Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Määruse põhjenduste kohaselt ehitusloa andmise korralduse või ehitusloa vaidlustamisel ei näe õigusaktid ette võimalust esitada kaebus muul eesmärgil kui isiku enda õiguste kaitseks. Kaebaja väitel on rikutud tema õigusi ettevõtlusvabadusele ja võrdsele kohtlemisele. Kaebusest aga ei nähtu, kuidas takistab vaidlustatud korraldus kaebaja ettevõtlust või rikub tema konkurentsivõimet või mil viisil on vastustaja ebavõrdselt kohelnud kaebajat. See tähendab, et kaebaja on esitanud kaebuse avalikes huvides, sellist õigust kaebajal ehitusloa vaidlustamisel ei ole. Kaebaja tugineb kaebeõiguse alusena sellele, et ta on sõlminud lepingud kinnisvara omandamiseks Tallinna mnt 6 ja A. Puskini tn 23 kinnistul ning vaidlustatud korraldus rikub tema kui naaberkinnisasja tulevase omaniku õigusi. 12. Ehitisregistri andmetel on Tallinna mnt 6 korterelamu, kus on 24 korterit ja 2 kauplust. Tallinna mnt 6 korterelamu asub Tallinna maanteest üle tee Tallinna mnt 3 / Tallinna mnt 7 / Aleksander Puškini tänav L4 kinnistute vastas. Ehitisregistri andmetel on A. Puškini tn 23 korterelamu, kus on 80 korterit. A. Puškini tn 23 korterelamu asub Fama põik L1 üle tee Tallinna mnt 3 / Tallinna mnt 7 / Aleksander Puškini tänav L4 kinnistute vastas. Asjas ei vaielda selle üle, et kaebaja ei olnud vaidlustatud korralduse andmise ajal

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kaebaja on piiratud vastutusega äriühing, s.o juriidiline isik. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja kanti äriregistrisse 19. märtsil 2019, s.o ligi kuu pärast vaidlustatud korralduse andmist ja selle alusel ehitusloa väljastamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 ls 1 kohaselt juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Sama paragrahvi teise lõike järgi tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Seega tekkis kaebaja võime omada õigusi ja kohustusi 19. märtsil 2019. Äriseadustiku § 147 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on põhimõtteliselt võimalik teha tehinguid äriühingule õiguste ja kohustuste võtmiseks ka enne äriühingu registrisse kandmist, kuid ka sel juhul lähevad need õigused ja kohustused äriühingule üle viimase registrisse kandmisest. See võimalus ei ole käesoleval juhul olulise tähendusega, kuna kaebaja äriregistriandmete väljatrükist (tl 61) ilmneb, et ka kaebaja põhikiri on kinnitatud 19. märtsil 2019. Seega otsustati kaebaja asutamine tema registrisse kandmise päeval ning ka kaebajale õiguste ja kohustuste loomisele suunatud tehingud ei saanud varem toimuda. Lisaks ei ole kaebaja väitnud selliste tehingute tegemist.

alustada äritegevusega samas valdkonnas, milles ehitusloa alusel püstitatavat ehitist eeldatavalt kasutama hakatakse. Vastasel juhul teostaks halduskohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse abstraktset kontrolli, mis ei ole aga lubatud. Kaebaja tõlgendus isiku õigusest ettevõtlusvabadusele ja selle õiguse kohtulikust kontrollist on iseendaga vastuolus. Kui kaebaja ettevõtlusvabaduse kaitseks oleks lubatav takistada konkurendi äritegevuseks vajaliku hoone ehitamist halduskohtule kaebuse esitamise kaudu, põhjusel, et see raskendab kaebajal samas valdkonnas tegutsemist, siis vastavalt oleks ka sellel konkurendil õigus nõuda, et kaebaja sellel tegevusalal ettevõtlusega ei alustaks. See omakorda viiks aga järelduseni, et kaebajal siiski ei ole õiguslikult kaitstavat positsiooni konkurendi ehitusloa vaidlustamiseks. Kaebaja käsitlus on seega ilmses vastuolus nii ettevõtlusvabaduse õiguse enda ja ka konkurentsivabaduse põhimõttega. Kaebuse esitamise asjaolusid arvestades ei saa välistada, et kaebaja on asutatud hoopis kolmanda isiku huvides, eesmärgiga kaebeõiguse kuritarvitamise kaudu pahauskselt takistada konkurendi tegevust. See aga ei ole halduskohtu ülesanne isikute õiguste kaitsel.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.