H.-V. S. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 03.01.2018 otsuse nr 4-10/414 ja Andmekaitse Inspektsiooni 15.02.2018 vaideotsuse nr 2.1.-3/18/33 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti teabenõude täitmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – H.-V. S. Vastustajad – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Leila Siiroja; Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Raavo Palu
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.03.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.H.-V. S. esitas 23.12.2017 (täpsustatud 27.12.2017) Sotsiaalkindlustusametile (SKA) teabenõude, milles palus saata endale ühele riigireetmises süüdistatud isikule eripensioni maksmise lõpetamise dokument või selle puudumisel info edasimakstava eripensioni suuruse kohta.
2.SKA keeldus 03.01.2018 kirjaga nr 4-10/414 H.-V. S. teabenõude rahuldamisest. SKA keeldumise põhjendused olid järgmised. 1) Andmete kasutamise eesmärgiks on andmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemine ja meedias avalikustamine ning avalikkuse soov teada saada, kas kehtiv seadusandlus praktikas tagab eelarvevahendite kasutamise lõpetamise riigireetmise toime pannud isikute suhtes või vajab muutmist. SKA-l ei ole konkreetset alust pensioni lõpetamiseks riigireetmise toime pannud isikute puhul, kuid pensionite peatamiseks või lõpetamiseks saab kasutada muid seaduslikke aluseid. SKA ei saa väljastada konkreetse andmesubjekti andmeid, kuna see ei annaks olulist infot seaduslike aluste olemasolu kohta eripensionide maksmise peatamiseks riigireetmise korral, vaid oleks ainult illustratiivne. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg-st 3 tuleneva minimaalsuse printsiibi järgi ei ole antud juhul isikuandmete kasutamine otstarbekohane. 2) Vastav teave on tunnistatud Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruse nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 19 lg 2 järgi piiratud juurdepääsuga teabeks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 11 ja 12 alusel. Ilma andmesubjekti nõusolekuta väljastatakse isikuandmeid kolmandatele isikutele ainult erandjuhtudel, kui on täidetud IKS § 14 tingimused. Isiku näidatud eesmärgid ja alused ei viita seadusega pandud ülesande täitmisele või asjaoludele, mille alusel oleks IKS § 14 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 järgi kolmandale isikule ilma andmesubjekti nõusolekuta andmete avaldamine võimalik. 3) AvTS §-d 28 ja 36 ei ole õiguslikuks aluseks isikustatud andmete nõudmisel, kuna andmed isikutele makstud pensionite ja hüvitiste kohta ei kuulu kõikidele avaldamiseks kuuluvate andmete hulka. Teabevaldaja on kohustatud tunnistama need andmed asutusesiseseks kasutamiseks kuuluvaks teabeks vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-dele 11 ja 12. 4) Andmesubjekti pensioni saamine või mittesaamine ei ole teave AvTS § 36 lg 1 p-des 5 ja 9 kirjeldatud aruannete, juhtimisvigade või eelarve kasutamise kohta. 5) IKS § 11 lg 2 ei ole sobiv õiguslik alus andmete nõudmisel, kuna see käsitleb juba ajakirjanduse valduses olevate andmete avalikustamist ning kirjeldab andmeid omava isiku kohustust hinnata, kas andmete avalikustamisega kaasneb isiku õiguste ülemäärane kahjustamine. 6) SKA keeldumise aluseks on AvTS § 23 lg 1 p 1, kuna isikuandmeid sisaldava taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja taotlejal ei ole teabele juurdepääsuõigust.
