lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2024/54

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-2024/54
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1141
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 88 lg 1, 6Menetlusosalise tutvumine toimikugaHKMS § 158 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 28Menetlusosalise kohustusedRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabiRÕS § 6Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedVSKE § 29 lg 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-2024/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.12.20183-18-2024/50Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.04.20193-18-2024/68Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium07.05.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (8)

lahend.ee
3-24-2400/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.07.20253-23-635/28Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.06.20243-22-2227/25Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja28.04.20233-21-818/33Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.04.20233-21-2674/22Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.03.20223-20-469/36Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.05.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-2024

Haldusasi

Andrei Bušinski kaebus Tartu Vangla 26. juuli 2018. a otsuse nr 6-24/5671-3 ja 26. septembri 2018. a vaideotsuse nr 1-11/346-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks muuta individuaalset täitmiskava kaebajale soodustuse kohaldamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrei Bušinski riigi õigusabi taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Andrei Bušinski Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta Andrei Bušinski riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta Andrei Bušinski taotlus kaebusest koopia väljastamiseks rahuldamata.
3.Rahuldada Andrei Bušinski taotlus toimikuga tutvumiseks ja võimaldada tal tutvuda haldusasja nr 3-18-2024 toimikuga Tartu Vanglas.
4.Tartu Vanglal korraldada Andrei Bušinskile toimikuga tutvumine, arvestades toimiku lehekülgedele 47–48 ja 180–181 seatud juurdepääsupiiranguga, tagada allkirjalehe täitmine ning tagastada toimik koos allkirjalehega Tartu Ringkonnakohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-18-2176/10
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
14.02.2019
3-18-2176/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.12.2018

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohus jättis 30. aprilli 2019. a otsusega Andrei Bušinski kaebuse rahuldamata.
2.A. Bušinski esitas Tartu Ringkonnakohtule 2. mail 2019 (ringkonnakohtus registreeritud
3.mail 2019) riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluses märgib kaebaja, et Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2019. a otsus on talle raskesti arusaadav seal kasutatud juriidilise keele tõttu. Riigi õigusabi andmine on kaebajale vajalik, et teha kohtulahendi õigsuse kontroll. Lisaks soovis ta koopia väljastamist halduskohtule esitatud kaebusest.
3.A. Bušinski esitas taotluse toimikuga tutvumiseks, mis ringkonnakohtus registreeriti 20. mail 2019. Taotluse kohaselt on tutvumine vajalik apellatsioonkaebuse koostamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Kaebaja on taotluses riigi õigusabi saamiseks märkinud taotletava riigi õigusabi liigina isiku esindamise halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seadus – RÕS § 4 lg 3 p 5). Riigi õigusabi korras esindaja taotlemine on eelkõige tingitud eesmärgist vaidlustada ülal nimetatud halduskohtu otsust.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 sätestab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Lähtudes RÕS § 6 lg-st 1, võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
6.Riigi õigusabi andmine on aga vaatamata isiku majanduslikule olukorrale välistatud juhul, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebaja on iseseisvalt, st ilma esindaja abita esitanud käesolevas asjas kaebuse, määruskaebuse, erinevaid taotlusi, kaebuse lisasid. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja ka varasemalt osalenud halduskohtumenetluses. Kuigi kaebaja väidab, et talle jääb otsus raskesti mõistetavaks selle juriidilise keelekasutuse tõttu, ei ole see vältimatult asjaolu, mis tooks kaasa kaebajale esindaja määramise. Kaebajal on sellele vaatamata võimalik mõista lahendi põhisisu ning esitada vajadusel edasikaebus, kus ta saab välja tuua oma vastuväited halduskohtu põhjendustele. Nimetatud asjaolu ei takista kaebajal apellatsioonkaebust esitamast.
7.HKMS § 2 lg 4 ls 1 kohaselt tagab kohus halduskohtumenetluses omal algatusel asja lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõendi ei jääks esitama õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. HKMS § 158 lg 1 kohaselt on kohtu ülesanne otsustada, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. See tähendab, et tulenevalt uurimisprintsiibist selgitab kohus haldusasjas vajadusel välja asjaolud omal initsiatiivil ning kogub tõendeid, suunab ja abistab kaebajat oma selgitustega ja asja lahendamisel selgitab välja kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja vajaliku kohtupraktika. Kohtul on halduskohtumenetluses kohustus tagada, et menetlusosalised õigused ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu kaitseta.
8.Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja peamine ülesanne on üksnes osundada asjaoludele, mille tõttu ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses sellega iseseisvalt hakkama saanud. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja saab oma õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama ka apellatsioonkaebuse koostamisel ja esitamisel ning kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
9.Koos riigi õigusabi taotlusega on kaebaja esitanud taotluse võimaldada talle ärakiri tema
24.oktoobril 2018 esitatud kaebusest käesolevas haldusasjas. Kaebusest koopia väljastamist soovib kaebaja apellatsioonkaebuse koostamiseks.
10.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 8. septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal vajadus enda õiguste kaitseks saada koopiat halduskohtule esitatud kaebusest. Väide, et koopia on vajalik apellatsioonkaebuse koostamiseks, ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale. Seda enam, et kaebuse sisu on lühidalt refereeritud halduskohtu otsuses, mis on kaebajale kätte toimetatud.
11.Kaebaja on esitanud taotluse ka toimikuga tutvumiseks. Menetlusosalise õiguse toimikuga tutvuda sätestab HKMS § 88 lg 1. HKMS § 88 lg 6 teise lause kohaselt võib menetlusosalise huve arvestades kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka mujal kui kohtumajas. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse toimikuga tutvumiseks ning võimaldab tal tutvuda toimikuga tema viibimiskohas Tartu Vanglas.
12.Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 28 lg 4 kohaselt tuleb toimikuga tutvumine registreerida toimikus, märkides, kellena tutvuja kohtumenetluses esines, tutvumise aja ja kestvuse ning vajaduse korral ka toimiku numbri. Toimikuga tutvumise kohta annab tutvuja allkirja. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tutvustatakse toimikut kinnipidamisasutuses viibivale isikule justiitsministri
30.novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSKE) § 29 lõikes 3 sätestatud korras. Toimikuga tutvumisel kinnipidamisasutuses märgitakse toimikusse ka vastutava kinnipidamisasutuse ametniku nimi ja allkiri. VSKE § 29 lg 3 kohaselt viibib isikliku toimikuga tutvumise juures isiklike toimikute säilimise eest vastutav vanglateenistuja.
13.Tartu Vanglal tuleb korraldada kaebajale haldusasja nr 3-18-2024 toimikuga tutvumine, tagada allkirjalehe täitmine ning tagastada toimik koos allkirjalehega Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Vanglal tuleb toimikut tutvustades arvestada asjaoluga, et Tartu Halduskohus kuulutas
27.novembri 2018. a määrusega asja menetluse osaliselt kinniseks Tartu Vangla 30. oktoobril

2018 edastatud vastuse lisa „Riskihindamise ankeet: 134064“ (tl 47-48) osas ning piiras kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga. Tartu Halduskohus kuulutas

27.märtsi 2019. a määrusega kuulutas asja menetlus kinniseks ka riskihindamise ankeedi nr 151294 (tl 180–181) osas ning keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda riskihindamise ankeediga nr 151294 ja saada sellest ärakirju.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja