Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.03.2019, Tallinn 3-18-2338
Haldusasja number Haldusasi
Menetlusosalised
SA Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Diakooniahaigla (SA EELK Tallinna Diakooniahaigla) kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.12.2018 otsuse nr 233-18/197419 tühistamiseks SA PJV Hooldusravi kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.12.2018 otsuse nr 23318/197419 ja Eesti Haigekassa 01.11.2018 otsuse nr 542 osaliseks tühistamiseks Kaebaja (vaidlustaja) – SA PJV Hooldusravi, esindajad Anders Tsahkna ja v.adv Marko Mehilane Vastustaja (hankija) – Eesti Haigekassa, esindajad Urve Jelle ja Endla Tempel Kolmandad isikud – SA EELK Tallinna Diakooniahaigla, esindaja v.adv Raul Ainla – SA Hiiu Ravikeskus, esindaja v.adv Tarmo Peterson – AS Kallavere Haigla, esindajad Jevgeni Luštšikov ja Uido Truija – Benita Kodu AS, esindaja Marilin Vaksman
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.01.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
SA EELK Tallinna Diakooniahaigla ja SA PJV Hooldusravi apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 05.03.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta SA EELK Tallinna Diakooniahaigla ja SA PJV Hooldusravi apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.01.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-2338 muutmata.
2.Mõista SA-lt EELK Tallinna Diakooniahaigla välja 1500 eurot SA PJV Hooldusravi apellatsiooniastme menetluskulude katteks.
Mõista SA-lt PJV Hooldusravi välja apellatsiooniastme menetluskulude katteks.
eurot
SA
Hiiu
Ravikeskus
Ülejäänud osas jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 01.04.2019 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust ei saa hankeasjas esitada (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Haigekassa (hankija) avaldas 06.05.2018 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena riigihangete seaduse (RHS) § 126 alusel läbiviidava riigihanke „Õendusabi teenused“ (viitenumber 197419) teate. Riigihanke läbiviimise aluseks oli hankija nõukogu 20.04.2018 otsus nr 12, millega kinnitati üldised põhimõtted, ja juhatuse 04.05.2018 otsus nr 188, millega kuulutati riigihange välja ning kinnitati hangitavate teenuste mahud. Otsuse nr 188 järgi oli riigihange suunatud haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglate ja üldarstiabi teenuse osutajate hulka mittekuuluvate tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingute (RRL) sõlmimisele koduõendus- ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamiseks ajavahemikul 01.10.2018–30.09.2021. Iseseisva statsionaarse õendusabi riigihange kuulutati välja järgmistes piirkondades: Harjumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa.
2.Eesti Haigekassa hindamiskriteeriumid.
juhatuse
26.06.2018
otsusega
nr
kehtestati
riigihanke
3.Hankija juhatuse 26.06.2018 otsusega nr 298 muudeti otsust nr 188 ning otsustati viia läbi riigihange HVA haiglate ja tervisekeskusena tegutsevate üldarstiabi teenuse osutajate hulka mittekuuluvate tervishoiuteenuse osutajatega RRL sõlmimiseks koduõendus- ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamiseks ajavahemikul 01.10.2018–30.09.2021. Riigihankega hõlmatud piirkonnad jäid samaks.
4.Hankija juhatuse 10.09.2018 otsusega nr 441 muudeti otsust nr 298 ja otsustati viia riigihange läbi HVA haiglate hulka mittekuuluvate tervishoiuteenuse osutajatega RRL sõlmimiseks iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamiseks Harju maakonnas ajavahemikul 01.01.2019–30.09.2021. Otsus nr 298 tunnistati kehtetuks osas, mis puudutas koduõendusteenust ja Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal ja Viljandimaal iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamiseks RRL sõlmimist ja neis osades lõpetati otsuse nr 298 alusel läbiviidav hankemenetlus. Otsusele nr 441 vastavad riigihanke alusdokumendid avaldati riigihangete registris 14.09.2018 ning pakkumuse esitamise tähtaeg oli 17.10.2018.
