AS Medita Baltics kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.10.2018 otsuse nr 20018/194960 tühistamiseks
Menetlusosalised
Vaidlustaja – AS Kliinik Elite, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja (hankija) – Eesi Haigekassa, volitatud esindajad Katrin Koha ja Kristina-Valeria Tobias Kolmas isik – AS Medita Baltics, volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.12.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Kliinik Elite apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Kliinik Elite apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.12.2018 otsus haldusasjas nr 3-18-2045 muutmata.
2.Mõista AS-lt Kliinik Elite (registrikood 10911961) AS Medita Baltics (registrikood 12526983) kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 1127,50 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.03.2019. Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-18-2045 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Haigekassa avaldas 06.05.2018 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihanke „Eriarstiabi teenused“ (viitenumber 194960) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (16.07.2018) esitasid Tartu maakonnas ambulatoorse günekoloogia erialal pakkumuse teiste hulgas AS Kliinik Elite ja AS Medita Baltics. Eesti Haigekassa juhatus tunnistas 07.09.2018 otsusega nr 433 Tartu maakonnas ambulatoorse günekoloogia ja viljatusravi teenuse osutamise osas vastavaks teiste hulgas AS Kliinik Elite ja AS Medita Baltics pakkumused ning edukaks AS Medita Baltics ja AS Tamme Erakliinik pakkumused. AS Kliinik Elite pakkumus jäi saadud hindepunktidelt kolmandale kohale. AS Kliinik Elite esitas haigekassa otsuse nr 433 kehtetuks tunnistamiseks riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse osas, millega tunnistati vastavaks ja edukaks AS Medita Baltics pakkumus. VAKO rahuldas 17.10.2018 otsusega nr 200-18/194960 vaidlustuse. AS-l Medita Baltics oli olemas nõuetekohane tegevusluba ambulatoorse günekoloogiateenuse osutamiseks, vajalik ei olnud tegevusluba rakkude, kudede ja elundite hankimiseks ja käitlemiseks. Vaidlustus tuleb aga rahuldada, sest hankija pole kontrollinud AS Medita Baltics pakkumuse vastavust hanke alusdokumentidele. Pakkumuse vormi lisa p-s 1 on nõue: „Ambulatoorse eriarstiabi pakkumusele dokumentide lisamisel arvestada: kui pakkumuses nimetatud arst, õde (sh vaimse tervise õde) või ämmaemand ei ole märgitud teenuseosutaja tegevusloal, siis pakkumusele lisada tema kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta alates 01.10.2018.“ AS Medita Baltics esitatud pakkumuse vormile kantud arstid, kes ei ole märgitud tema tegevusloale, on andnud ühesuguse tekstiga kinnituse: „Olen nõus asuma tööle günekoloogia ja sünnitusabi erialal eriarstiabi osutavas AS MEDITA BALTICS (sh peale 01.10.2018)“. Kinnituse sõnastust ei saa samastada pakkumuse vormi lisa p-s 1 nõutud kinnitusega, et arst asub pakkuja juures tööle alates 01.10.2018. Kirjalikust nõusolekust ei ole võimalik teha kindlat järeldust selle kohta, millisest perioodist kinnituse andja nõusolek tööle asuda kehtib. Seda pole võimalik üheselt mõista nii, et see toimub alates 01.10.2018. Mõiste „alates“ tähendab, et tegevus algab kindlaks määratud ajahetkel, seega 01.10.2018. Mõiste „peale“ on sünonüümiks mõistele „pärast“, mis tähistab kindlaksmääratud ajahetkele järgnevat sündmust, mille puhul ei ole teada, millal sündmus aset leiab. Kinnituse ajamääratluse teeb veelgi ebamäärasemaks lühend „sh“ ehk sealhulgas. Järelikult on kinnituse andja nõus pakkuja juures tööle asuma enne 01.10.2018, 01.10.2018 kui ka igal ajahetkel pärast 01.10.2018. Kinnitus ei vasta pakkumuse vormi lisa p-s 1 nõutule. Vaidlusaluses riigihankes on kehtestatud ainult üks pakkumuse vastavuse tingimus – „Pakkuja esitab vormikohase pakkumuse. Pakkumuse vormid on toodud lehel „Hankedokumendid“. Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297 „Riigihanke väljakuulutamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabis, riigihankesse kuuluvate teenuste loetelu, nende osutamise kohtade ja mahtude kinnitamine“ lisana 3 kehtestatud „Riigihanke erimenetluse kord ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks eriarstiabi osutajatega“ (erimenetluse kord) p 6.1 kohaselt on hankija kohustatud kontrollima kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 2(9)
3-18-2045
2.AS Medita Baltics esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus VAKO 17.10.2018 otsus nr 200-18/194960 tühistada. Pakkumusele lisatud arstide kinnituste sõnastusest nähtub, et kinnituse andja on nõus asuma kolmanda isiku juurde tööle nii 01.10.2018 kui ka pärast seda. Seega on kinnitused laiemad kui hankedokumentides nõutud, kuid need sisaldavad endas ka nõusolekut asuda tööle alates 01.10.2018. Sõltumata sellest, kas kinnitused vastasid hanke alusdokumentidele, on VAKO põhjendamatult tunnistatud hankija otsuse kehtetuks osas, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks. Erimenetluse korra p-st 3.3.3 tuleneb, et arstide nõusolekud kuuluvad pakkumuse vastavust tõendavate dokumentide hulka. Samas sätestab pakkumuse vormi lisa p 1, et kui tervishoiutöötaja ei ole kantud pakkuja tegevusloale ja pakkumusele pole lisatud tema kinnitust, siis sellist tervishoiutöötajat hindamisel ei arvestata. Kui pakkumuses on märgitud vähemalt üks tegevusloale kantud tervishoiutöötaja või on esitatud vähemalt ühe arsti nõuetekohane nõusolek, ei saa pakkumust mittevastavaks tunnistada. Hankedokumentide tingimuste kohaselt ei ole pakutavate ravijuhtude arv seotud pakkumuses näidatud arstide arvuga. Kui kolmanda isiku pakkumuses märgitud 12 arstist saaks pakkumuse hindamisel arvestada vaid nelja tegevusloale kantud arsti, ei saa kolmanda isiku pakkumust mahus 19 778 ravijuhtu (mis vastab 5,5 arsti täiskoormusele) lugeda mittevastavaks. Erimenetluse korra pde 8.1-8.4 järgi oleks hankijal sellises olukorras üksnes õigus algatada pakkujaga läbirääkimise pakutavate ravijuhtude arvu vähendamise üle.
3.Eesti Haigekassa nõustus kaebusega. Kinnituse nõude eesmärgiks oli veenduda, et pakkujal on ravi rahastamise lepingu (RRL) sõlmimise järgselt olemas tervishoiutöötaja või – töötajad, kes lepinguperioodi kestel teenust osutavad. Hankija hindas ambulatoorse eriarstiabi pakkumuse vormi p-s 2 nimetatud tervishoiutöötajaid Eesti Haigekassa nõukogu 20.04.2018 otsusega nr 12 kinnitatud „Ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks tervishoiuteenuse osutajate valiku väljakuulutamise põhimõtted, ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise alused ja lepingu tähtaja üle otsustamise tingimused“ (alused) ja Eesti Haigekassa 26.06.2018 otsuses nr 295 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise aluste hindamise punktide kehtestamine eriarstiabi ja õendusabi hankes“ sätestatud hindamiskriteeriumidest lähtuvalt. Kui tervishoiutöötaja oli märgitud küll pakkumuse vormi p-s 2, kuid pakkuja tegevusloal teda ei kajastanud ning puudus ka töötaja nõusolek tööle asumise kohta, ei arvestatud seda töötajat pakkumuse vormi lisa p 1 teise lõigu kohaselt pakkumuse hindamisel. Pakkumuse vormi lisas 1 toodu viitab otsesõnu sellele, et ainuüksi soovitud nõusoleku puudumine ei toonud kaasa pakkumuse mittevastavust. Pakkumuses nimetatud tervishoiutöötajate arvu alusel hindas hankija vajadust rakendada erimenetluse korra p-s 8 sätestatud võimalust pidada läbirääkimisi, kui tekkis kahtlus pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude arvu