nt 28. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 47). Õigusabiteenuse hinnatõus ajas on mõistlikus ulatuses siiski mõistetav. Kolleegium leiab, et põhjendatud kuluks on tasu viie õigusabi osutamise tunni eest, st 5 × 144 = 720 eurot.
14.4.Kolme kohtuastme peale kokku on kaebaja põhjendatud õigusabikulud seega 6214 eurot (720+960 + 4534). Kolleegium rahuldab kaebuse kolmest nõudest kaks ehk hinnanguliselt 2/3 kaebusest. Vastustajalt tuleb seetõttu kaebaja kasuks välja mõista 4142 eurot ja 67 senti.
7(8)
3-15-2232
14.5.Kaebaja tasus halduskohtule esitatud algselt kaebuselt (ehitusloa tühistamise nõue) riigilõivu 15 eurot. EÕK taotlustelt ning määruskaebuselt EÕK kohaldamata jätmise peale tasus kaebaja riigilõivu kokku 45 eurot. Kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebuselt tasus kaebaja riigilõivu 15 eurot. Seega on kaebaja tasunud riigilõivu kokku 75 eurot. Kaebaja ei märkinud riigilõivu ei halduskohtule ega ka ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas. Kolleegiumi praktika kohaselt saab riigilõivu sellegipoolest menetluskuluna arvestada (16. jaanuari 2018. a määrus nr 3-17-1206/20, p 7). Eelnimetatud lõivud tasus kaebaja enne, kui täiendas kaebust kahju hüvitamise nõudega. Seega seonduvad need kaebuse selle osaga, mille kolleegium rahuldab. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka kaebaja kantud riigilõiv 75 eurot. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks kokku välja mõista 4217 eurot ja 67 senti (4142,67 + 75 = 4217,67).
14.6.5. mai 2017. a määrusega andis halduskohus kaebajale menetlusabi ja vabastas ta kaebusele hiljem lisatud kahjunõude pealt 735 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus jätkas
20.novembri 2017. a määrusega kaebajale menetlusabi andmist ja vabastas ta apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest. Halduskohtul tuleb pärast kahjunõude lahendamist otsustada, kas need kulud tuleb vastustajalt riigituludesse välja mõista või riigi kanda jätta (HKMS § 118 lg-d 2 ja 3).
14.7.Kassatsioonikautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.