L.K. kaebus 03.11.1997 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni otsuse tühistamiseks ning Tallinna linna uue otsuse tegemiseks kohustamiseks, millega tagastada kinnisasi kaebajale või alternatiivselt 03.11.1997 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks hüvitama kaebajale tekitatud kahju 2 262 000 eurot või alternatiivselt kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale tekitatud kahju 2 262 000 eurot või alternatiivselt 26.02.1998 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni otsuse tühistamiseks ning Justiitsministeeriumi uue otsuse tegemiseks kohustamiseks, millega tagastada kinnisasi kaebajale või alternatiivselt 26.02.1998 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Justiitsministeeriumi kohustamiseks hüvitama kaebajale tekitatud kahju 2 262 000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – L.K., esindaja advokaat Kaupo Kask Eeldatavad vastustajad – Tallinna linn Justiitsministeerium
Menetlustoiming
ja
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus nõudes ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse tühistamiseks.
2.Tagastada kaebus nõudes ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse tühistamiseks.
3.Tagastada kaebus nõudes kohustada Justiitsministeeriumit tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale kinnisasi asukohaga xxxxx, Tallinn.
4.Tagastada kaebus nõudes tuvastada ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse õigusvastasus ja kohustada Justiitsministeeriumit hüvitama kaebajale kinnisasja asukohaga xxxxx, Tallinn tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot.
5.Lugeda kaebus nõuetes kohustada Tallinna linna tegema uus otsus, millega tagastada kinnisasi asukohaga xxxxx, Tallinn kaebajale või alternatiivselt tuvastada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse õigusvastasus ja kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale tekitatud kahju 2 262 000 eurot või alternatiivselt kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale tekitatud kahju 2 262 000 eurot esitatuks kaebetähtaega rikkudes ja jätta kaebaja poolt esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
6.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-18-2213 kaebust menetlusse võtmata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.L.K. (kaebaja) esitas 25.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise 26.02.1998 otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks, millega tagastada kinnisasi kaebajale (1) või alternatiivselt tuvastada 26.02.1998 otsuse õigusvastasus ja kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale kahju 2 262 000 eurot (2) või alternatiivselt kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale tekitatud kahju 2 262 000 eurot (3). Kaebaja märkis kaebuses, et sai vaidlustatud 26.02.1998 otsusest teada 13.11.2018. Samas leidis kaebaja, et kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Samuti palub kaebaja end vabastada riigilõivu tasumisest.
2.Kohus pöördus 20.12.2018 kaebaja poolt määratletud vastustaja- Tallinna linnavalitsuse poole seisukoha saamiseks seoses kaebuse perspektiivikuse ja tühistamisnõude tähtaegsuse osas. Tallinna Linnavalitsus vastas 09.01.2019, milles mh leidis, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.
3.Tallinna Halduskohus jättis oma 16.01.2018 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja soovi korral tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leidis, et: (1) kaebaja on ebaõigesti vaidlustanud keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse ning haldusaktiks, mille tühistamiseks tuleks kohtusse pöörduda, on ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsus nr 9436. Samuti juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et tühistamisnõue ei pruugi olla perspektiivikas, kuivõrd xxxxx asuv maa on kantud kinnistusraamatusse ja jagatud korteriomanditeks; (2) kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks, millega tagastada kinnisasi kaebajale, ei ole tähtaegne; (3) nõue ÕVVTK keskkomisjoni otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks on esitatud kaebetähtaja rikkumisega; (4) nõue kahju hüvitamiseks on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebajale takistab vara tagastamist ÕVVTK 03.11.1997.a otsus, millest kaebaja oli teadlik hiljemalt 05.11.1997. Seega oleks kaebaja pidanud esitama kaebuse kahju hüvitamiseks hiljemalt 01.01.2005. aastal.