5.Eesti Haigekassa kvalifitseeris 01.11.2018 otsusega nr 542 SA Hiiu Ravikeskus, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla, AS-i Kallavere Haigla, SA PJV Hooldusravi ja Benita Kodu AS-i ning tunnistas nende pakkumused vastavaks (p-d 1 ja 3). SA Hiiu Ravikeskus (pakkumuse maht 1400 ravijuhtu), AS-i Kallavere Haigla (780 ravijuhtu) ja Benita Kodu AS-i (608 ravijuhtu) pakkumused said hindamise tulemusel 130 punkti, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla pakkumus (540 ravijuhtu) 123,5 punkti ning SA PJV Hooldusravi pakkumus (4042 ravijuhtu) 119,6 punkti. Eesti Haigekassa tunnistas pakkumused edukaks ja jagas ravijuhud pakkujate vahel järgmiselt (p-d 4 ja 5): 2(9)
3-18-2338 Pakkuja SA Hiiu Ravikeskus SA EELK Tallinna Diakooniahaigla AS Kallavere Haigla SA PJV Hooldusravi Benita Kodu AS
Ravijuhud
6.SA PJV Hooldusravi esitas 12.11.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankija otsuse nr 542 kehtetuks tunnistamist. Hankija andis vaidlustaja pakkumusele kahes kohas (hindamiskriteeriumid 2.1.1.A ja 2.1.2.A) 0 punkti, kuigi oleks pidanud andma vastavalt 5 ja 3 punkti. Hindamiskriteeriumi 2.1.1.A puhul pidi hankija hindama, kas riigihanke väljakuulutamise otsuse tegemise päeva seisuga oli hankija esitanud vaidlustajale korduvalt lepingurikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõudeavaldusi. Kuna riigihanke väljakuulutamise otsus tehti 04.05.2018, ei saanud hankija arvestada 23.07.2018 nõudeavaldusega, s.t vaidlustajale ei olnud esitatud hanke väljakuulutamise ajal korduvaid kahju hüvitamise nõudeavaldusi. Hindamiskriteeriumi 2.1.2.A puhul pidi hankija hindama, kas vaidlustajale on tehtud ettekirjutusi riigihanke väljakuulutamise otsuse tegemisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul. Vaidlustajale oli sel perioodil tehtud ainult üks ettekirjutus. Eeltoodut arvestades on ebaõige ka vaidlustajale antud punktide kogusumma 119,6 ning ravijuhtude jagunemine pakkujate vahel.
7.VAKO rahuldas 06.12.2018 otsusega nr 233-18/197419 vaidlustuse, tunnistas Eesti Haigekassa 01.11.2018 otsuse nr 542 p-d 4 ja 5 kehtetuks ning mõistis Eesti Haigekassalt SA PJV Hooldusravi kasuks välja riigilõivu 1280 eurot. Hankija andis SA PJV Hooldusravi pakkumusele p-s 2.1.1.A valesti 0 punkti. Riigihange kuulutati välja 04.05.2018 ja selle kuupäeva seisuga oli hankija esitanud vaidlustajale ainult ühe kahju hüvitamise nõudeavalduse. Hindamiskriteeriumi 2.1.2.A eest andis hankija vaidlustajale põhjendatult 0 punkti, sest hindamiskriteeriumis on silmas peetud ainsust ning Terviseamet on teinud vaidlustajale ühe ettekirjutuse.
8.SA EELK Tallinna Diakooniahaigla esitas 14.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO 06.12.2018 otsus ja teha uus otsus, millega jätta SA PJV Hooldusravi 12.11.2018 vaidlustus rahuldamata ning otsus nr 542 muutmata (haldusasi nr 318-2338). Hankija korraldas 2018. aasta septembris uue hanke. Seega pidid pakkujad arvestama, et nende käitumist võetakse arvesse 2018. aasta septembri, mitte mai seisuga. Hankija on arvestanud pakkujate hindamisel õigesti perioodil mai–oktoober 2018 esitatud RRL nõudeavaldusi, mis tingisid SA-le PJV Hooldusravi hindamiskriteeriumi 2.1.1.A eest 0 punkti andmise. Hindamiskriteeriumi 2.1.2.A osas on VAKO otsus õiguspärane ja SA PJV Hooldusravi kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.SA PJV Hooldusravi esitas 17.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada VAKO 06.12.2018 otsus osas, milles VAKO leidis, et SA PJV Hooldusravi pakkumusele hindamiskriteeriumi 2.1.2.A alusel 0 punkti andmine oli põhjendatud. Kaebaja palus teha uus otsus, millega tühistada otsus nr 542 ka osas, milles hankija andis SA-le PJV Hooldusravi hindamiskriteeriumi 2.1.2.A alusel 0 punkti (haldusasi nr 3-18-2354; kohus liitis selle kaebuse haldusasjaga nr 3-18-2338 ühte menetlusse).
