Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-1059 19. juuni 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld OÜ Mürin kaebus Maksu- ja Tolliameti täitekorralduse peale Kaebaja OÜ Mürin, esindaja juhatuse liige Vitali Burak Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2018. a otsus OÜ Mürin kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 20. juuli 2017. a ja Tartu Ringkonnakohtu
18.septembri 2018. a otsus.
3.Rahuldada kaebus. Keelata Maksu- ja Tolliameti 28. septembri 2016. a ettekirjutuse nr 12.2-3/037972-1 sundtäitmine.
4.Tagastada kautsjon. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 786 eurot.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 28. septembri 2016. a ettekirjutusega nr 12.2-3/037972-1 kaebajat raskeveokimaksu seaduse (RVMS) § 1 p-le 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-le 1 viidates deklareerima tema kasutatavad autorongid liiklusregistris või esitama tõendid, et ta ei kasuta ettekirjutuse lisas nimetatud sõidukeid autorongina. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määras vastustaja
16.novembri 2016. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha. 18. aprillil 2017 andis vastustaja kaebajale täitekorralduse nr 12.2-3/037972-2, kohustades kaebajat tasuma kümne päeva jooksul 1100 eurot sunniraha. Ühtlasi määras vastustaja kaebajale uueks autorongide deklareerimise tähtajaks 10. mai 2017.
2.OÜ Mürin esitas 18. mail 2017 halduskohtule hiljem muudetud kaebuse, milles palus tuvastada sunniraha sissenõudmise õigusvastasuse ja keelata selle sissenõudmise. Kaebaja leidis, et vastustajal puudub seaduslik alus ja õigus sunniraha kohaldada. Autorongi andmete kogumise ja maksuhaldurile edastamise õigus on Maanteeametil. Kui maksumaksja pole neid andmeid esitanud, ei saa maksuhaldur nende esitamist nõuda ega sunnivahendit kohaldada. Sunnivahendi rakendamine on Maanteeameti pädevuses.
3-17-1059
3.Tartu Halduskohus jättis 20. juuli 2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt pole kaebaja ettekirjutuse peale õigeaegselt vaiet ega tühistamiskaebust esitanud. See haldusakt on kehtiv ja kohtule esitatust ei nähtu sunnivahendi rakendamist takistavaid asjaolusid. RVMS § 9 lg 1 kohaselt on vastustaja raskeveokimaksu maksuhaldur. Maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 10 loetletud maksuhalduri ülesanded tähendavad riikliku järelevalve teostamist maksude arvestamise ja tasumise õigsuse üle. See sisaldab õigust teha ettekirjutusi ja kohaldada sunnivahendeid. Järelevalve laieneb ka autorongi registreerimise kohustusele (MKS § 1 lg 7, § 10 lg 2 p 6, KorS § 1 lg 3, § 2 lg-d 1 ja 4, § 4 lg 1, § 5 lg 1, § 6 lg 1, § 28 lg 1).
4.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 18. septembri 2018. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul eksis halduskohus Riigikohtu seisukohtade tõlgendamisel ja soovitas kaebajal esitada ebaõige taotluse. Hoiatuses ja täitekorralduses on märgitud erinevad sunniraha määrad ning täitekorraldus sisaldab täiendavat ettekirjutuse täitmise tähtaega. Vaidlustatud täitekorraldus määrab lõplikult kindlaks sunniraha suuruse ja on seega haldusakt. Kuna täitekorraldusega antud uus tähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks möödunud, on selles osas asjakohane jätkutuvastuskaebus, ülejäänud osas aga tühistamiskaebus. Ettekirjutus ei ole tühine. Vastustaja ei ole ilmselgelt oma pädevust ületanud. Ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimiseks oleks ettekirjutus tulnud õigel ajal vaidlustada. Täitekorraldus on õiguspärane ja selle on andnud pädev haldusorgan (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 6). Sunniraha võib täitekorralduses vähendada võrreldes hoiatuses märgituga. Sunniraha vähendamist oleks tulnud põhjendada. Põhjendamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Uus sunniraha hoiatus ja täiendav ettekirjutuse täitmise tähtaeg on õiguspärased (ATSS § 2 lg 2).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.OÜ Mürin palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning kaebuse rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt oli ettekirjutuse tegemine Maanteeameti ainupädevuses (RVMS § 13 lg 1). 28. septembri 2016. a ettekirjutus ei ole seotud maksude kogumisega, vaid sõidukite liiklusregistrisse kandmisega. RVMS § 13 lg-t 1 ja § 9 lg-t 2 ei saa kohaldada koostoimes. RVMS § 9 lg 2 kohaselt on kohustatud isikuks Maanteeamet, mitte maksumaksja. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud kaebaja väiteid Maanteeameti põhimääruse kohta (RVMS § 8, § 9 p-d 4 ja 5, § 10 p 21).
7.Maksu- ja Tolliamet palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul tulenes pädevus ettekirjutuse tegemiseks KorS § 28 lg 1 ja MKS § 10 lg 2 p 6 koostoimest. Seda kinnitab MKS § 85 lg 1. Maanteeametile andmete esitamise kohustuse rikkumine võiks olla võrdsustatud deklaratsiooni esitamata jätmisega. Kaebajale pidid olema teada tema tegevusvaldkonnas kehtivad kohustused.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Kaebus tuleb rahuldada (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 5).