4.Kaebaja esitas 01.02.2019 menetlusdokumendi ja kaebuse tervikteksti, mille kohaselt on kaebaja nõuded järgnevad: (1) tühistada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsus; (2) kohustada Tallinna linna tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale kinnisasi, asukohaga xxxxx; (3) alternatiivselt kui kohus jätab eelpool toodud nõuded rahuldamata, siis tuvastada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse õigusvastasus ja kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale kahju 2 262 000 eurot; (4) alternatiivselt kui kohus jätab eelpool toodud nõude rahuldamata, siis kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale xxxxx kinnistu tagastamata jätmisest tekkinud kahju 2 262 000 eurot; (5) alternatiivselt, kui kohus leiab, et 03.11.1997 otsusele esitatud kaebust ei saa menetleda, siis tühistada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni 26.02.1998 otsus ja kohustada Justiitsministeeriumit tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale xxxxx asuv kinnisasi; (6) alternatiivselt, kui kohus jätab eelpool toodud nõuded rahuldamata, siis tuvastada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse õigusvastasus ja kohustada Justiitsministeeriumit hüvitama kaebajale kinnistu xxxxx tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot; (7) alternatiivselt kui kohus jätab rahuldamata eelpool toodud nõude, siis kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale kinnistu xxxxx tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot. 2(8)
5.Kaebaja leidis ka, et kui kohus leiab, et menetlustähtaegasid on kaebaja poolt rikutud, siis rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja ei olnud teadlik enda kaebeõigusest või et ta peab olema teadlik kaebuse esitamise õigusest. Kaebajale ei teatatud 1998 aasta otsuse olemasolust ja seega kaebeõiguse tekkimisest. Kaebaja sai otsusest teada 25.11.2018, st kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja oli juba 03.11.1997 otsuse tegemise ajal 65 aastane. Arvestades kaebuses nõutava kinnisasja väärtust ja kaebaja sissetulekut, siis on see tema jaoks suure tähtsusega.
6.Vastustaja leidis oma 14.02.2019 kirjalikus vastuses, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja mõjuvad põhjused, mis annaksid alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, antud juhul puuduvad. xxxxx elamu kõik eluruumid erastati vahemikus 22.06.1994 kuni 15.08.1995 teostatud tehingutega. Hilisemalt on kõnealuse elamu baasil moodustatud korteriomandid, mis kanti kinnistustraamatusse 25.10.2002. Kõnealustest tehingutest on möödas enam, kui 10 aastat ja on selge, et xxxxx elamu suhtes sõlmitud ostu-müügilepinguid ega kinnistamistehinguid täna enam vaidlustada ei saa ning kohustamisnõuded on ilmselgelt perspektiivitud. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni ega ÕVVTK keskkomisjoni otsuste tühistamine ei viiks kaebajat tema eesmärgile lähemale. Nõuded ÕVVTK keskkomisjoni ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks oleks kaebaja pidanud esitama hiljemalt 01.01.2005, see on 13 aastat hilinenud ning puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Hüvitamiskaebus oleks samuti ilmselgelt perspektiivitu ja kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral, vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. Viidatud sätte kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lõige 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
8.Nagu kohus oma 16.01.2019 määruses märkis, siis on kaebaja nõuetest tulenevalt tema eesmärgiks Tallinnas, xxxxx asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine või alternatiivselt juhul, kui see ei ole võimalik, siis vara tagastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamine. Nimetatud seisukohta on kinnitanud kaebaja ka oma 01.02.2019 menetlusdokumendis ja kaebuse terviktekstis. Alljärgnevalt analüüsib kohus kaebaja poolt esitatud nõudeid ja võtab seisukoha nende eesmärgipärasuse osas.