3(9)
3-18-2338 Terviseamet on teinud SA-le PJV Hooldusravi ainult ühe ettekirjutuse, kuid hindamiskriteeriumis 2.1.2.A on silmas peetud mitmust. Kui silmas on peetud ainsust, on hindamiskriteerium ebaselge ja seda tuleks tõlgendada pakkuja kasuks. Hindamiskriteeriumi 2.1.1.A osas on VAKO otsus õiguspärane ja SA EELK Tallinna Diakooniahaigla kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Eesti Haigekassa palus rahuldada SA EELK Tallinna Diakooniahaigla kaebus ja jätta SA PJV Hooldusravi kaebus rahuldamata.
11.SA Hiiu Ravikeskus palus jätta SA PJV Hooldusravi kaebus rahuldamata.
12.AS Kallavere Haigla palus rahuldada SA EELK Tallinna Diakooniahaigla kaebus ja jätta SA PJV Hooldusravi kaebus rahuldamata.
13.Benita Kodu AS leidis, et hankija ei oleks tohtinud SA-d PJV Hooldusravi üldse kvalifitseerida, sest ta on rikkunud saneerimiskava.
14.Tallinna Halduskohus jättis 28.01.2019 otsusega SA EELK Tallinna Diakooniahaigla ja SA PJV Hooldusravi kaebused rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hindamiskriteeriumi 2.1.1.A osas on vaidlus selles, kas riigihanke väljakuulutamise kuupäev on otsuse nr 188 ja sellele järgnenud hanketeate avaldamise kuupäev (st kas 04.05.2018 või 06.05.2018) või otsuse nr 441 ja sellele järgnenud muudetud hanketeate avaldamise kuupäev (10.09.2018 või 14.09.2018). Hindamiskriteerium 2.1.1.A on otsuses nr 295 sõnastatud järgmiselt: „ Haigekassa on esitanud pakkujale korduvalt kahju hüvitamise nõudeavaldusi pakutaval erialal ja ravitüübil lepingutingimuste rikkumise kohta (v.a retseptinõuded) tervishoiuteenuse osutamisel riigihanke väljakuulutamise otsuse tegemise ajal kehtival lepinguperioodil (edaspidi kehtival lepinguperioodil) riigihanke väljakuulutamise otsuse tegemise päeva seisuga. Nõuete mitteesinemine – 5 punkti; nõuete esinemine – 0 punkti.“ Riigihange algas 2018. aasta mais, kui hankija võttis vastu otsuse nr 188 ja avaldas riigihangete registris hanketeate. RHS ei näe ette, et hankija võiks juba avaldatud riigihanget uuesti alustada riigihanke alusdokumentide või hanketeate muutmisega. Hankemenetlus algab hanketeate avaldamisega riigihangete registris (RHS § 73 lg 2) ning sellest alates on hankija seotud valitud hankemenetluse liigile kohaldatavate menetlusreeglitega, sh kohustusega saavutada riigihanke eesmärk. Praegusel juhul on kõik hankija otsused, mis on tehtud pärast otsust nr 188, suunatud muu hulgas Harjumaal statsionaarse õendusabi teenuse osutaja leidmisele. Hankemenetluse lõppemise alused on toodud RHS § 73 lg-s 3 ning tegemist on ammendava loeteluga. Ühestki hankija otsusest ei nähtu, et hankija oleks otsustanud mõnel eelviidatud alusel hankemenetluse statsionaarse õendusabi osas Harjumaal lõpetada ning alustada 2018. aasta septembris uut hanget. Ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-65-11 ei kinnita hankija ja kolmandate isikute seisukohti, et riigihanke alusdokumentide muutmine ja hanketeate ülespanek uues redaktsioonis on käsitatav hanke uuesti alustamisena, mistõttu tuleks hanke väljakuulutamise kuupäevaks lugeda 10.09.2018 või 14.09.2018. Viidatud lahendis analüüsiti olukorda, kus hankija korraldas paralleelselt vaidlustatud hankega uue hanke varasematest erinevatel tingimustel, st sama hankeeseme osas olid üheaegselt jõus kahed erinevad hanke alusdokumendid. Riigikohtu otsusest saab järeldada, et kui hankedokumendid on vaidlustatud, tuleb uute menetlusreeglite kehtestamiseks varasemaid hankedokumente muuta või varasem hange kehtetuks tunnistada. Kui hankija valib uutel tingimustel hanke läbiviimiseks hankedokumentide muutmise, siis ei muutu sellest hanke väljakuulutamise aeg. Ka hankija enda arusaam oli algselt selline, et hanke alguseks oli 04.05.2018. 4(9)