9.Sunnivahendi rakendamise eeldused (ATSS § 8 lg 1 esimene lause) ei ole täidetud. Sunnirahaga täidetav ettekirjutus on tühine, sest vastustaja on ilmselgelt ületanud oma pädevust (HMS § 63 lg 2 p 3).
2(4)
3-17-1059
10.Vastustaja on raskeveokimaksu maksuhaldur (RVMS § 9 lg 1). Raskeveokimaksu arvestamisel on muu hulgas olulised liiklusregistri andmed (RVMS §-d 1 ja 2). Maksuhalduri pädevuses on kontrollida maksuseaduste täitmist, sh maksude arvestamise ja tasumise õigsust (MKS § 10 lg 1 ja lg 2 p 6). Registriandmete kasutamine maksustamisel ei anna aga maksuhaldurile universaalpädevust teha järelevalvet riiklikusse registrisse andmete esitamise kohustuse täitmise üle. Ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud MKS v.r § 59 lg 2 esimene lause sätestas küll vastustaja õiguse kontrollida maksustamisega seotud dokumente, kuid see tähendas õigust dokumentidega tutvuda ja nende sisu maksude arvestamisel hinnata, mitte aga õigust teha ettekirjutusi dokumentide muutmise kohta. Seetõttu ei saa MKS v.r § 59 lg-st 2 tuletada ka alust liiklusregistri kannete muutmiseks. Liiklusregistri kanded ei ole ka deklaratsioon, mille esitamiseks võib maksuhaldur anda korraldusi (MKS § 85 lg 3). Tegemist ei ole maksuhaldurile esitatava maksu arvutamise dokumendiga (MKS § 85 lg 1). Halduskohtu viide MKS § 10 lg 2 p-le 6 pole asjakohane. Selles osutatud maksualase teabevahetuse seadus reguleerib rahvusvahelist automaatset maksudega seotud teabevahetust, mitte liiklusregistri pidamist.
11.Kuna MTA-l ei olnud ettekirjutuse tegemise ajal pädevust teha järelevalvet liiklusregistrisse andmete esitamise üle, ei andnud ka KorS § 28 lg 1 talle õigust teha sundtäidetavat ettekirjutust.
12.Kolleegium selgitab, et autorongi eest raskeveokimaksu määramise eelduseks on autorongi veoauto registreerimine liiklusregistris ning et maksuhalduril tuleb lähtuda autorongi koosseisus kasutatava veoauto ja haagise registrijärgsetest andmetest (RVMS § 1 p 1 ja § 2 lg 1 p 2).
17.detsembril 2018 jõustus raskeveokimaksu seaduse uus redaktsioon (RVMS u.r). Selle kohaselt teeb Maksu- ja Tolliamet järelevalvet autorongiga seonduvate andmete liiklusregistrisse kandmise üle (RVMS u.r § 2 lg 1 p 2) ning raskeveoki omanik või valdaja vastutab liiklusregistrile esitatud andmete õigsuse eest (samas, § 3 lg 3 teine lause). Maksu- ja Tolliametil on nüüd õigus nõuda, et raskeveoki omanik või valdaja korrigeeriks Maanteeametile esitatud andmeid. Need lisandunud sätted ei muuda siinses kohtuasjas ettekirjutust tagasiulatuvalt kehtivaks.
13.Kolleegium jääb seisukoha juurde, et sunniraha sissenõudmine ei ole haldusakt. Sunniraha nõutakse sisse menetlustoimingutega (otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 11). Kuna hoiatusega ei määrata sunniraha kindlaks lõplikult ja siduvalt (samas p 14), ei kujuta sunniraha rakendamine hoiatuses märgitust väiksemas määras endast haldusakti muutmist, sõltumata sellest, kas hoiatus sisaldus ettekirjutuses või vormistati eraldi. Ka täiendava täitmistähtaja andmine ei muuda ettekirjutuse algset tähtaega ega kõrvalda tagantjärele adressaadi kohustust täita ettekirjutus selle tähtaja jooksul. Täiendav täitmistähtaeg on üksnes informatiivne teade selle kohta, millistel tingimustel kavatseb asutus uue sunniraha sisse nõuda, kui ettekirjutust jätkuvalt eiratakse.
14.Kuna sunniraha sissenõudmine on menetlustoiming, ei tühista kolleegium täitekorraldust, vaid keelab 28. septembri 2016. a ettekirjutuse sundtäitmise (samas, p 15). Keelamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud (HKMS § 45 lg 1, riigivastutuse seaduse § 5 lg 1). Hilisemad õiguskaitsevahendid põhjustaksid menetlusosalistele ja kohtule asjatut lisakulu ning ei oleks piisavalt tõhusad. Kolleegiumi hinnangul pole vajadus täitekorralduse õigusvastasust kohtuotsuse resolutsioonis tuvastada (HKMS § 45 lg 2).
15.Kaebaja on tasunud nii haldus- kui ka ringkonnakohtus riigilõivu 33 eurot, samuti ringkonnakohtus õigusabikulu 720 eurot. Kaebaja on esitanud kuludokumendid ja taotluse 3(4)
3-17-1059 halduskohtus kantud õigusabikulu 600 euro väljamõistmiseks alles ringkonnakohtus, seega hilinenult. Vastustajalt tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 786 eurot (= 720+ 2 × 33). Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.