lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2369/7

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2369/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2518
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PPVS § 108 lg 2Vabatahtliku merepäästja tunnistusPolTS § 211 lg 1, 31, 91PPVS § 117 lg 1, 8rakendamine politseiteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtesHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendaminePolTS § 212 lg 31PPVS § 101 lg 1Väljateenitud aastate pensionPPVS § 116 lg 2Politseiametnike ametinimetuste vastavusse viimine teenistusastmetegaHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 181 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-2369/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2369

Haldusasi

N.K. kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti 07.09.2018 otsus nr 06389 ja 28.11.2018 vaideotsus nr 1.1-10/31561 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit N.K. pensioniavaldust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – N.K. Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan

Asja läbivaatamine

volitatud

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2019 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 04.09.20263-26-2541/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1453/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-128/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-2006/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-1169/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Apellatsioonitähtaeg
HKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebusele
HKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamine
PolTS § 5
PPVS § 107 lg 3Pensioni maksmine
PPVS § 34Politseiametnik
PPVS § 70 lg 3Politseiametniku palk
VAPS § 12
VAPS § 2 lg 2
HKMS § 182
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.N.K. esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 06.08.2018 avalduse politseiametniku eripensioni määramiseks politseiteenistuse seaduse (PolTS) alusel alates 15.01.2019. Taotluse

kohaselt astus kaebaja politseiteenistusse 1992. a ning lahkus sealt 2005. a. Ajavahemikul 03.10.2005–30.10.2015 töötas ta prokuröri abina Põhja Ringkonnaprokuratuuris.

2.SKA jättis oma 07.09.2018 otsusega nr 06389 kaebajale politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramata. Otsuse kohaselt pole kaebajal õigust väljateenitud aastate pensionile politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) § 101 lg 1 alusel. Kaebajal on küll politseiteenistuse staaži koos prokuröriteenistuses oldud ajaga 31.10.2015 seisuga 27 aastat ja 5 päeva, kuid kaebaja ei täida vanusenõuet 55 aastat ja puudub penisoniõigusliku ea täitumisele eelnev viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži. Kaebaja lahkus prokuröriteenistusest 31.10.2015. Sarnaselt puudub kaebajal õigus väljateenitud aastate pensionile PPVS § 117 lg 1 alusel. 15.01.2019 seisuga on küll täidetud politseiteenistuse staaži nõue 27 aastat ja 5 päeva ning vanusenõue 50 aastat, kuid kaebaja ei ole avalduse esitamise ajal politseiteenistuses ega prokuröriteenistuses. Kaebaja töötab Tallinna Kommunaalametis. Väljateenitud aastate pensioni ei saa määrata ka PPVS § 117 lg 8 ja PolTS § 211 lg 1 alusel, kuna prokuröriteenistusest vabastamise päevaks – 31.10.2015 – ei täitnud kaebaja vanusenõuet 50 aastat. Kaebaja oli prokuröriteenistusest vabastamise ajal 46-aastane. Kaebaja ei oma õigust väljateenitud aastate pensionile ka väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) § 12 alusel, kuna täitmata on 25-aastane politseiametnikuna töötamise nõue. Kaebaja töötas politseiametnikuna 13 aastat ja 11 päeva. Prokurörina töötamise aega ei saa arvestada politseiametniku staaži hulka, kuna kaebaja asus politseiametnikuna tööle pärast 01.07.1992.
3.SKA jättis 28.11.2018 vaideotsusega nr 1.1-10/31561 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 19.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi SKA 07.09.2018 otsuse nr 06389 ja 28.11.2018 vaideotsuse nr 1.1-10/31561 tühistamine ning SKA kohustamine vaadata kaebaja pensioniavaldus uuesti läbi.