3-18-2338 Puudub vaidlus, et seisuga 04.05.2018 oli SA-le PJV Hooldusravi esitatud üks kahju hüvitamise nõudeavaldus ja see on kehtiv. Kuna hindamiskriteeriumi aluseks on kehtivate korduvate nõudeavalduste olemasolu hanke väljakuulutamise seisuga, siis omistas hankija otsuses nr 542 SA-le PJV Hooldusravi põhjendamatult 0 punkti. Hindamiskriteeriumi 2.1.2.A osas on vaidlus selles, et kas sõna „ettekirjutusi“ tähendab ühte või mitut ettekirjutust. Hindamiskriteerium 2.1.2.A on otsuses nr 295 sõnastatud järgmiselt: „Terviseamet või Ravimiamet on teinud riigihanke väljakuulutamise otsuse kalendriaastale eelneval kolmel kalendriaastal pakkujale mis tahes erialal ja ravitüübis ettekirjutusi. Hinnatakse Terviseameti ja Ravimiameti andmete alusel. Ettekirjutusi tehtud ei ole – 3 punkti; ettekirjutusi on tehtud – 0 punkti.“ VAKO otsus ning hankija otsus nr 542 on õiguspärased osas, milles leiti, et SA-le PJV Hooldusravi tuleb hindamiskriteeriumi 2.1.2.A alusel anda 0 punkti, kuna talle oli riigihanke väljakuulutamise otsuse kalendriaastale eelneval kolmel kalendriaastal tehtud üks ettekirjutus. Selle hindamiskriteeriumi kohaselt saab 3 punkti pakkuja, kellele ei ole tehtud ühtegi ettekirjutust. Hindamiskriteerium tugineb ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg 4 p-le 10, mille kohaselt RRL sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab haigekassa muu hulgas ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõuetekohast täitmist tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt. Mitmuse osastava käände kasutamisest ei saa järeldada sõna mitmust. Kui võtta aluseks hindamise punktide sõnastus „ettekirjutusi on tehtud“ ja „ettekirjutusi tehtud ei ole“, on VAKO põhjendatult sõnastanud hindamiskriteeriumi ümber küsimuseks „kas ettekirjutusi on pakkujale tehtud.“ Kuna vastus sellele küsimusele on jaatav ka ühe ettekirjutuse korral, siis hindas hankija SA PJV Hooldusravi pakkumust õiguspäraselt 0 punktiga. Et hankija jaoks ei olnud määravaks korduvate ettekirjutuste olemasolu, kinnitab ka asjaolu, et hindamiskriteeriumis 2.1.1.A on hankija rõhutanud korduvust, kuid hindamiskriteeriumis 2.1.2.A mitte. SA PJV Hooldusravi viited kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb hindamiskriteeriumi mitmeti mõistetavuse korral tõlgendada seda pakkujale soodsamal viisil, ei ole asjakohased, kuna hindamiskriteerium on selge. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
15.SA EELK Tallinna Diakooniahaigla palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus teda puudutavas osas ja kaebus teda puudutavas osas rahuldada. Hankija viis 2018. a septembris läbi uue riigihanke. Halduskohtu vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas RHS § 73 lg-ga 1 ja Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-65-11. Uue riigihanke saab viia läbi ka riigihanke alusdokumentide muutmise kaudu ja see oligi käesolevas asjas hankija tahe. Halduskohus ei ole arvestanud hindamiskriteeriumi 2.1.1.A eesmärgiga. Lisaks ei ole halduskohus üldse käsitlenud väidet, et kuigi SA-le PJV Hooldusravi oli vormiliselt esitatud 04.05.2018 seisuga ainult üks nõudeavaldus (ca 12 400 eurot), sisaldas see tegelikult mitut nõudeavaldust mitme erineva tõsise rikkumise eest. SA-le EELK Tallinna Diakooniahaigla esitati kahe pisirikkumise eest kaks eraldi nõudeavaldust (mõlemad 250 eurot). Seega toob halduskohtu tõlgendus kaasa SA EELK Tallinna Diakooniahaigla ebavõrdse kohtlemise ja annab eelise pakkujale, kelle rikkumised olid tõsisemad ja kes on seetõttu vähem usaldusväärne. SA PJV Hooldusravi apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta halduskohtu otsuses märgitud põhjustel rahuldamata.
