Korrakaitse › Vanglad

Tartu Vangla on kaebaja avaldusele vastanud 26.03.2019 vastusega nr 2-3/523-2. Viidatud vastuses selgitatakse, et vangla 19.02.2019 otsuses kasutatud tsitaat pärineb haldusasjas nr 3-18-877 halduskohtule 11.07.2018 kaebaja poolt saadetud kaebuse täiendusest. Teadaolevalt toimub halduskohtus menetlus eesti keeles ja kõik kohtule saadetud võõrkeelsed tekstid tõlgitakse eesti keelde. Kaebajale meelehärmi valmistanud tsitaat pärineb tema venekeelse originaalteksti tõlkest. Juhul, kui tõlkes on kaebaja mõtte väljendamiseks kasutatud sõna, mida ta ise oleks eesti keeles öelnud teise sõnaga, märgib vangla, et kaebajale solvava ja alandavana tundunud sõna „käru“ kasutamine kummagi, ei kohtu- ega kahjunõude menetluses asja sisulist otsustust ei mõjutanud ega kaebaja isikule negatiivset varju ei heitunud. Vaatamata eesti keeles kindla tähendusega sõna „ratastool“ olemasolule, ei saa ratastega liikumisvahendi, milleks ka ratastool on, nimetamist „käruks“ pidada kindlasti solvavaks, veel vähem kelleski alandust tekitavaks. Kohtu seisukoht

tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal oleks vangla vabandamiseks kohustamise nõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja ei ole vanglas 27.02.2019 nr-ga 2-3/5231 registreeritud pöördumises sellist nõuet esitanud. Ka Tartu Ringkonnakohus on 26.04.2017 määruses asjas nr 3-16-1746 leidnud, et vabandamiseks kohustamise nõude esitamisel tuleks eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Samas määruses on ringkonnakohus täiendavalt märkinud, et kohus ei saa kohustada haldusorganit vabandama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 14). Avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole seaduses ette nähtud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on vabandamiseks kohustamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole X kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.