9.Nõue ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale kinnisasi asukohaga xxxxx. 9.1 ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsusega nr 9436 otsustati jätta kaebaja taotlus vara tagastamiseks rahuldamata põhjusel, et tema kui omaniku naise õe alaneja sugulane ei kuulu omandireformi aluste seaduse § 8 ja maareformi seaduse § 5 märgitud omandireformi õigustatud subjektide ringi. ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998.a otsusega otsustati jätta rahuldamata kaebaja esindaja Jüri Urb kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsusele nr 9436. 9.2 Kaebaja märkis kaebuses ja kohtule esitatud kaebuse terviktekstis, et ta sai ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse kätte 12.11.2018. Vastustaja ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud. Kaebus on esitatud 25.11.2018. Kohus märkis oma 16.01.2019 määruses, et keskkomisjoni näol oli tegemist Vabariigi Valitsuse komisjoniga, mis tegutses maakonna- ja linnakomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste kohtueelse läbivaatajana. Vabariigi Valitsuse 03.02.1998 määrusega nr 21 muudetud keskkomisjoni põhimääruse p 13 sätestas, et keskkomisjoni otsusega mittenõustumisel võib kaebuse esitaja pöörduda kaebuse 3(8)
läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil isik oma õiguste rikkumisest teada sai või pidi teada saama. Kohtusse pöördumisel saab vaidlustada keskkomisjonis läbivaatamisel olnud kohaliku komisjoni otsuse. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Nimetatud lahend tehti kaebajale teatavaks 12.11.2018. Kaebaja muutis kaebuses esitatud taotlust 01.02.2019. HKMS § 49 lg 1 kohaselt loetakse kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Seega on kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse tühistamiseks tähtaegne. 9.3 Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks Tallinna linna tegema uus otsus, millega tagastatakse kaebajale kinnisasi asukohaga xxxxx, Tallinn. Kaebusest tulenevalt ei olnud kaebajale tehtud teatavaks ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsust ning kaebaja väidetavalt ootas otsuse tegemist kuni oktoobrini 2018. HKMS § 283 lg 3 sätestab, et kui haldusorgan viivitab või on tegevusetu enne käesoleva seadustiku jõustumist (01.01.2012) kohtueelses menetluses esitatud nõude lahendamisel, võib sama nõudega kaebuse esitada kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Seega oleks kaebaja pidanud esitama kohustamisnõude õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks kohtule hiljemalt 01.01.2014. Kaebaja seda ei teinud. Kohus jääb 16.01.2019 määruses toodud seisukoha juurde, millest tulenevalt ei ole kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks, millega tagastada xxxxx kinnisasi kaebajale tähtaegne.
10.Alternatiivne nõue tuvastada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse õigusvastasus ja kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale kinnisasja, asukohaga xxxxx tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot või kohustada Tallinna linna hüvitama kaebajale kinnisasja, xxxxx, Tallinn tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot. 10.1 Kohus jääb oma 16.01.2019 määruses esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt on nimetatud nõue esitatud kohtule kaebetähtaja rikkumisega. HKMS § 46 lg 5 sätestab, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsus tehti enne 01. jaanuari 2001.a jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatusi, mis nägid muuhulgas ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Kuni 31.12.2001 kehtinud HKMS redaktsiooni kohaselt võis kohtule tuvastamiskaebuse esitada tähtajatult. Riigikohtu halduskolleegium asus 11.11.2004.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-04 järgmisele seisukohale: „ Halduskolleegium on arvamusel, et HKMS § 9 lg-t 5 tuleb tõlgendada, lähtudes sarnaselt RVastS § 31 lg 2 sätestatuga. Sättes ettenähtud kolmeaastast vaidlustamise tähtaega tuleb enne 1.jaanuari 2002 antud haldusakti või sooritatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse esitamisel hakata arvestama sätte jõustumisest. Seega on enne 1.jaanuari 2002 antud haldusakti või sooritatud toimingu peale tuvastamiskaebust võimalik esitada kuni 1.jaanuarini 2005.“. Seega pidi kaebaja esitama kohtule kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes hiljemalt 01.01.2005, mistõttu kaebus õigusvastasuse tuvastamise nõudes on samuti esitatud kaebetähtaega rikkudes. Vastuseks kaebaja selgitusele märgib kohus, et eelpool viidatud sätetest tulenevalt ei ole kaebetähtaja kulgemise osas tähtsust, millal haldusakt tehti kaebajale teatavaks. 10.2 Kaebusest tulenevalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist seoses sellega, et talle ei ole võimalik tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara. Riigikohus on leidnud, et kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on oluline esmalt selgitada milles seisneb kahju, mille hüvitamist kaebaja taotleb. Seejärel on võimalik selgitada, millise haldusakti või –toiminguga kahju tekitati, millal hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg ning otsustada, kas kaebus on tähtaegne või mitte (RKHK 25.06.2009.a määrus asjas nr 4(8)