POOLTE SEISUKOHAD

5.Kaebaja leiab, et tal on õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile. Kaebaja määrati politseiteenistusse ja vabastati sealt enne PPVS jõustumist, mistõttu tuleb kohaldada politseiteenistuse seadust. Kaebaja politseiteenistuse staaž on kokku 27 aastat 1 kuu ja 19 päeva. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et väljateenitud aastate pensioni saamiseks peab taotleja olema politsei- või prokuröriteenistuses. PolTS § 212 lg-st 31 tuleneb, et õigus väljateenitud aastate pensionile on ka politsei- või prokuröriteenistuses mitteoleval piisavat prokuröristaaži omaval isikul, kelle prokuröriteenistusele eelneb 5-aastane politseistaaž. Õigus väljateenitud aastate pensionile annab teenistusaeg prokurörina, millele eelneb 5 aastat politseistaaži. Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-04 ei ole asjakohane, kuna ei puuduta prokuröriteenistuses olnud isikut. Politseiametniku pensioni määr on PolTS § 5 ja § 211 lg 3 alusel 67,7% viimase ametikoha ametipalgast. Kaebaja töötas politseis viimased kuus aastat juhtivinspektorina, mis PPVS § 116 lg 2 kohaselt vastab üleminspektori, komissari või vanemkomisari ametikohale. PPVS § 70 lg 3 kohaselt on juhtivspetsialisti palgaaste 7–14. Arvestades keskmisest palgamäärast 1500 eurost 67,7%, on arvestuslik pension 1015,50 eurot.
6.SKA palub kaebuse jätta rahuldamata. Kaebaja oli teenistuses PolTS alusel, mistõttu tuleb tema õigust väljateenitud aastate pensionile kontrollida PPVS § 117 lg 1 alusel. PPVS-s sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamise eelduseks on pensionile minek politseiteenistusest. Teisisõnu peab isik olema 2(6)

pensioniea saabumisel teenistuses politseiametnikuna. PPVS eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et plaan ühtlustada eripensioni õiguse tekkimise iga PolTS-ga ehk 50 eluaastani ja laiendada väljateenitud aastate pensioni ka neile, kes lahkuvad politseiteenistusest enne vastavasse vanusesse jõudmist, ei leidnud kooskõlastusringil toetust, kuna sellega oleks kehtestatud kehtivatest tingimustest soodsamad tingimused. Eelnõu teisel lugemisel tehti ka ettepanek lisada sättesse sõna „vahetult“, et välistada selle tõlgendus selliselt, nagu poleks pidev teenistusstaaž vahetult enne pensioniea saabumist oluline. See, et politseiametnik peab väljateenitud aastate pensioni saamiseks olema politseiteenistuses, tuleneb ka PolTS § 211 lgst 1 ja § 3 lg-st 1. Samal seisukohal oli ka Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-41-04. Kaebaja seisukoht, et see tingimus ei kehti isikule, kes pärast politseiteenistust jätkas prokuröriteenistuses, ei ole õige. Iseenesest arvatakse teenistusaeg prokurörina PPVS § 108 lg 2 kohaselt politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse väljateenitud aastate pensionile, kui politseiteenistusestaaž on olnud eelnevalt vähemalt 5 aastat. Õigus väljateenitud aastate pensionile tekib siiski samadel tingimustel ehk siis, kui pensionile minnakse politseiteenistusest või prokuröriteenistusest. Kaebajal on olemas nõutav staaž, kuid ta lahkus prokuröriteenistusest 46-aastaselt. Seega ei olnud ta pensioniea saabumisel teenistuses ja tal puudub õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kaebaja eesmärk on, et SKA määraks talle alates 15.01.2019 politseiametniku väljateenitud aastate pensioni. Kaebaja hinnangul on tal õigus politseiametniku eripensionile PolTS § 212 lg 31 alusel (kaebuses ekslikult märgitud PolTS § 211 lg 31). SKA jättis kaebajale politseiametniku väljateenitud aastate pensioni 07.09.2018 otsusega määramata, leides, et kaebaja ei täida PPVS § 101 lg-s 1, §-s 117 ega VAPS §-s 12 sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamise tingimusi. Pooled vaidlevad selle üle, mis seaduse alusel tuleb õigust politseiametniku eripensionile hinnata ning kas kaebajal on see õigus olemas.
8.Kohus on seisukohal, et kehtivast õigusest ei tulene kaebajale õigust politseiametniku väljateenitud aastate pensionile.
9.Kaebaja tööraamatust ja ametniku teenistuslehest nähtub, et kaebaja asus politseiteenistusse 21.09.1992 ning lahkus sealt 02.10.2005. Ajavahemikul 03.10.2005–30.10.2015 töötas ta Põhja Ringkonnaprokuratuuris prokuröri abina. Seda kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 31.08.2018 tõend nr 1.7-10/437-3 (tl 27). Pooled vaidlevad küll politseiametniku staaži pikkuse üle – kaebaja hinnangul on tal politseiametniku staaži 27 aastat 1 kuu ja 19 päeva, vastustaja on pidanud staaži pikkuseks 27 aastat ja 5 päeva –, kuid staaži arvutuse erinevusel ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust. Esmalt tuleb kindlaks teha see, kas kaebajal on õigus politseiametniku pensionile.
10.Kaebaja lahkumisel politseiteenistusest 02.10.2005 reguleeris politseiametniku pensioni taotlemist, määramist ja maksmist PolTS. PolTS § 211 lg 1 sätestas, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. PolTS § 211 lg 91 laiendas politseiametniku eripensioni saamise õiguse ka prokuröridele, kellel oli vajalik politseiteenistuse staaž. PolTS § 212 lg 31 luges prokuröri vajalikuks politseiteenistuse staažiks vähemalt viis aastat. Igal juhul oli PolTS § 211 lg-s 1 sätestatud politseiametniku pensioni saamise eelduseks vanuseja staažinõude kõrval tingimus, et need eeldused täidetakse politseiteenistuses olles ning pensioni saamise õigust ei teki varem teenistusest lahkunud politseinikel (Riigikohtu 11.11.2004 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-04, p 11).

3(6)

Vaidlus puudub, et politseiteenistusest lahkumisel 02.10.2005 kaebaja politseiametniku eripensioni saamise tingimusi ei täitnud. Eripensioni saamise õigus tekkis PolTS § 211 lg 1 kohaselt 50-aastaseks saamisel. Kaebaja lahkus politseiteenistusest 36-aastasena. Niisamuti ei täitnud kaebaja eripensioni saamise tingimusi prokuröriteenistusest lahkumisel. 30.10.2015 seisuga oli kaebaja 46-aastane.

11.PPVS jõustumisel 01.01.2010 kaotas PolTS kehtivuse: politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse §-ga 110 tunnistati politseiteenistuse seadus (RT I 1998 50, 753; RT III 2009, 54, 401) kehtetuks. Kehtetust seadusest ei tulene isikule õigusi ega kohustusi. Kehtivuse kaotanud seadust ei kohaldata, v.a rakendusseaduses või -sätetes nimetatud tingimustel. Haldusmenetluses on politseiteenistuse õiguslikud alused ja politseiteenistuse korraldus, sh sotsiaalse tagatisena politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile sätestatud PPVS-s. Seega tuleb kaebaja õigust politseiametniku eripensionile hinnata PPVS alusel, mitte PolTS alusel.
12.Politseiametniku õigus eripensionile on sätestatud PPVS § 101 lg-s 1. Sätte kohaselt tekib politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile. Politseiametnikele, kes olid politseiteenistuses PolTS alusel, rakendatakse PPVS §-s 101 sätestatud õigust sama seaduse §-s 117 sätestatud erisustega. PPVS § 117 lg 1 kohaselt tekib väljateenitud aastate pensionile õigus 50-aastasel politseiametnikul: 1) kes oli PPVS jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses; 2) kes on vahetult PPVS jõustumisel ja alusel nimetatud ametikohale politseiametnikuna ja 3) kellel on vähemalt 20-aastane PPVS-s sätestatud politseiteenistuse staaž. Sarnaselt PolTS § 211 lg-ga 91 on politseiametniku eripensionile õigus ka prokuröril, kui tal on eelnevalt vajalik politseiteenistuse staaž, samuti võetakse politseiteenistuse staaži arvestamisel arvesse prokuröriteenistuses oldud aega. PPVS § 108 lg 2 kohaselt arvatakse teenistusaeg prokurörina pärast 01.07.2004 politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse PPVS-s sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.
13.Kuna kaebaja oli politseiteenistuses PolTS alusel, tuleb tema õigust politseiametniku eripensionile hinnata PPVS § 117 lg 1 alusel. Sättes nimetatud tingimused on kumulatiivsed, st eripensioni saamiseks peavad olema korraga täidetud kõik tingimused.
13.1.Kaebaja täidab 15.01.2019 seisuga vanuse nõude. Kaebaja sai 15.01.2019 50-aastaseks. Kaebajal on täidetud ka vähemalt 20-aastase staaži nõue. Kohus nõustub aga vastustajaga, et PPVS § 117 lg 1 kohaldamiseks peab politseiametnik või vajaliku politseiametniku staažiga (5 aastat) prokurör olema pensioni määramise ajal politsei- või prokuröriteenistuses. Kuna kaebaja ei ole politsei- ega prokuröriteenistuses, puudub tal õigus politseiametniku eripensionile.
13.2.PPVS § 117 lg-s 1 sätestatud õigus on vanuse- ja staažinõuet täitval politseiametnikul. Politseiametniku mõiste ei ole paragrahvi tähenduses autonoomne. Mõiste sisustamisel tuleb lähtuda PPVS §-st 34. PPVS § 34 kohaselt on politseiametnik PPA-s politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik, samuti PolTS alusel politseiteenistuses olnud politseiametnik, kui ta nimetatakse politseiametniku ametikohale PPVS alusel. Politseiametnik on seega igal juhul teenistuses olev isik, mitte sealt vabastatud isik. Ainult politseiametnikul on õigus eripensionile. Vaidlus puudub, et kaebaja vabastati prokuröriteenistusest 30.10.2015. Pensioniõigusliku ea saabumisel polnud ta enam seega politsei- ega prokuröriteenistuses. Selliselt puudus tal ka õigus politseiametniku eripensionile. 4(6)
13.3.Seda, et eripensioni saamiseks peab isik olema politsei- või prokuröriteenistuses, toetab ka PPVS süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine. PPVS § 117 pealkiri on „Käesoleva seaduse §-de 100, 101, 102, 106 ja 107 rakendamine politseiteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes“. Paragrahvi pealkiri iseloomustab lühidalt selle sisu (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 23 lg 3). PPVS § 117 lg 1 räägib omakorda samas seaduses sätestatud õigusest väljateenitud aastate pensionile. Kuna see õigus on sätestatud PPVS § 101 lg-s 1, tuleb PPVS § 117 lg-s 1 sätestatud õiguse sisustamisel arvestada PPVS § 101. PPVS §-s 101 sätestatud õigus on teenistuses oleval politseiametnikul. Politseiametniku mõiste sisustamisel tuleb jällegi lähtuda PPVS §-st 34, mille kohaselt on politseiametnik teenistuses olev isik. Asjaolu, et PPVS § 101 lg 1 nõuab, et pensioniõigusliku ea saabumisele eelneks vahetult pidev politseiametniku (prokuröri) staaž, viitab samuti teenistuses olemise nõudele. Veelgi enam, politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ei saa politseiametnik, kes jätkab pärast pensioniõigusliku ea saabumist ametis (PPVS § 107 lg 3). Teenistuse jätkamine saab toimuda aga vaid teenistuses olles. Kui eripensioni õiguse tuvastamisel jätta PPVS § 101 lg 1 arvestamata, ei oleks võimalik jaatada ka PPVS § 108 lg-s 2 sätestatud prokuröri õigust eripensionile ja lugeda prokuröri staaži politseiteenistuse staaži hulka. Nimelt ei viita PPVS § 117 ise prokuröriteenistusele. Eripensioni õiguse kitsendamine PPVS-ga ei olnud siiski seadusandja tahe. PPVS § 117 lg-s 1 sätestatud õigus politseiametniku eripensionile erineb PPVS § 101 lg 1 p-s 1 sätestatud õigusest seega üksnes pensioniõigusliku ea nõude osas. PolTS alusel teenistuses olnud ametnike puhul on see 50 aastat, PPVS alusel ametisse astunutel aga 55 aastat. Selline tõlgendus nähtub ka seaduse seletuskirjast. PPVS mingeid põhimõttelisi muudatusi politseiametniku sotsiaalsete tagatiste osas ei toonud. PPVS seletuskirja kohaselt ei laienda PPVS pensioni saajate ringi, võrreldes PolTS-ga. PPVS eesmärk on eripensioni säilitamine. Plaan laiendada väljateenitud aastate pensioni ka neile, kes lahkuvad politseiteenistusest enne vastavasse vanusesse jõudmist, ei leidnud kooskõlastusringil toetust. Muudatust peeti kehtivast seadusest soodsamate tingimuste kehtestamiseks, millele ei leitud õigustust. Veelgi enam, PPVS teisel lugemisel tehti ettepanek lisada sõna „vahetult“ „pensioniõigusliku“ ette, et välistada sätte tõlgendus selliselt, nagu ei oleks pidev teenistusstaaž enne eripensioniea saabumist oluline. Seadusandja tahe on seega olnud alati anda politseiametniku eripensioni õigus neile, kes pensioniea saabumisel on politsei- või prokuröriteenistuses.
14.Kohus selgitab täiendavalt, et PPVS § 108 lg-st 2 tuleneb küll prokuröri õigus eripensionile, kuid nõudeõiguse saab maksma panna vaid PPVS § 101 lg-s 1 sätestatud tingimuste täitmisel. Teisisõnu annab PPVS § 108 lg 2 prokurörile nõudeõiguse üksnes koos PPVS § 101 lg-ga 1, s.o vanuse, staaži ja teenistusnõude täitmisel. Vastupidine tõlgendus muudaks vanuse ja staažinõude sisutühjaks. Prokuröriteenistusest lahkunud vajaliku politseiteenistuse staažiga inimesele ei saa tuleneda PPVS-st ka rohkem õigusi kui sarnases olukorras olevale endisele politseiametnikule, kes ei ole pensioniea saabumisel enam teenistuses. See poleks seaduse mõttega kooskõlas. Võrreldes PolTS-ga ei loonud PPVS täiendavaid sotsiaalseid tagatisi endistele politseiametnikele. Kaebajat ei kohelda ebavõrdselt võrreldes politseiametnikega, kellel on küll nõutav teenistusstaaž, kuid kes on enne pensioniea saabumist teenistusest lahkunud.
15.Kaebajal ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile ka muul alusel.
15.1.PPVS § 117 lg-s 8 on sätestatud, et isikule, kes on vabastatud politseiteenistusest enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud politseiteenistuse seaduse alusel õigus politseiametniku pensionile, kuid kellele on pension veel määramata, määratakse politseiametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud politseiteenistuse seaduse alusel. 5(6)