3.Andmekaitse Inspektsioon (AKI) jättis 15.02.2018 vaideotsusega nr 2.1.-3/18/33 H.-V. S. vaide rahuldamata ning leidis, et SKA keeldus õiguspäraselt teabenõude täitmisest. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Vaide esitaja soovitud teave on sotsiaalkaitse infosüsteemis, mille põhimääruse § 19 lg 1 kohaselt võimaldatakse andmekogu andmetele juurdepääs kooskõlas avaliku teabe seadusega ja isikuandmete kaitse seadusega. Kuna sotsiaalkaitse infosüsteemis olevad andmed on juurdepääsupiiranguga (olenemata sellest kas piirangu aluseks on AvTS § 35 lg 1 p 11 või 12), siis isikustatud andmete saamiseks peab olema seadusest tulenev alus (AvTS § 14 lg 2). Kui
2(7)
3-18-544 seadusest tulenevat alust andmete saamiseks ei ole, ei ole lubatud andmeid väljastada ei isikustatud kujul ega ka kujul, mis võimaldab isikut tuvastada. 2) IKS § 11 lg 2 alusel ei ole õigust nõuda juurdepääsupiiranguga teavet ei ajakirjanikel ega ka muudel isikutel. Selle sätte alusel võib meedias juba isikul olemasolevaid andmeid avalikustada, kuid mitte neid teabevaldajalt nõuda. 3) Kui küsitakse kolmandate isikute kohta käivaid juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, peab teabevaldaja hindama üksnes seda, kas teabenõudjal on taotletavale teabele juurdepääsuõigus ehk seadusest tulenev alus. Antud juhul on SKA seda teinud ning leidnud, et IKS § 11 lg 2 ei ole pädev alus juurdepääsupiiranguga isikuandmete nõudmiseks. Samuti peab teabevaldaja enne andmete väljastamist hindama, kas teabenõudja poolt soovitud teavet on võimalik väljastada isikustamata kujul. Kui isik on tuvastatav ka siis, kui teabe väljastamisel tema isikuandmed kinni katta, on tegemist isikuandmete töötlemisega, mis saab toimuda üksnes seaduse alusel või isiku nõusolekul. Antud juhul oleks isik ilmselgelt tuvastatav, kuna vaide esitaja küsib informatsiooni konkreetse isiku kohta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.H.-V. S. palub 15.03.2018 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada SKA 03.01.2018 otsus nr 4-10/414 ja AKI 15.02.2018 vaideotsus nr 2.1.-3/18/33 kohustada ning SKA-d teabenõude täitmiseks (täiendavad seisukohad 15.05.2018 ja 25.01.2019). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja jääb haldusmenetluses esitatud seisukohtadele. Kaebaja on selgitanud andmete küsimise eesmärki (IKS § 11 lg 2, AvTS § 36 lg 1 p-d 5 ja 9 ja § 28 lg 1 p-d 30 ja 31). Kaebaja on nõus muutma teabenõude aluse sobivamale kvalifikatsioonile, kui selline vajadus selgub. Teabevaldaja ei määratlenud ise sobivamat alust, kuigi see oleks AvTS § 15 lg-st 2 tulenevalt olnud teabenõudja abistamise kohustuse osa. Teabenõudja poolt näidatud aluse sobimatuks hindamine ei saa olla legitiimne alus keeldumiseks. On mõistlik, et teabevaldaja klassifitseerib aluse ise ümber või nõustab selles osas, kui leiab teabenõude aluse õigusnormi olema enda hinnangul mittevastavuses sellele lisatud verbaalse selgitusega. Teabenõudja abistamise kohustus on AKI-l jätkuvalt täitmata ja vajab täitmist. 2) IKS ei sätesta erinevaid reegleid andmete töötleja käsutuses olevate või teabenõudega küsitavate andmete töötlemisele. Otsustamisel tuleb lähtuda üksnes andmete koosseisust ning kaaluda, kas andmetele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 12) ning kas teabenõude täitmiseks on olemas ülekaalukas avalik huvi, mis on kooskõlas ajakirjanduseetika nõuetega, ja kas töötlemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi (IKS § 11 lg 2). Riigireetmine kui kõrgeima võimaliku karistusmääraga kriminaalkuriteo toimepanemine kaalub üles teo toimepannud isiku subjektiivse õiguse tema eripensioni saamise info töötlemise võimalikust kahjustavast mõjust temale. Lisaks esineb avalik huvi seadusandluse täiustamise vajaduse teabe aspektist. Ülekaalukas avalik huvi on olemas. SKA ja AKI ei ole kaalumist läbi viinud. 3) Teabenõude eesmärk oli enne spekulatiivse ajakirjandusliku artikli avaldamist üle kontrollida eripensioni maksmisega seotud asjaolud. Pole oluline, et täiendavalt lisab teabenõue artiklile ka illustratiivsust. Ka IKS § 24 p 2 nõuab, et enne isikuandmete ajakirjanduslikku avaldamist oleks need võimalikult parimal moel üle kontrollitud.