5(9)
3-18-2338
16.SA PJV Hooldusravi palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus teda puudutavas osas ja kaebus teda puudutavas osas rahuldada. Halduskohus on hindamiskriteeriumit 2.1.2.A valesti tõlgendanud, sest 0 punkti saab anda vaid siis, kui pakkujale on tehtud rohkem kui üks ettekirjutus. Kui tehtud on üks ettekirjutus või pole tehtud ühtegi, antakse pakkumusele 3 punkti. Sellele viitab mitmuse kasutamine hindamiskriteeriumi sõnastuses. Kuna hindamiskriteerium on ebaselge, tuleb seda tõlgendada pakkujale soodsamal ja teda vähem koormaval viisil. SA-le PJV Hooldusravi ei olnud hankija selline tõlgendus ettenähtav, vastasel korral oleks ta vaidlustanud selle hindamiskriteeriumi enne pakkumuste esitamise tähtaega. Samal põhjusel ei osanud SA PJV Hooldusravi küsida hankijalt selle hindamiskriteeriumi kohta selgitusi. SA EELK Tallinna Diakooniahaigla apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta halduskohtu otsuses märgitud põhjustel rahuldamata.
17.Eesti Haigekassa palub rahuldada SA EELK Tallinna Diakooniahaigla apellatsioonkaebus ja jätta SA PJV Hooldusravi apellatsioonkaebus rahuldamata, selgitades täiendavalt järgmist. Hindamiskriteeriumi 2.1.1.A. eesmärk on hinnata kahju hüvitamise nõudeavalduste korduvust. Vastustaja kontrollib perioodiliselt RRL alusel temale esitatud raviarvete õiguspärasust, vormistab kontrolli kokkuvõtte ja koostab kontrolli kokkuvõtte tulemusena nõudeavalduse. Kontroll algatatakse ja viiakse läbi kontrolli kokkuvõttes nimetatud kontrolli eesmärgi ja kontrolli ajavahemiku kohta. Iseseisvas statsionaarses õendusabis kontrolliti kõiki teenuseosutajaid, kontrollitavateks dokumentideks olid raviarved ja kontrollitavateks perioodideks 2015. aasta I ja II poolaasta, 2016. aasta I ja II poolaasta ning 2017. aasta. Seega on kontroll sisuliselt ja ajaliselt piiritletud. Vastustaja pikaajaline halduspraktika on selline, et ühe kontrolli kokkuvõtte tulemusena vormistatakse üks nõudeavaldus, mis võib sisaldada ühte või mitut rikkumise episoodi ehk valesti esitatud raviarvet ja sellele valesti esitatud raviarvele vastavat nõude summat. Riigihange kuulutati välja 10.09.2018 ja kehtival lepinguperioodil oli SA-le PJV Hooldusravi tehtud kaks nõudeavaldust. Hindamiskriteeriumi 2.1.2.A. eesmärk on hinnata pakkujate õiguskuulekust õigusaktide nõuete rikkumise puudumise kaudu. Ettekirjutuse teeb riikliku järelevalve organ pärast õigusakti rikkumise tuvastamist. Ettekirjutus on riikliku järelevalve teostaja hinnang selle kohta, et ettekirjutuse saaja ei ole täitnud ühte või mitut õigusakti nõuetekohaselt (ei ole olnud õiguskuulekas). Ka ainult ühe ettekirjutuse olemasolul ei saa väita, et ettekirjutuse saanud isik on õigusakte nõuetekohaselt täitnud. Kõik tervishoiuteenuse osutajad on seni sarnast hindamiskriteeriumi mõistnud selle eesmärgi kaudu ehk selliselt, et kui ettekirjutusi on tehtud kasvõi üks, siis ei ole tegemist õigusaktide nõuetekohase täitmisega ja sellist pakkujat hinnatakse 0 punktiga. Vastustaja halduspraktika on järjepidevalt olnud ühesugune – juba ühe ettekirjutuse olemasolul saavad pakkujad 0 punkti.