Kaebajal ei olnud teenistusest vabastamise päevaks 02.10.2005 tekkinud PolTS alusel õigust väljateenitud aastate pensionile. Kaebaja vabastati teenistusest küll enne PPVS jõustumist, kuid kaebajal oli täitmata vanusenõue. Kaebaja oli politseiteenistusest vabastamise ajal 36-aastane. Seega ei ole kaebajal õigust politseiametniku eripensionile PPVS § 117 lg 8 alusel.

15.2.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile ka VAPS § 12 alusel. VAPS § 12 kohaselt on väljateenitud aastate pensioni õigus saada politseiametnikel, kes on töötanud politseis sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Selliste kutsealade või ametikohtade loetelu, samuti pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus (VAPS § 2 lg 2). Väljateenitud aastate pension VAPS-s ja politseiametniku eripension PPVS-s on erinevad pensioni liigid, mille saamise eeldused erinevad. VAPS § 12 ja § 2 lg 2 alusel kehtestatud politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord ei võimalda arvata töötamist politseiametnikuna ajavahemikul märts 1991 kuni september 1994 staaži hulka sooduskorras kolmekordselt (vt ka Tallinna Halduskohtu 08.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1031, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1462, p-d 8 ja 9). VAPS § 2 lg 2 alusel kehtestatud korra kohaselt võib politseiametniku staaži hulka arvata kohtunikuna, prokurörijärelevalve töötajana või eeluurimisorgani uurimisala töötajana töötamise aja vaid juhul, kui isik on politseiametniku ametikohale asunud enne 01.07.1992. Kaebaja astus politseiteenistusse 21.09.1992. Seega ei saa staaži hulka arvestada töötamist prokurörina. Selliselt on kaebajal VAPS §-s 12 sätestatud staažinõue täitmata.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg-s 1 sätestatakse, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, tehes otsuse seega kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-119/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja