Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
15.05.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2200
Haldusasi
Maastikuhooldus MTÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.01.2019 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Maastikuhooldus MTÜ, seaduslik esindaja PJ Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maastikuhooldus MTÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
taotlus
Maastikuhooldus
MTÜ
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-18-2200
3-18-2200 mittetoimunud tehingu varjus osaliselt Monesto OÜ ettemaksukontole. Mano Negra OÜ taotluse nr 86942065 alusel Monesto OÜ ettemaksukontole tehtud vabade vahendite ümberkanne on alusetu ning selle ümberkande väidetavaks aluseks oleval arvel märgitud tehingut (kinnistu müük Mano Negra OÜ-le) ei ole tegelikkuses toimunud. Seega on Monesto OÜ ettemaksukontole laekunud enammakse algusest peale tühine.
3-18-2200 kaebajale. Seega on Monesto OÜ ettemaksukontol oleva 4800 euro omand läinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 alusel üle kaebajale ning MTA oli sellest teadlik. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.10.2017 otsusega nr 3-17-448 kõik Monesto OÜ nõuded, sh MTA kohustamiseks kanda Monesto OÜ ettemaksukontole tagasi 4800 eurot, kanda see seejärel kaebaja ettemaksukontole või arvelduskontole ning tasuda kaebaja ettemaksukontole või arvelduskontole viivitusintress. MTA ei ole neid nõudeid täitnud. Selle asemel tegi MTA halduskohtu otsusega vastuolus oleva 16.01.2018 otsuse, millega tekitas kaebajale tahtlikult kahju. Kuna MTA 16.01.2018 otsus puudutas otseselt kaebaja õigusi, kuid teda ei kaasatud selle andmise menetlusse, on see otsus Monesto OÜ ettemaksukontolt kaebajale kuuluvate vahendite ärakandmise osas tühine. Sisuliselt on kaebuse näol tegemist hüvitamis- või heastamiskaebusega.
3-18-2200 Kaebaja esitas halduskohtule taotluse haldusasjas nr 3-18-467 menetlusse astumiseks enne menetlust lõpetava lahendi jõustumist (HKMS § 21 lg 1), mistõttu oli kaebajal õigus kaebaja või kolmanda isikuna selle haldusasja menetlusse astumiseks.
3-18-2200 HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (varem oli säte sõnastatud: „kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki“). Seadusandja eesmärgiks sätte muutmisel oli piirata nimetatud tagastamise aluse kohaldamisala juhtumitega, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul, sest nõude rahuldamine ei annaks kaebajale tegelikult soovitud tulemust, ning kaebaja keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest (halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse 496 SE seletuskiri, lk 22, Riigikogu XIII koosseis). Selle sätte alusel saab kohus seega tagastada ainult sellised kaebused, milles esitatud nõudega ei oleks ka nõude rahuldamise korral võimalik saavutada kaebusega soovitud eesmärki, olenemata nõude rahuldamise perspektiivist.
3-18-2200 ettemaksukonto vahendite kandmata jätmisel oli õiguslik alus (nt kas MTA 16.01.2018 otsus võis olla selle (osalise) tühisuse tõttu HMS § 63 lg 1 kohaselt algusest peale (osaliselt) kehtetu) või kas kaebajale tekkinud kahju oli esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega võimalik vältida, saab hinnata asja sisulise lahendamise käigus, mitte kaebuse lubatavuse kindlakstegemise staadiumis. Kahju hüvitamise nõude edasi menetlemise soovi korral saab kaebaja vajadusel kaebust täpsustada.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.