3(7)
3-18-544 AKI tõlgendus, et juba olemasolevate andmete töötlusele kehtivad erinevad reeglid, välistaks võimaluse selliste andmete autentsust kontrollida riigiregistrist enne avaldamist ning sedakaudu kahjustaks ühtaegu nii andmesubjekti kui meedia usaldusväärsust. 4) SKA ja AKI venitavad menetlust tahtlikult, vastates tähtaja viimasel päeval. SKA ega AKI ei ole vastustes selgitanud, millisest õigusaktist tuleb kaebuse lahendamisel lähtuda. AKI peaks esitama selles osas hinnangu. Seisukohtades tuleks arvestada 25.05.2018 jõustuvat õigusraamistikku ja anda seisukoht ka täna kehtiva õiguse kontekstist lähtuvalt. 5) Ekslik on AKI seisukoht (p 2.2), et teabenõudja isik pole SKA poolt piisavalt tuvastatud. Teabenõudja omas SKA-ga varasemaid kontakte samalt e-posti aadressilt ja telefonilt. SKA ei ole tajunud probleemi seoses isiku tuvastamisega. Ka AKI ei ole de facto kahelnud kaebaja isikus tema vaide lahendamisel. 6) IKS seletuskiri ei ole õigusakt. Kuna AKI pole suutnud pakkuda õigusallikat teabe erinevate töötlemisnõuete väitele, tuleks jätta AKI niisugused väited tähelepanuta kui materiaalõigusel mittepõhinevad.
5.Andmekaitse Inspektsioon jääb 02.05.2018 vastuses vaideotsuses esitatud põhjenduste juurde ning palub jätta kaebus rahuldamata (täiendavad seisukohad 25.01.2019 ja 08.02.2019), leides järgmist. 1) Kaebuse kohaselt oli kaebaja 27.12.2017 SKA-le esitatud teabenõude täpsustuses märkinud, et andmete küsimise õiguslikuks aluseks on IKS § 11 lg 2, AvTS § 36 lg 1 p-d 5 ja 9 ning § 28 lg 1 p-d 30 ja 31. IKS § 11 lg 2 ei ole eraldi õiguslikuks aluseks isikuandmete küsimisel, mida kinnitab ka kuni 14.01.2019 kehtinud IKS seletuskiri (lk 11-12). AvTS § 36 lg 1 p-d 5 ja 9 määratlevad, mida teabevaldaja ei tohi tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. AvTS § 28 lg 1 p-d 30 ja 31 määratlevad, millise teabe peavad teabevaldajad avalikustama. Need sätted ei reguleeri õiguslikku alust kolmanda isiku isikuandmete küsimiseks. Teave pensionide suuruse kohta ei ole avalik teave. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-85-15 hinnanud, millistel tingimustel on IKS § 11 lg 2 alusel võimalik isikuandmeid meedias avalikustada. 2) Juurdepääsupiirangulise teabe küsimisel peab teabenõudja esitama teabevaldajale juurdepääsu aluse ja eesmärgi. Teabevaldaja ei pea teabenõudja eest välja tooma, muutma ega ümber hindama seda õiguslikku alust, mille teabenõudja on oma juurdepääsuõiguse põhistamiseks välja toonud. Teabevaldaja peab hindama, kas esitatud õiguslik alus soovitud teabele juurdepääsuks on kohane, st kas tegemist on õigustatud juurdepääsu sooviga. Praegusel juhul ei olnud esitatud õiguslikud alused piisavad. SKA hindas, et kaebajal puudub õigus saada soovitud teavet. Teabevaldaja abistamiskohustust reguleerib AvTS § 15, mis sisustab, millises osas on teabevaldajal kohustus teabenõudjat aidata. AKI ei olnud teabevaldaja, kellelt praegusel juhul avalikku teavet küsiti. 3) Vaidemenetluse dokumentidest ei ilmne, et kaebaja oleks teinud toiminguid enda isiku tuvastamiseks (AvTS § 14 lg 2 nõue) – ka SKA ei teostanud eraldi toiminguid, et kaebaja isik tuvastada. Kui konkreetse teabenõudja isik on tuvastamata, on võimalik talle väljastada avalikku teavet selles mahus, mis pole käsitletav juurdepääsupiirangulise teabena. AKI-l puudub teadmine, kas ja mil määral on SKA kaebaja isiku varasemates menetlustes tuvastanud. AKI lähtus vaiet lahendades tol hetkel teada olevast informatsioonist. Konkreetsel juhul ei olnud teabenõuet võimalik täita ka juurdepääsupiiranguga andmeid kinni kattes. 4) AKI ei ole eraldi hinnanud AvTS § 35 lg 1 p 12 kui juurdepääsupiirangu sobivust konkreetse vaidlusaluse teabe väljastamata jätmise osas, kuna leidis, et soovitud teavet ei ole
4(7)
3-18-544 võimalik küsida kaebaja poolt välja toodud õiguslikul alusel. Mõistlik ei ole hakata hindama juurdepääsupiirangu sobivust, kui puudub õiguslik alus juurdepääsuks asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele. Seetõttu ei teostanud AKI ka kaebuses märgitud kaalutlust. 5) Kuna kohtuasjaga seotud sündmused toimusid enne isikuandmete kaitse üldmääruse kehtima hakkamist, ei oleks seisukohtade esitamine selle õigusakti valguses asjakohane.
