Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.09.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1276
Haldusasi
Liburna OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.04.2018 otsusele nr 12.2-3/022032-15
Menetlusosalised
Kaebaja – Liburna OÜ, volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Mari-Liis Reidi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.04.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Liburna OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.10.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-18-1276 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-1276 Liburna OÜ suhtes läbi viidud kontroll kestis 06.03.2014-10.07.2015, kokku 492 päeva. Mõistlikuks maksumenetluse kestvuseks on 268 päeva. Maksuhaldur ei teostanud menetlustoiminguid kokku 224 päeval ning see viivitus ei olnud tingitud menetlusega seotud asjaoludest. Maksumenetlus oleks pidanud lõppema 28.11.2014. MTA põhjendas 29.05.2018 vaideotsuses nr 6-1/4086-3 täiendavalt järgmist. Seoses Liburna OÜ-le tehtud maksuotsusega on Tallinna Ringkonnakohus 06.12.2017 kohtuotsuses asjas nr 3-15-2437 leidnud, et nii kauba eksporti kui kauba ühendusesisest müüki ja selle Eestist väljatoimetamist peab tõendama müüja. Tarnetingimuse EXW kasutamine, mille järgi müüja kohustus on teha kaup ostjale enda juures kättesaadavaks ning ostja pidi kaubale järele tulema ja selle ühenduse territooriumilt välja toimetama, ei vabasta Liburna OÜ-d kohustusest tõendada, et kaup on ühenduse tolliterritooriumilt faktiliselt välja viidud. Tehingute korrektse fikseerimata jätmise all pidas maksuhaldur silmas seda, et Liburna OÜ ei hoolitsenud kauba väidetaval eksportimisel ekspordi tõendamiseks vajalike dokumentide kogumise ja säilitamise eest, mille puhul seadus paneb tõendamiskoormuse kauba müüjale. Maksuhaldur jättis põhjendatult kustutamata intressi kohtumenetluse aja eest. Liburna OÜ ei saanud küll kohtumenetlust kiirendada, kuid see ei tähenda, et kohtumenetluse aja eest arvestatud intressi puhul on tegemist maksukohustuslasest mitteoleneva asjaoluga, mis on MKS § 114 lg 3 järgi maksuvõla kustutamise eelduseks. Liburna OÜ-l oli võimalik vältida intressikohustuse suurenemist, tasudes maksukohustuse kas maksuotsuse tegemise järgselt või hiljemalt peale vaideotsuse tegemist, või vähendada intressikohustust 50% võrra, taotledes maksuvõla tasumise ajatamist.
3(7)
3-18-1276
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-18-1276 tööd teise asja arutamisel. HKMS § 13 lg 2 kohaselt oleks kohtunik pidanud ennast taandama. Kuna kohtunik end ei taandanud, esineb halduskohtumenetluse põhimõtete oluline rikkumine, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. HKMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus sellisel puhul halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse. Õiged pole ka teised halduskohtu põhjendused, sest need võisid olla mõjutatud sellest, et halduskohtunik oli seotud varasema lahendiga. See kumab läbi kohtuotsuse põhjendustest. Halduskohus märgib, et ekspordideklaratsioonid tunnistati mh kehtetuks põhjusel, et kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitas kauba väljavedu Eestist. Tegelikult see nii polnud. Ekspordideklaratsioonid tühistati, sest kaebajal ei olnud esitada ekspordideklaratsiooni kauba piiriületuse märkega. Kohus on püüdnud leida otsuses asjaolusid, et näidata kaebajat kõige eest vastutavana. Kaebaja esitas 05.09.2019 täiendavad seisukohad, viidates Euroopa Kohtu seisukohale asjas nr C-127/18, millest nähtub, et kuna kaebajale pole tehingute eest käibemaksu makstud, võib ta vähendada enda maksustatavat käivet. Maksuhaldur ei saa käibemaksuna koguda suuremat summat, kui maksukohustuslane sai. Kuna käibemaksudirektiiv lubab käibemaksu mittesaamisel maksustamisest loobuda, kinnitab see üheselt, et käibemaksu kogumine maksumaksjalt, kellele ei ole tehinguhinnas käibemaksu tasutud, on ebaõiglane ja vastuolus neutraalsuse põhimõttega. Seega on ka intressi nõudmine summalt, mis ei vabasta kaebajat täielikult majandustegevuse raames tasumisele kuuluva käibemaksu koormast, äärmiselt ebaõiglane.
3-18-1276 aluseks. Käesoleval juhul on halduskohtunik asja lahendanud õigesti ning põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et otsuse põhjendustest kumab läbi kohtuniku mõjutatus varasemast lahendist. Kohtu seisukoht, et ekspordideklaratsioonid tunnistati kehtetuks muu hulgas põhjusel, sest kaebaja ei esitanud kauba Eestis väljavedu kinnitavat tõendit, ei näita kohtuniku erapoolikust. Sama seisukohta on väljendatud nii 10.07.2015 maksuotsuses kui ka haldusasjas nr 3-15-2437 tehtud jõustunud kohtuotsustes. Kaebaja püüab uuesti avada vaidlust 10.05.2015 maksuotsuse õiguspärasuse üle. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu TsMS § 25 lg-le 1, mille kohaselt ei või menetlusosaline kohtuniku taandamise avaldust esitada TsMS § 23 p-s 7 ettenähtud juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et oleks taandamisavaldust esitanud. Käesolevas haldusasjas võttis halduskohus kaebuse menetlusse 04.12.2018 määrusega ning samas määruses tehti teatavaks asja arutava kohtuniku nimi. Halduskohtu 07.02.2019 määrusega otsustati asi lahendada kirjalikus menetluses ning menetlusosalistele anti tähtaeg avalduste ja taotluse esitamiseks. Kaebaja esitas 25.02.2019 taotluse avalduste ja taotluste esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks ning 27.02.2019 kaebuse täienduse ja menetluskulude nimekirja. Kohtuniku taandamist kaebaja ei taotlenud.
3-18-1276
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.