3-3-1-39-09 p 9). Haldusasja materjalidest selgub, et kaebaja arvates tekkis talle kahju sellest, et talle ei ole võimalik tagastada xxxxx asuvat kinnistut. Seega taotleb kaebaja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on korduvalt tunnistanud, et kahju maa tagastamise taotluse rahuldamata jätmisest selgub lõplikult haldusaktist, millega otsustatakse maa tagastamata jätta. Sama põhimõte kohaldub ka muu vara kui maa tagastamisele (Riigikohtu määrused nr 3-3-1-50-07 ja 3-3-1-39-09). Samuti tuleneb viidatud kohtulahenditest, et õigustatud subjektiks tunnistatud isikule saab sellises olukorras tekitada kahju haldusakt, millega otsustati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätta. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb kaebus kahju hüvitamiseks esitada 3 aasta jooksul arvates päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teadasaamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. RVastS § 31 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üle antud raha või asjade tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Käesoleval juhul takistab kaebajale vara tagastamist ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsus. Kaebaja oli nimetatud haldusaktist teadlik hiljemalt 05.11.1997, kui otsus tehti allkirja vastu teatavaks kaebaja volitatud esindajale. Tallinna linna vastusest tulenevalt on kõik xxxxx asuval kinnistul asuvad eluruumid erastatud ajavahemikul 22.06.1994 kuni 15.08.1995 teostatud tehingutega ning elamu baasil on moodustatud korteriomandid, mis on kantud kinnistusraamatusse 25.10.2002. RVastS jõustus 01.01.2002. aastal, seega oleks kaebaja pidanud esitama kaebuse kahju hüvitamiseks hiljemalt 01.01.2005. aastal. Kaebaja seda ei teinud, millest tulenevalt on kaebus kahju hüvitamiseks esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebaja eksib, kui leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega tuleb arvestada alates novembrist 2018.
11.Kaebaja taotleb alternatiivselt ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse tühistamist ja Justiitsministeeriumi kohustamist tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale kinnisasi asukohaga xxxxx. 11.1 Kohus märkis oma 16.01.2019 määruses, et keskkomisjoni näol oli tegemist Vabariigi Valitsuse komisjoniga, mis tegutses maakonna- ja linnakomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste kohtueelse läbivaatajana. Vabariigi Valitsuse 03.02.1998 määrusega nr 21 muudetud keskkomisjoni põhimääruse p 13 sätestas, et keskkomisjoni otsusega mittenõustumisel võib kaebuse esitaja pöörduda kaebuse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil isik oma õiguste rikkumisest teada sai või pidi teada saama. Kohtusse pöördumisel saab vaidlustada keskkomisjonis läbivaatamisel olnud kohaliku komisjoni otsuse. Seega on kaebaja ebaõigesti vaidlustanud keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse ning viidatud otsuse vaidlustamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on vara tagastamine kaebajale. Olukorras, kus kohus ka tühistaks viidatud keskkomisjoni otsuse, ei tooks see endaga kaasa vara tagastamist kaebajale. Haldusaktiks, mille vaidlustamiseks tuleks kaebajal tühistamisnõudega kohtusse pöörduda on ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsus nr 9436, mille kaebaja on kaebuse täienduses ka vaidlustanud. Keskkomisjoni näol ei ole tegemist organiga, kelle pädevuses on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse nõudes tühistada ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998.a otsus. 11.2 Kaebaja taotleb alternatiivselt, et kohus kohustaks Justiitsministeeriumit tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale kinnisasi asukohaga xxxxx, Tallinn. Kohus märkis oma 16.01.2019 määruses, et keskkomisjoni näol oli tegemist Vabariigi Valitsuse komisjoniga, mis tegutses maakonna- ja linnakomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste kohtueelse läbivaatajana. Keskkomisjoni näol ei ole tegemist organiga, kelle pädevuses on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine, millest tulenevalt ei saa kohus ka kohustada 5(8)
Justiitsministeeriumit tagastama kaebajale õigusvastaselt võõrandatud vara. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse nõudes kohustada Justiitsministeeriumit tegema uus otsus, millega tagastada kaebajale kinnisasi asukohaga xxxxx, Tallinn.
12.Alternatiivne nõue tuvastada ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse õigusvastasus ja kohustada Justiitsministeeriumit hüvitama kaebajale kinnistu xxxxx tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot. 12.1 Kohus jääb esmalt oma 16.01.2019 määruses esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt on tuvastamisnõue esitatud kohtule kaebetähtaja rikkumisega. HKMS § 46 lg 5 sätestab, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult. ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsus tehti enne 01. jaanuari 2001.a jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatusi, mis nägid muuhulgas ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Kuni 31.12.2001 kehtinud HKMS redaktsiooni kohaselt võis kohtule tuvastamiskaebuse esitada tähtajatult. Riigikohtu halduskolleegium asus 11.11.2004.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-04 järgmisele seisukohale: „ Halduskolleegium on arvamusel, et HKMS § 9 lg-t 5 tuleb tõlgendada, lähtudes sarnaselt RVastS § 31 lg 2 sätestatuga. Sättes ettenähtud kolmeaastast vaidlustamise tähtaega tuleb enne 1.jaanuari 2002 antud haldusakti või sooritatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse esitamisel hakata arvestama sätte jõustumisest. Seega on enne 1.jaanuari 2002 antud haldusakti või sooritatud toimingu peale tuvastamiskaebust võimalik esitada kuni 1.jaanuarini 2005.“. Seega pidi kaebaja esitama kohtule kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes hiljemalt 01.01.2005, mistõttu kaebus õigusvastasuse tuvastamise nõudes on samuti esitatud kaebetähtaega rikkudes. Samas ei ole tuvastamisnõue ka eesmärgipärane, kuivõrd tuvastamisnõude rahuldamine ei annaks kaebajale mingit iseseisvat tulemust kuivõrd kaebajal ei ole võimalik nõuda Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamist. 12.2 Kaebusest tulenevalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist seoses sellega, et talle ei ole võimalik tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara. Riigikohus on leidnud, et kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on oluline esmalt selgitada milles seisneb kahju, mille hüvitamist kaebaja taotleb. Seejärel on võimalik selgitada, millise haldusakti või –toiminguga kahju tekitati, millal hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg ning otsustada, kas kaebus on tähtaegne või mitte (RKHK 25.06.2009.a määrus asjas nr 3-3-1-39-09 p 9). Haldusasja materjalidest selgub, et kaebaja arvates tekkis talle kahju sellest, et talle ei ole võimalik tagastada xxxxx asuvat kinnistut. Nagu kohus eelmises alapunktis märkis, siis ei ole keskkomisjoni näol tegemist organiga, kelle pädevuses oli õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine. Tegemist oli vara tagastamise käigus tekkinud erimeelsuste lahendamiseks ette nähtud organiga. Seega ei ole tegemist organiga, kes oleks saanud kaebajale vara tagastada või tagastamata jätta ja tekitada seeläbi kaebajale kahju. Kaebus nõudes kohustada Justiitsministeeriumit hüvitama kaebajale kinnistu xxxxx tagastamata jätmisega tekitatud kahju on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 212 lg 2 p 2 alusel kaebuse nõudes tuvastada ÕVVTK Keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse õigusvastasus ja kohustada Justiitsministeeriumit hüvitama kaebajale kinnisasja xxxxx, Tallinn tagastamata jätmisest tekkinud kahju summas 2 262 000 eurot.
13.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 38 lg 5 kohaselt esitatakse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja kaebetähtaja möödalaskmise põhjused, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist. Kohus tuvastas eelpool, et kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 6(8)
03.11.1997 otsusega seonduvates tuvastamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuetes on esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja on kohtule teatanud, et tema hinnangul on kaebus kõigis nõuetes tähtaegne, kuivõrd kaebaja sai ÕVVTK keskkomisjoni otsusest teada novembris 2018. Kaebaja on esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotluse juhuks, kui kohus leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja leiab, et kuivõrd ÕVVTK keskkomisjoni otsus ega ka ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsus ei sisaldanud viidet edasikaebamise võimalustele, siis ei teadnud ta vaidlustamise vajadusest ja tähtaeg tuleb ennistada. Kaebaja ei teadnud enda kaebeõigusest ning tema kaebeõigus tekkis alates 13.11.2018. Kaebaja oli 03.11.1997 otsuse tegemise ajal juba 65 aastane ja temalt ei saanud eeldada õiguse tundmist. Kuna kaebajat ei teavitatud edasise menetluse tulemustest, ei saa eeldada, et ta on minetanud kaebeõiguse. Kohus on seisukohal, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks nõuetes, mille puhul kohus leidis, et kaebetähtaeg on möödunud. 13.1 Kaebaja väited seonduvalt kaebetähtaja ennistamise põhjendustega seonduvad ÕVVTK keskkomisjoni otsuse ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse vaidlustamisega. Kohus on käesoleva määruse alapunktis 9 leidnud, et kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997.a otsuse tühistamiseks on esitatud tähtaegselt. Kaebuse nõudes ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998 otsuse tühistamiseks kohus tagastas. Seega ei ole käesolevas asjas asjakohased viited selle kohta, kas ja millal sai kaebaja kätte ÕVVTK keskkomisjoni 26.02.1998.a otsuse. 13.2 Kohus leiab, et kaebaja ei ole toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamist tuvastamis- kohustamis- ja hüvitamisnõuetes, mida kohus ei ole käesoleva määrusega tagastanud. 13.3 Nähtuvalt asja materjalidest on kaebaja peale ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse saamist kasutanud õigusabi ning on oma esindaja kaudu esitanud viidatud otsusele kaebuse. Seega, ehkki kaebaja oli juba 1997. aastal 65 aastane, on tal olnud piisavalt arusaama vajadusest vaidlustada ÕVVTK 03.11.1997 otsus, kuivõrd see takistas xxxxx asuva vara kaebajale tagastamist. Kuivõrd 1997. aasta otsus oli kaebaja suhtes negatiivne, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ootas tema suhtes tehtavat positiivset otsust kuni 2018. aasta novembrini ja oli kogu selle aja passiivne ega teinud midagi selleks, et selgitada välja kinnistu suhtes toimuvaid menetlusi. Kaebajale pidi olema teada, et Eesti Vabariigis viidi 1998. aastale järgnevatel aastatel aktiivselt läbi omandireformi ning toimusid vara tagastamised ja erastamised. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja uskus, et see ei puuduta xxxxx asuvat vara ning Tallinna linn on nimetatud vara suhtes omandireformi läbi viimisel passiivne ning jätkuvalt on lahendamisel kaebaja esindaja poolt ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997.a otsusele esitatud kaebus. Kaebuse pinnalt ei ole usutav, et kaebajal oleks olnud kuni 2018. aastani mingi mõistlik alus eeldada, et omandireform on xxxxx asuva vara osas läbi viimata ning menetluses on jätkuvalt kaebaja esindaja poolt ÕVVTK keskkomisjonile esitatud kaebus, mille lahendamise resultaati Tallinna linn ootab. Kaebaja ise on esitanud kohtule