18.SA Hiiu Ravikeskus palub jätta SA PJV Hooldusravi kaebus rahuldamata.
19.AS Kallavere Haigla palub rahuldada SA EELK Tallinna Diakooniahaigla apellatsioonkaebus ja jätta SA PJV Hooldusravi apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.Benita Kodu AS leidis, et hankija ei oleks tohtinud SA-d PJV Hooldusravi üldse kvalifitseerida, sest ta on rikkunud saneerimiskava.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6(9)
3-18-2338
21.SA EELK Tallinna Diakooniahaigla ja SA PJV Hooldusravi apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4), märkides vastuseks apellatsioonkaebustele järgmist. I
22.Hindamiskriteeriumi 2.1.1.A osas käib vaidlus eeskätt selle üle, mida lugeda riigihanke väljakuulutamise otsuse tegemise päevaks. Halduskohus leidis õigesti, et riigihange HVA haiglate hulka mittekuuluvate tervishoiuteenuse osutajatega RRL sõlmimiseks iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamiseks Harju maakonnas kuulutati välja Eesti Haigekassa juhatuse 04.05.2018 otsusega nr 188. Hankemenetlus algas 06.05.2018 hanketeate avaldamisega riigihangete registris (RHS § 73 lg 2) ning sellest ajast alates oli hankija seotud kohustusega viia hange lõpule ja saavutada selle eesmärk, s.o sõlmida RRL konkreetsel erialal ja piirkonnas. Käesoleva otsuse p-des 1–3 kirjeldatud asjaoludest saab järeldada, et hankija on muutnud hankemenetluse käigus nii hanketeadet kui ka hankedokumente (sh koostanud hanketeate uue tervikteksti ja avaldanud selle riigihangete registris kooskõlas RHS §-ga 81). Hankija ei ole aga lõpetanud Harju maakonnas osutatava iseseisva statsionaarse õendusabi teenusega seonduvat hankemenetlust ühelgi RHS § 73 lg-s 3 sätestatud alusel ega teatanud sellest riigihangete registrile RHS §-s 83 sätestatud korras. Seega jätkus ka hankija 10.09.2018 otsuse nr 441 vastuvõtmise järel 2018. a mais välja kuulutatud hankemenetlus.
23.Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-65-11 ei saa teha vastupidist järeldust. Viidatud otsuses kirjeldatud asjaolude kohaselt alustas hankija sama hankeeseme suhtes uue viitenumbriga hankemenetlust olukorras, kus esimese hankemenetluse üle käis vaidlus VAKO-s ja hiljem kohtus ning varem alustatud hankemenetlust ei olnud enne uue alustamist kehtetuks tunnistatud. Riigikohus pidas sellisel viisil paralleelsete hankemenetluste läbiviimist lubamatuks, sest vähemalt ühes hankemenetluses puudus hankeeseme tegeliku soetamise kavatsus. Riigikohus märkis seejuures, et pelgalt uue hankemenetluse alustamine ja selle uue viitenumbriga registreerimine riigihangete registris ei tähenda, et tegemist oleks uue riigihankega. Nende asjaolude pinnalt selgitas Riigikohus, et õiguspärased võimalused sama eseme suhtes uue hankemenetluse läbiviimiseks varasematest erinevatel tingimustel on sama hankeeseme kohta antud varasemate eelhaldusaktide muutmine või kogu varasema hankemenetluse kehtetuks tunnistamine (vt viidatud otsuse p-d 12 ja 13). Nimetatud lahendist ei saa järeldada, et pelgalt hanketeate või -dokumentide muutmist ilma kogu hankemenetlust formaalselt kehtetuks tunnistamata saaks käsitada uue hanke väljakuulutamisena. Pole ka mõeldav, et iga kord, kui hankija muudab hanketeadet ja avaldab selle tervikteksti uuesti riigihangete registris, nagu RHS § 81 lg-d 2 ja 5 ette näevad, tuleks hakata tuvastama, kas hankija tahe oli suunatud pelgalt hankedokumentide muutmisele või uue hanke väljakuulutamisele. See ei oleks kooskõlas hankemenetluse formaliseerituse põhimõttega ja tekitaks hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutes asjatut segadust ja ebakindlust.