6.Sotsiaalkindlustusamet jääb 02.05.2018 vastuses vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde, nõustudes ka vaideotsuses toodud põhjendustega, ning palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) AvTS § 35 lg kohaselt on p-des 1-19 nimetatud teabe tunnistamine asutusesiseseks kasutamiseks teabevaldaja jaoks kohustuslik. Sotsiaalkaitse infosüsteemis isikustatud kujul olevad andmed on juurdepääsupiiranguga (sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 19 lg-d 1 ja 2 ning AvTS § 35 lg 1 p-d 11 ja 12). Konkreetsele andmesubjektile eripensioni maksmise lõpetamise dokument või info talle makstava pensioni suurusest on põhimääruse § 19 lg 1 kohaselt juurdepääsupiiranguga teave. 2) AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Kui küsitakse kolmandate isikute kohta käivaid juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, peab teabevaldaja hindama üksnes seda, kas teabenõudjal on taotletavale teabele juurdepääsuõigus ehk seadusest tulenev alus. Kuna sotsiaalkaitse infosüsteemis olevad andmed on juurdepääsupiiranguga, peab teabenõudjal isikustatud andmete saamiseks olema seadusest tulenev alus. Antud juhul kehtivad taotletava teabe suhtes juurdepääsupiirangud ning kaebajal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust, millest tulenevalt oli SKA-l õigus keelduda teabenõude täitmisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.AvTS (läbivalt viidatud kuni 30.11.2018 kehtinud redaktsioonile) § 3 lg-st 1 tulenevalt on avalik teave avalikke ülesandeid täites saadud või loodud teave. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja taotletud teave (andmed kolmandale isikule makstava eripensioni suuruse või eripensioni maksmise lõpetamise otsus) on avalik teave AvTS § 3 lg 1 mõttes.
8.AvTS § 3 lg 2 sätestab, et seaduses sätestatud korras võib avalikule teabele juurdepääsu piirata. AvTS § 34 lg 1 kohaselt on piiratud juurdepääsuga teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. AvTS § 35 lg 1 sätestab alused, mil teabevaldaja on kohustatud tunnistama avaliku teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. AvTS § 35 lg 1 p-st 12 tulenevalt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Konkreetsele andmesubjektile eripensioni maksmise lõpetamise dokument või info talle makstava pensioni suurusest peab piiratud juurdepääsuga teave ka sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 19 lg 2 kohaselt. Praeguses asjas ongi SKA kinnitusel juurdepääs kaebaja taotletud teabele piiratud ning see on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Isegi juhul, kui kaebaja taotletud teave ei oleks seaduses sätestatud korras tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, tuleks SKA-l tagada vastavale teabele juurdepääsu võimaldamisel andmesubjekti eraelu puutumatus. On selge, et andmesubjekti eraelu puutumatust riivavad nii teave temale pensioni maksmise lõpetamise kohta kui ka teave temale makstava pensioni suuruse kohta.
9.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kaebajal on õigus nõuda teabenõude korras SKAlt sellise teabe väljastamist. AvTS § 14 lg 2 teine lause sätestab, et kui isik taotleb 5(7)
3-18-544 juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. Kaebaja taotles juurdepääsu soovitud teabele eesmärgiga kirjutada ajakirjanduslik artikkel ning avalikustada andmed meedias. Samuti põhjendas kaebaja andmetele juurdepääsu soovi avalikkuse sooviga teada saada, kas kehtiv seadusandlus vajab eelarvevahendite kasutamise seisukohast muutmist.
10.Kohus leiab, et SKA on põhjendatult keeldunud teabe väljastamisest AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel. AvTS § 23 lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. SKA on vaidlustatud kirjas õigesti selgitanud, et ilma andmesubjekti nõusolekuta saab isikuandmeid kolmandatele isikutele väljastada ainult erandjuhul, kui on täidetud IKS (läbivalt viidatud kuni 14.01.2019 kehtinud redaktsioonile) §-s 14 sätestatud tingimused. Sotsiaalkaitse infosüsteemist isikustatud andmete saamiseks peab esinema seadusest tulenev alus, millena kolmandale isikule andmesubjekti isikuandmete edastamisel saab kõne alla tulla eelkõige mõni IKS § 14 lg-s 2 sätestatud alus. Praegusel juhul nende aluste esinemist ei nähtu.
11.Nõustuda ei saa kaebaja etteheitega, et teabevaldaja ei ole täitnud AvTS § 15 lg-st 2 tulenevat teabenõudja abistamise kohustust. Teabevaldajaks on praegusel juhul SKA, kes on teabenõude saamisel pöördunud teabenõudja poole, et välja selgitada tema teabele juurdepääsu alus ja eesmärk. Seejärel on SKA vaidlustatud kirjas selgitanud, et kaebaja näidatud eesmärgid ja alused ei viita seadusega pandud ülesande täitmisele või asjaoludele, mille alusel oleks IKS § 14 järgi kolmandale isikule ilma andmesubjekti nõusolekuta andmete avaldamine võimalik. Teabevaldaja kohustused teabenõudja abistamisel ei hõlma täiendavate eesmärkide sedastamist teabenõudja eest. SKA on lähtunud kaebaja poolt esile toodud juurdepääsu eesmärgist ja selle alusel õigesti leidnud, et taotletud andmete avaldamisest tuleb AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel keelduda, kuna taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. SKA ei saanud kaebaja abistamisel määratleda sobivamat juurdepääsu alust, kui sellist juurdepääsu alust ei esine.
12.Kohus nõustub vastustajatega, et taotletud teave ei kujuta endast andmeid AvTS § 36 lg 1 p-de 5 ja 9 tähenduses. Samuti ei ole selle näol tegu andmetega AvTS § 28 lg 1 p-de 30 ja 31 tähenduses. Viidatud sätetest ei tulene õiguslikku alust kolmanda isiku isikuandmete küsimiseks. Need määratlevad üksnes teabe, mida teabevaldaja on kohustatud avalikustama ja mida ei tohi tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
13.Kaebaja leiab ekslikult, et juurdepääsu õiguslikuks aluseks tema soovitud andmetele saab olla IKS § 11 lg 2. Sätte sõnastusest nähtuvalt käsitab see paragrahv isikuandmete avalikustamist, mitte juurdepääsuõigust taotletavale teabele. IKS § 11 lg 2 viitab konkreetselt isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemisele ja avalikustamisele. IKS § 11 lg-s 2 sisalduv kohustus arvestada isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemisel ja meedias avalikustamisel avalikku huvi, andmesubjekti õigusi ning ajakirjanduseetika põhimõtteid ei ole kuidagi omistatav haldusorganile juurdepääsupiiranguga isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise üle otsustamisel. Vastava kaalumise peab teostama isik, kes andmeid IKS § 11 lg-s 2 nimetatud eesmärgil töötlema asub.
14.Kaebaja viidatud IKS § 24 p-st 2 ei tulene eraldi juurdepääsuõigust kolmanda isiku isikuandmetele. Kohustusest tagada isikuandmete töötlemisel nende õigsus ei saa tuletada õigust nõuda piiranguteta juurdepääsu mistahes avalikule teabele AvTS § 3 lg 1 tähenduses.
15.Kohus jätab tähelepanuta AKI ja kaebaja viited seoses teabenõudja isiku tuvastamata jätmisega. Praegusel juhul puudub vaidlus, et SKA ei keeldunud teabenõude täitmisest põhjusel, et teabenõudja isik ei ole tuvastatud. 6(7)
3-18-544
16.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 158 lg 2 järgi hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise seisuga. Seega ei ole praeguses asjas vajalik analüüsida vaidlustatud aktide õiguspärasust 2018. a mais jõustunud õigusaktidest lähtuvalt.
17.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et SKA keeldumine vaidlustatud 03.01.2018 kirjas on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebaja nõue tühistada tema vaide lahendamisel tehtud AKI 15.02.2018 vaideotsus. Kuna vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.