tõendid, millest tulenevalt ta oli teadlik, et maa on kinnistatud ja elamu jagatud korteriomanditeks. Samuti on oluline, et kaebaja oli teadlik sellest, et elamus olevad korterid olid antud üürile (tl 14). Kaebaja 27.01.1997.a kirjast(tl 16) nähtub ka kaebaja teadmine, et viidatud korterid on erastatud. Saades teada asjaolust, et korterid on erastatud, pidi kaebaja astuma viivitamatult samme, et oma õigusi kaitsta. Asjaolu, et korterid on erastatud viitab omandireformi muutmisele ja toob kaasa vara tagastamise võimatuse. Ei ole usutav, et kaebaja ei olnud oma esindaja kaudu sellest teadlik juba 1997.a. Kaebaja enda poolt esitatud materjalidest tulenevalt oli ta asjaolust, et korterid on erastatud, olnud teadlik juba 27.01.1997.a. Vastustaja poolt esitatud materjalidest nähtuvalt erastati korterid ajavahemikus 22.06.94 kuni 15.08.1995. Ehkki viidatud fakti varjamist kaebaja eest ei saa pidada heaks haldustavaks, ei saanud kaebaja samas ka eeldada, et tema esindaja poolt ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997.a otsusele esitatud kaebus on üle 20 aasta jätkuvalt lahendamisel ning omandireform on xxxxx kinnistu osas läbi viimata. Vastustaja märgib põhjendatult, et kaebaja on vaatamata oma kõrgele eale saanud 1997.aastal aru vajadusest vaidlustada ÕVVTK linnakomisjoni otsus ja pöördunud selleks esindaja poole. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid 7(8)
objektiivseid asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal peale 1997. aastat kuni kaebuse esitamiseni jätkamast oma õiguste kaitset. Asjaolu, et kaebaja on kõrges eas, ei ole iseenesest kaebetähtaja ennistamise alus. Kõrge eaga peavad kaasnema täiendavad õiguslikud takistused oma õiguste kaitsel. Kaebaja ei ole selliseid takistusi välja toonud. Seega jätab kohus kaebuse esitamise tähtaja kaebaja poolt esitatud kohustamis-, tuvastamis- ja hüvitamisnõuetes ennistamata. Kohus nõustub seejuures ka vastustaja poolt esitatud väitega, mille kohaselt ei oleks kaebus tuvastamis- ja kohustamisnõude puhul ilmselt perspektiivikas, kuivõrd korteriomandid on moodustatud juba 2002 aastal ning võib eeldada korteriomanike omandite heausksust, mistõttu on ebatõenäoline, et kaebaja suudab saavutada olukorra, kui kinnistusraamatu kanded tühistatakse ja kinnistusraamatusse kantaks xxxxx kinnisasja omanikuna riik. Kaebajale jääks seega üksnes hüvitamisnõue, mis ei ole samuti tähtaegne.
14.Kohus leidis käesoleva määruse punktis 9, et kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997.a otsuse tühistamiseks on tähtaegne. Kohus märgib, et ehkki kaebaja pidi juba 27.01.1997 teadma asjaolust, et ta on minetanud oma võimaluse saada tagasi xxxxx kinnistu, ei saa kaebetähtaeg hakata kulgema enne haldusakti andmist. Samas märkis kohus juba oma 16.01.2019 kohtumääruses, et viidatud nõude perspektiivikus kaebuse eesmärgi suhtes sõltub sellest, kas kohtul on võimalik menetleda ja rahuldada kaebaja poolt esitatud kohustamis-, tuvastamis- ja hüvitamisnõudeid. Olukorras, kus kohus küll tühistab ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse, ei too see endaga kaasa vara tagastamist kaebajale, kuivõrd vara on erastatud juba enne viidatud otsuse tegemist ja kaebaja ei saa enam taotleda ülejäänud kaebuses esitatud nõuete kaudu enda õiguste taastamist. Kohus leidis, et kaebaja poolt esitatud kohustamis-, tuvastamis- ja hüvitamisnõuete menetlemine ei ole võimalik, mis tähendab, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.09.1997 otsuse tühistamine ei aita kaebajal saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.11.1997 otsuse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus haldusasjas nr 3-18-2213 lõpetada kaebust menetlusse võtmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.