24.Hankija otsuse nr 295 p 2.1.1.A järgi oli hindamiskriteeriumiks pakkujale esitatud nõudeavalduste arv kehtival lepinguperioodil, mitte ühes nõudeavalduses sisalduvate rikkumiste arv, raskus või nende eest tasumiseks määratud rahasumma. Otsus nr 295 on hankija otsuse nr 542 suhtes eelhaldusakt ja seega hankijale hilisemate otsuste tegemisel siduv (vrd Riigikohtu 14.04.2010 otsus nr 3-3-1-99-09, p 16 ja 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 21). Seetõttu ei saa sellise kriteeriumi kehtestamise õiguspärasust praeguses menetlusstaadiumis enam kahtluse alla seada. Ringkonnakohtul puudub ka mõistlik alus arvata, et hankija on pakkujaid nimetatud hindamiskriteeriumi kohaldamisel (s.o pakkumuste hindamisel) ebavõrdselt kohelnud. Eesti Haigekassa on selgitanud, et teostab perioodiliselt RRL alusel temale esitatud raviarvete õigsuse kontrolli ja vormistab kõik konkreetsel perioodil avastatud eksimused ühes nõudeavalduses. Kontrollitavad perioodid on kõigi lepingupartnerite puhul 7(9)
3-18-2338 sarnased ja kõigi nõudeavalduste summad kujunevad valesti esitatud raviarvetele vastavatest summadest. SA EELK Tallinna Diakooniahaigla ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et hankija on käesolevas asjas neid põhimõtteid eiranud ning kohelnud teda teistest pakkujatest halvemini.
25.Kuna puudub vaidlus, et riigihanke väljakuulutamise otsuse tegemise ajal kehtival lepinguperioodil esitas hankija SA-le PJV Hooldusravi ühe nõudeavalduse, mitte kaks, nagu on märgitud hankija otsuses nr 542, ning see mõjutas SA-le PJV Hooldusravi antavaid punkte ja seeläbi ka ravijuhtude jaotust pakkujate vahel, on hankija otsuse nr 542 tühistamine nimetatud osas õiguspärane.
26.SA EELK Tallinna Diakooniahaigla apellatsioonkaebus jääb eelnevat arvestades rahuldamata. II
27.Hindamiskriteeriumi 2.1.2.A osas käib vaidlus selle üle, kas pakkujale, kellele Terviseamet või Ravimiamet on teinud riigihanke väljakuulutamise otsuse kalendriaastale eelneval kolmel kalendriaastal mis tahes erialal ja ravitüübis vähemalt ühe ettekirjutuse, tuleb anda hindamisel 0 punkti. Kuna riigihangete registrist nähtuvalt ei ole hankemenetluses esitatud hankijale küsimusi hindamiskriteeriumi 2.1.2.A kohta ja hankija ei ole seda ka iseseisvalt selgitanud, tuleb selle kriteeriumi sisustamisel arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2
2.lausega, mis sätestab, et kui tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik pidi seda mõistma. Nimetatud sätte kommentaaride kohaselt tuleb mõistliku isikuna mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes ka tegutsesid (P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2010, § 75 komm 3.2.4). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui hindamiskriteerium on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja muudest olulistest asjaoludest, sh tõlgendada hindamiskriteeriumit pakkujale soodsamalt, kui see on õiguspärase tulemuse saavutamiseks vajalik.
28.Ringkonnakohus leiab, et kõnealuse hindamiskriteeriumi tekst on üheselt mõistetav – käesolevas hankemenetluses osalejatele pidi olema selge, et 3 punkti saab anda vaid pakkujale, kellele ei ole pakkumuse esitamisele eelneval kolmel kalendriaastal tehtud mitte ühtegi ettekirjutust. Isegi kui pidada seda sätet ebaselgeks, oleks järeldus selle sisu osas sama. Nimetatud hindamiskriteeriumi kaudu kontrollib hankija pakkujate õiguskuulekust kooskõlas RaKS § 36 lg 4 p-ga 10 ning juba ühe riikliku järelevalve tulemusena tehtud ettekirjutuse korral saab pakkujale ette heita ravikindlustust või tervishoidu reguleerivate õigusaktide mittenõuetekohast täitmist. Seega on ka ühe ettekirjutuse olemasolu korral põhjendatud anda pakkujale vähem punkte võrreldes pakkujaga, kellele ei ole tehtud ühtki ettekirjutust.
29.Seega ei ole hankija hindamiskriteeriumi 2.1.2.A kohaldamisel eksinud ning ka SA PJV Hooldusravi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. III
30.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebuse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse HKMS §-s 108 poole kohta sätestatut. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistetakse välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 8(9)
3-18-2338
31.SA PJV Hooldusravi apellatsiooniastme menetluskuludeks on riigilõiv 1280 eurot ja õigusabikulud 3584+336=3920 eurot koos käibemaksuga, s.o kokku 5200 eurot. Arve nr 190102 spetsifikatsiooni järgi hõlmavad õigusabikulud muu hulgas apellatsioonkaebuse koostamist ja SA EELK Tallinna Diakooniahaigla apellatsioonkaebusele vastamist. Arve nr 190104 puudutab kohtuistungi ettevalmistamist ja sellel osalemist. SA EELK Tallinna Diakooniahaigla menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsiooniastme menetluskuludeks riigilõiv 1280 eurot ja õigusabikulud 4687,50 eurot. Õigusabikulude kohta on esitatud arve nr 20190218 summas 2400 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt hõlmab see apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamisega seotud kulusid. Ülejäänud kulude kohta ei ole arvet esitatud. Arvestades HKMS § 109 lg-t 1 saab SA EELK Tallinna Diakooniahaigla tõendatud menetluskuludeks lugeda seega üksnes 1280+2400=3680 eurot. Kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud (sh riigilõiv) kummagi apellandi enda kanda. Mõlemad apellandid on vaielnud vastu teise apellandi apellatsioonkaebusele ja taotlenud temalt oma menetluskulude väljamõistmist. SA EELK Tallinna Diakooniahaigla ei ole esitanud kuludokumente SA PJV Hooldusravi apellatsioonkaebusele vastamise kohta, seega jäävad võimalikud kulud tema enda kanda. Arvestades vaidluse sisu ja menetluse käiku, sh seda, et suures osas on SA PJV Hooldusravi ringkonnakohtus korranud oma varasemaid seisukohti, tuleb lugeda SA PJV Hooldusravi poolt teise apellandi apellatsioonkaebusele vastamisel vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks 1500 eurot, mis tuleb välja mõista SA-lt EELK Tallinna Diakooniahaigla.
32.SA Hiiu Ravikeskus palub mõista oma õigusabikulud (halduskohtus 4746,40+1298,60=6045 eurot ja ringkonnakohtus 2349 eurot koos käibemaksuga) välja SA-lt PJV Hooldusravi. Ringkonnakohus jätab SA Hiiu Ravikeskus taotluse esimese astme menetluskulude väljamõistmiseks tähelepanuta. SA Hiiu Ravikeskus ei ole halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud, seega on otsus tema suhtes jõustunud osas, milles esimese astme menetluskulud jäid tema enda kanda. SA Hiiu Ravikeskus apellatsioonimenetluse kulud tuleb hüvitada SA-l PJV Hooldusravi, sest SA Hiiu Ravikeskus vaidles ringkonnakohtus vastu SA PJV Hooldusravi apellatsioonkaebusele, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata, ning ei toetanud seejuures SA EELK Tallinna Diakooniahaigla seisukohti. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku, sh asjaolu, et SA Hiiu Ravikeskus kordas apellatsioonimenetluses suures osas oma varasemaid seisukohti ja kohtuistung oli arve nr 1903002 spetsifikatsioonile märgitust lühem, peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskuludeks 1500 eurot koos käibemaksuga.
33.Eesti Haigekassa, AS Kallavere Haigla ja Benita Kodu AS ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, seega jäävad nende apellatsiooniastme menetluskulud samuti nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.