Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2363
Haldusasi
Ilotrükk OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata 12.10.2018 taotlus läbi või alternatiivselt Maksu- ja Tolliameti 19.11.2018 teate tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata 12.10.2018 taotlus läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Ilotrükk OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.07.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).
2(5)
2) MKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamiseks ei ole seaduses sätestatud ka muud tähtaega. MKS § 101 lg 2 ja MKS § 138 lg 1 reguleerivad olukorda, mil maksukohustuslane leiab koheselt peale maksuhalduri haldusakti andmist, et sellega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi ja ta esitab selleks maksuhaldurile vaide (MKS § 137 lg 1). Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, arvestades, et maksuotsuste tegemisest on möödunud enam kui kolm aastat. Kuigi kaebaja taotluses viitas ka MKS § 101 lg 1 p-le 1, ei ole nimetatud sätte kohaldamise eelduseid võimalik antud juhul järgida, kuivõrd kaebaja taotlus põhineb MKS § 103 lg 1 p-s 2 sätestatud alusel. Õiguskirjanduses on selgitatud järgmist: „MKS-i §-des 102 ja 103 sisalduvad reeglid on vajalikud olukordades, kus maksuotsust ei olnud võimalik 30-päevase kaebetähtaja jooksul vaidlustada, sest vaidlustamise aluseks olevat asjaolu ei olnud veel tekkinud või ei olnud asjaosalistele teada“ (Lehis, L. Maksuõigus. Tallinn: Juura, 2012, lk 125). See tähendab, et ka MKS § 102 lg-s 2 ja § 138 lg-s 1 sätestatud tähtaega maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotlemisele ei ole antud olukorras võimalik kohaldada, sest MKS § 103 lg 1 p 2 eesmärgiks on üldjuhul tunnistada kehtetuks maksuotsus, mille kehtetuks tunnistamise alus on tekkinud peale vaidlustamistähtaja möödumist. Ka ükski teine MKS-s sätestatud norm ei näe ette tähtaega sellise taotluse esitamiseks. MKS § 33 lg 4 kehtestab küll maksukohustuslasele tähtaja esitada maksukohustuse äralangemise järgselt tagastusnõue kolme aasta jooksul, aga seaduses puudub tähtaeg, mille jooksul saab esitada MKS § 103 lg 1 p-st 3 tulenevat maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõuet (vt Tallinna Halduskohtu 09.02.2012 otsus nr 3-11-1411, p 28). 3) Taotlusest nähtuvalt ei olnud selle esitamise aluseks üksnes 29.04.2015 maksuotsuse tühistamine, vaid kõik neli taotluses välja toodud tegurit kogumis on tagasiulatuva mõjuga sündmuseks MKS § 103 lg 1 p 2 tähenduses, mis toob kaasa maksuotsuste kehtetuse. Seega oleks arusaamatu, kui kaebaja saaks taotleda üksnes viimati tekkinud asjaolu alusel maksuotsuste kehtetuks tunnistamist, aga mitte teiste taotluses märgitud sündmuste tõttu, kuna nende tekkest on möödunud enam kui kuu. 4) MKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamine ei eelda MTA-le taotluse esitamist, sest MKS § 101 lg 1 p 5 sätestab, et lisaks maksukohustuslase taotlusele võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada ka muudel seadusega sätestatud juhtudel, milleks ongi muu hulgas MKS § 103 lg-s 1 sätestatud alused. See viitab sellele, et maksuhaldur võib tagasiulatuva mõjuga sündmuse esinemise korral ka omal initsiatiivil (ilma taotluseta) maksuotsuse kehtetuks tunnistada.
3(5)
jõustumine) oli seotud kaebaja enda kohtuasjaga, mistõttu ei saanud toimuda viivitust otsusest teadasaamisel. Samuti puudub alus arvata, et ühekuuline tähtaeg taotluse esitamiseks oleks ebamõistlikult lühike. 3) Kaebaja seisukoht, nagu ei oleks menetluse uuendamiseks vajalik kaebaja vastavasisulist taotlust, on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Haldusaktide lõplikkuse ja kohtuotsuse seadusjõu põhimõtetel on oluline roll õiguskindluse tagamisel. Kui jaatada kaebaja seisukohti taotluse esitamise tähtaja puudumisest ning taotluse esitamise mittevajalikkustest, esineks olukord, kus ei oleks tagatud, et õigusvaidlused ei jääks lõputult kestma.
4(5)
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.