Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-544
Haldusasi
H.-V. S. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 03.01.2018 otsuse nr 4-10/414 ja Andmekaitse Inspektsiooni 15.02.2018 vaideotsuse nr 2.1.-3/18/33 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti teabenõude täitmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – H.-V. S. Vastustajad – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Leila Siiroja; Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Raavo Palu
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.03.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).
3-18-544
2(7)
3-18-544 seadusest tulenevat alust andmete saamiseks ei ole, ei ole lubatud andmeid väljastada ei isikustatud kujul ega ka kujul, mis võimaldab isikut tuvastada. 2) IKS § 11 lg 2 alusel ei ole õigust nõuda juurdepääsupiiranguga teavet ei ajakirjanikel ega ka muudel isikutel. Selle sätte alusel võib meedias juba isikul olemasolevaid andmeid avalikustada, kuid mitte neid teabevaldajalt nõuda. 3) Kui küsitakse kolmandate isikute kohta käivaid juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, peab teabevaldaja hindama üksnes seda, kas teabenõudjal on taotletavale teabele juurdepääsuõigus ehk seadusest tulenev alus. Antud juhul on SKA seda teinud ning leidnud, et IKS § 11 lg 2 ei ole pädev alus juurdepääsupiiranguga isikuandmete nõudmiseks. Samuti peab teabevaldaja enne andmete väljastamist hindama, kas teabenõudja poolt soovitud teavet on võimalik väljastada isikustamata kujul. Kui isik on tuvastatav ka siis, kui teabe väljastamisel tema isikuandmed kinni katta, on tegemist isikuandmete töötlemisega, mis saab toimuda üksnes seaduse alusel või isiku nõusolekul. Antud juhul oleks isik ilmselgelt tuvastatav, kuna vaide esitaja küsib informatsiooni konkreetse isiku kohta.
3(7)
3-18-544 AKI tõlgendus, et juba olemasolevate andmete töötlusele kehtivad erinevad reeglid, välistaks võimaluse selliste andmete autentsust kontrollida riigiregistrist enne avaldamist ning sedakaudu kahjustaks ühtaegu nii andmesubjekti kui meedia usaldusväärsust. 4) SKA ja AKI venitavad menetlust tahtlikult, vastates tähtaja viimasel päeval. SKA ega AKI ei ole vastustes selgitanud, millisest õigusaktist tuleb kaebuse lahendamisel lähtuda. AKI peaks esitama selles osas hinnangu. Seisukohtades tuleks arvestada 25.05.2018 jõustuvat õigusraamistikku ja anda seisukoht ka täna kehtiva õiguse kontekstist lähtuvalt. 5) Ekslik on AKI seisukoht (p 2.2), et teabenõudja isik pole SKA poolt piisavalt tuvastatud. Teabenõudja omas SKA-ga varasemaid kontakte samalt e-posti aadressilt ja telefonilt. SKA ei ole tajunud probleemi seoses isiku tuvastamisega. Ka AKI ei ole de facto kahelnud kaebaja isikus tema vaide lahendamisel. 6) IKS seletuskiri ei ole õigusakt. Kuna AKI pole suutnud pakkuda õigusallikat teabe erinevate töötlemisnõuete väitele, tuleks jätta AKI niisugused väited tähelepanuta kui materiaalõigusel mittepõhinevad.
4(7)
3-18-544 võimalik küsida kaebaja poolt välja toodud õiguslikul alusel. Mõistlik ei ole hakata hindama juurdepääsupiirangu sobivust, kui puudub õiguslik alus juurdepääsuks asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele. Seetõttu ei teostanud AKI ka kaebuses märgitud kaalutlust. 5) Kuna kohtuasjaga seotud sündmused toimusid enne isikuandmete kaitse üldmääruse kehtima hakkamist, ei oleks seisukohtade esitamine selle õigusakti valguses asjakohane.
3-18-544 juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. Kaebaja taotles juurdepääsu soovitud teabele eesmärgiga kirjutada ajakirjanduslik artikkel ning avalikustada andmed meedias. Samuti põhjendas kaebaja andmetele juurdepääsu soovi avalikkuse sooviga teada saada, kas kehtiv seadusandlus vajab eelarvevahendite kasutamise seisukohast muutmist.
3-18-544
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.