ulatuses. Kolmas isik esitas pakkumuses kokku 12 tervishoiutöötajate nimed, kellest 4 olid sel hetkel kantud tema tegevusloale ning 8 kohta oli esitatud kinnitused. Kontrollides pakkumust, asus hankija seisukohale, et tervishoiutöötajate nõusolekud asuda kolmanda isiku juurde tööle RRL kehtivuse perioodiks olid olemas. Asjaolu, et pakkumuses nimetatud arstid töötasid pakkumuse esitamise ajal või ka käesoleval hetkel teiste tööandajate juures, ei anna teadmist selle kohta, millised on nende arstide tööalased suhted pärast RRL sõlmimist kolmanda isikuga. RRL kehtivusega kuni 30.09.2021 sõlmitakse edukaks osutunud pakkujaga, mitte füüsilisest isikust üksikarstidega. Lepingus ei lepita nimeliselt kokku teenust osutavaid tervishoiutöötajaid. 3(9)
3-18-2045
4.AS Kliinik Elite palus jätta kaebus rahuldamata, nõustudes VAKO otsusega. Lisaks jäi vaidlustaja selle juurde, et kolmandal isikul puudus pakutava teenuse osutamiseks väljakuulutatud erialal tegevusluba rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse (RKESS) § 26 tähenduses.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.12.2018 otsusega kaebuse ning tühistas VAKO 17.10.2018 otsuse. Otsuse nr 297 lisana 6 on kehtestatud pakkumuse vorm ambulatoorses eriarstiabis. Selle lisa p 1 esimese lõigu kohaselt tuli pakkujal juhul, kui pakkumuses nimetatud arst, õde või ämmaemand ei olnud märgitud tema tegevusloale, lisada pakkumusele tema kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta alates 01.10.2018. Nõusoleku vormi hankija pakkujatele ette ei andnud. Kohtu hinnangul on kolmas isik pakkumusele lisanud nõuetekohased arstide nõusolekud, kuna nendelt nähtub, et arstid on nõus kolmanda isiku juures tööle asuma sh alates 01.10.2018. Kuna arstide nõusolekud on antud konkreetse riigihanke menetluses, tuleb eeldada, et arstid andsid teadliku nõusoleku asuda selle hankemenetluse raames sõlmitavat RRL-i täitma. Ei ole arusaadav, millel põhineb VAKO kahtlus, et konkreetse hankemenetluse jaoks antud nõusolekud ei taga arstide tööle asumist hankelepingu eeldatava jõustumise ajal, vaid alles millalgi ebamäärases tulevikus. Asjaolu, kas ja mil määral olid nõusoleku andnud arstid nõusoleku andmise hetkel hõivatud teistes haiglates, ei oma tähtsust nõusolekute nõuetele vastavuse hindamisel. Hankija on kinnitanud, et ta kontrollis kolmanda isiku vastavust hankedokumentidele, sh arstide nõusolekute osas ning tal ei tekkinud kahtlust, et arstid ei asu kolmanda isiku juures tööle. Kuna pakkumus, sh nõusolekud vastasid hankedokumentidele, ei pidanud hankija pakkumust tagasi lükkama. Kui ka möönda VAKO tõstatatud keelelisi probleeme sõnade „alates“ ja „pärast“ kasutamisel, ei ole tegemist sisulise kõrvalekaldega hankedokumentidest, mille puhul oleks hankijal tekkinud kohustust pakkumus tagasi lükata. Isegi juhul, kui arstide nõusolekuid ei saa lugeda pakkumuse vormi lisa punkti 1 esimese lõiguga kooskõlas olevaks, poleks ka see toonud kaasa hankija kohustust lükata kolmanda isiku pakkumus tervikuna tagasi. Pakkumuse vormi lisa punkti 1 teise lõigu kohaselt sellisel juhul konkreetset tervishoiutöötajat hindamisel ei arvestata. Seega ei saanud nõusolekute mittenõuetekohasus tuua kaasa pakkumuse tagasilükkamist tervikuna. Hankijal oli võimalus tuvastada pakkuja osaline võimekus pakutavaid ravijuhte teenindada. Vaidlust ei ole selles, et hankija algatas kolmanda isikuga läbirääkimised, kuna tal tekkis kahtlus pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude arvu ulatuses. Läbirääkimised viidi läbi erimenetluse korra p 8 alusel ja tulemuste kohta vormistati protokoll. Protokollist nähtuvalt lepiti kokku selles, et pakkuja hindab oma võimekust ambulatoorse näo- ja lõualuukirurgia, günekoloogia ja viljatusravi osutamiseks ning esitab hiljemalt 24.08.2018 oma lõpliku ravijuhtude arvu. Kolmas isik andis 24.08.2018 hankijale teada, et loobub viljatusravi teenuse osutamisest Tartu maakonnas, ühtlasi vähendas kolmas isik ravijuhtude arvu ambulatoorse günekoloogia valdkonnas Tartu maakonnas (25 165 ravijuhult 19 778 ravijuhuni). Kuna kolmas isik võttis viljatusravi teenuse osas pakkumuse tagasi (erimenetluse korra p 3.15), ei puutu võimalik valeandmete esitamine (RKESS §-s 26 nimetatud tegevusloa puudumine) Eesti Haigekassa 07.09.2018 otsuse nr 433 õiguspärasuse hindamisel asjasse. Vaidlustaja leiab veel, et hankija on rikkunud erimenetluse korra p-s 8 sätestatud läbirääkimiste korda. Nimetatud seisukoht ei ole õige. Läbirääkimiste tulemusena vähendas 4(9)
3-18-2045 pakkuja ravijuhtude arvu, mis on kooskõlas erimenetluse korra p-ga 8.2. Olukorras, kus pakkumus formaalselt vastas hankedokumentidele (välja oli kuulutatud 25 165 ravijuhtu, mis vastab 7,0 arsti koormusele, kolmas isik oli pakkumuses aga näidanud 12 günekoloogi), puudus hankijal alus fikseerida läbirääkimiste protokollis kolmanda isiku väiksem võimekus ravijuhte täita. Küll sai hankija tõstatada põhjendatud kahtluse, arvestades pakkumuses sisaldunud arstide hõivatust teistes haiglates, kas kolmas isik suudab pakutud ulatuses ravijuhte reaalselt teenindada. Asjaolu, et kolmas isik võttis mõtlemisaja ning konkreetset ravijuhtude arvu protokollis ei fikseeritud, ei ole vastuolus erimenetluse korra p-ga 8. Menetlus on olnud läbipaistev. Ravijuhtude vähendamine ei saa rikkuda teiste pakkujate õigusi. Olukorras, kus kolmas isik on esitanud arstide eeldatavat koormust ületava arvu tervishoiutöötajaid ja hankija on pakkuja suutlikkust täiendavalt hinnanud, ei saa kohus sedastada hankemenetluse rikkumist. Vaidlustaja leiab ebaõigesti, et hankija oleks pidanud läbi viima sisulise kontrolli ning hindama kõiki ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg-s 4 toodud asjaolusid. Hanke alusdokumendid on olnud kõigile pakkujatele kättesaadavad, neid ei ole vaidlustatud. Hankija on seotud hankedokumentidega, mistõttu poleks ta saanud hakata kohaldama hankedokumentides fikseerimata kriteeriume. Vaidlustaja ei ole täpsustanud, milles seisneb kolmanda isiku tehniline võimetus RRL-i täita ja kuidas on see seostatav konkreetsete hanketingimustega.
6.AS Kliinik Elite palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 13.12.2018 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta AS Medita Baltics kaebus rahuldamata. Vaidlustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes osadele vaidlustaja väidetele vastamata. Kolmanda isiku poolt esitatud kaheksa arsti kirjalikest nõusolekutest ei tulene, et nad oleksid andnud nõusoleku asuda kolmanda isiku juures ning teenuse osutamise kohtas Tartus tööle alates 01.10.2018. Arstid on andnud nõusoleku asuda kolmanda isiku juures tööle peale 01.10.2018, mis tähendab suvalist ajahetke. Ükski arst, kelle nõusoleku kolmas isik on esitanud, ei ole tänaseks kolmanda isiku juures tööle asunud. Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud erimenetluse korra p 6.2 kohaselt tagas lükata, sest see ei vastanud riigihanke alusdokumentidele. VAKO leidis õigesti, et vaidlusaluses riigihankes oli ainult üks pakkumuse vastavuse tingimus ning selleks oli vormikohase pakkumuse esitamine. Kolmanda isiku pakkumus ei vastanud pakkumuse vormi lisa p-s 1 toodule. Tegemist ei ole erimenetluse korra p-s 6.3 toodud mittesisulise kõrvalekaldega. Õige pole kohtu seisukoht, et arstide poolt antud nõusoleku mittevastavuse tagajärjeks oli üksnes see, et vastavat arsti hindamisel ei arvestatud. Erimenetluse korra p 7.2 kohaselt hindab hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud vastavaks tunnistatud pakkumusi. Seega mittevastavaks tunnistatud pakkumused edasises hankemenetluses ei osale. Kolmas isik oleks tulnud pakkumusest kõrvaldada. Hanketeate II osa p 1.6 kohaselt ei olnud hankeleping osadeks jaotatud. Hanketeate III osa p 1.4 kohaselt pidi pakkujal olema pakkumuse esitamise päeval tegevusluba pakutava teenuse osutamiseks väljakuulutatud erialal väljakuulutatud teenuse osutamise kohas. Kolmas isik esitas pakkumuse ka viljatusravi erialal ja tähtsust ei oma, kas ta esitas valeandmeid viljatusravi erialal nõutava tegevusloa olemasolu kohta või ambulatoorse günekoloogia erialaga seonduvalt. Teenuste lõikes ei tee erisust ka 5(9)
3-18-2045 riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 9. Kolmas isik oleks tulnud kõrvaldada ka RHS § 95 lg 4 p 4 alusel, tulenevalt raskest eksimusest ametialaste käitumisreeglite vastu. Tegevusloata eriarstiabi osutamine eksib raskel moel kõige elementaarsemate ametialaste käitumisreeglite vastu. Kolmanda isiku suhtes on juba algatatud kriminaalmenetlus Terviseameti kuriteokaebuse alusel, mis puudutab valeandmete esitamist. Hankijal on õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist kogu riigihanke vältel (RHS § 104 lg 7), seega tuleks hankijal igal juhul viia läbi täiendav kontroll kolmanda isiku suhtes. Hankija on rikkunud kohustust tuvastada kolmanda isiku võimekus RRL-i pakkumuses toodud mahus täita. Pakkujal on kaebeõigus, mis puudutab konkurendi võimekust lepingut täita. Kui kolmandal isikul ei ole võimekust RRL-i pakkumuses toodud ravijuhtude osas täita, tehakse ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kes sai järgmisena enam punkte (erimenetluse korra p 12.2). Pakkuja sisuline võimekus RRL-i täita ei ole mitte kvalifitseerimise tingimus, vaid pakkumuste sisulise hindamise kriteerium. Selleks on ette nähtud läbirääkimiste protseduur erimenetluse korra p-s 8. Hankija oleks pidanud pakkumuste hindamisel järgima RaKS § 36 lg-s 4 toodud kaalutlusreegleid. Õige pole halduskohtu seisukoht, et hankija ei saa riigihanke alusdokumentides fikseerimata kriteeriume kohaldada. RRL-i sõlmimise hindamise aluste p 1.1 kohaselt tuli arvestada ka RaKS § 36 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Alused ise on vaid halduseeskiri ning nende p 1.2 kohaselt on haigekassal õiguspärase kaalumisotsuse tegemisel võimalus halduseeskirjas sätestatud piire ületada, järgides võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Seega oli hankijal õigus ja kohustus tuvastada kolmanda isiku sisuline võimekus lepingu täita. Muu hulgas oleks tulnud arvestada, et varasemalt sõlmitud RRL-i maht oli 8 korda väiksem ning ka selle täimisega oli kolmandal isikul raskusi. Samuti oleks tulnud kaaluda pakkumuses nimetatud arstide hõivatust teiste tööandjate juures. Hankija rikkus läbirääkimiste korda. Erimenetluse korra p 8.3 sätestab, et läbirääkimiste tulemusel hankija veendub pakkuja võimekuses osutada teenust või tuvastatakse läbirääkimiste protokollis osaline võimekus. Mõlemal juhul on vastava otsustuse tegemise eelduseks sisulise kontrolli läbiviimine. Hankija ei ole läbirääkimiste käigus kolmanda isiku võimekust tuvastanud ega vastavat tulemust läbirääkimiste protokolli kirja pannud (erimenetluse korra p 8.6). Läbirääkimised salvestatakse ja salvetis lisatakse läbirääkimiste protokollile (erimenetluse korra p 8.5). Halduskohtu istungil avaldasid kolmas isik ja hankija, et läbirääkimised jätkusid ka pärast 22.08.2018 kohtumist. Sellega on oluliselt rikutud erimenetluse korda ning erimenetluse korra p 8.5 teise lause kohaselt tuleb lugeda, et läbirääkimisi ei toimunud, pakkuja võimekus jääb välja selgitamata ning pakkujaga pole võimalik RRL-i sõlmida. Varjatud läbirääkimiste pidamine on vastuolus RHS § 3 p-ga 1.
7.Eesti Haigekassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Ebatäpne on apellandi väide, et ükski kolmandale isikule nõusoleku andnud arst ei ole tänaseks kolmanda isiku juurde tööle asunud. Kolmanda isiku tegevusloale on kantud kahe nõusoleku andnud arsti nimed. Hankijale teadaolevalt ei ole kolmas isik esitanud hankemenetluses valeandmeid. Viljatusravi osas ei olnud pakkuja kvalifitseerimiseks nõutud tegevusluba RKESS § 26 tähenduses. Samuti ei ole kolmas isik hankijale teadaolevalt osutanud tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks puudub tal tegevusluba. Asjakohane ei ole apellandi viide algatatud kriminaalmenetluse kohta. Hankemenetlusest kõrvaldamise alustes puudub punkt, mis annaks alust kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle suhtes kriminaalmenetlus alles käib. 6(9)
3-18-2045 Halduskohus leidis õigesti, et hankija on pakkumuste hindamisel seotud riigihanke alusdokumentides tooduga. Aluste p 1.10 sätestab selgelt, et tervishoiutöötajate valik viiakse läbi RHS §-s 126 sätestatud sotsiaalteenuste erimenetluses. See seab piirid aluste p-s 1.2 viidatud kaalumisruumile lepingupartnerite valikul. Hankija pole erimenetluse korda rikkunud. Selle p 8.3 sätestab otsesõnu, et hankijal puudus õigus pakkumuses toodud ravijuhtude arvu ühepoolselt vähendada. Läbirääkimistel esitas hankija omapoolsed põhjendatud kahtlused ja kuulas ära pakkuja seisukohad. Kui kahepoolse arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et pakkuja võimekus ei vasta pakkumuses toodule, nägi läbirääkimiste kord ette võimaluse leppida kokku pakkuja tegelikus võimekuses. Vastustaja ei ole pidanud kolmanda isikuga varjatud läbirääkimisi. 22.08.2018 kohtumise protokolli p-st 7 nähtuvad selgelt läbirääkimiste tulemused.
8.AS Medita Baltics palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu järeldustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.AS Kliinik Elite palub apellatsioonkaebuses võtta tõendina asja juurde kolmanda isiku ja hankija vahel 22.08.2018 toimunud läbirääkimiste salvestis, millest apellandi hinnangul tuleneb erimenetluse korra rikkumine. Ringkonnakohus märgib, et salvestis on halduskohtule esitatud 13.10.2018 koos VAKO toimikuga, seega puudub vajadus selle uuesti asja juurde võtmiseks (HKMS § 62 lg 2).
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kohtu argumendid on selged ja jälgitavad. Kohus ei ole jätnud apellandi väiteid tähelepanuta. Asjaolu, et kohus VAKO seisukohtadega ei nõustunud, et tähenda, et kohtuotsus on üllatuslik.
11.Halduskohus leidis õigesti, et kolmanda isiku pakkumusele lisatud arstide kirjalikud nõusolekud vastasid pakkumuse vormi lisa p 1 nõuetele. Kolmanda isiku poolt esitatud kinnituskirjade teksti, mille järgi arstid olid nõus seal tööle asuma „sh peale 01.10.2018“ võib pidada keeleliselt ebaõnnestunuks, kuid halduskohus leidis õigesti, et puudub igasugune mõistlik põhjus arvata, et kirjalik nõusolek anti mingil muul eesmärgil kui pakkumuse vormi lisa p-s 1 toodud tingimuse täitmiseks. Pakkumuse vorm ja selle lisa ei näinud ette, mil viisil peab olema kirjalik nõusolek vormistatud ja sõnastatud. Seega esitas kolmas isik vormikohase pakkumuse.
12.Pakkumuste vastavaks tunnistamisel ei pidanud hankija hakkama kontrollima, mil viisil kinnituskirjad andnud arstid alates 01.10.2018 kolmanda isiku juurde tööle tulevad. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, kas ja mitu arsti on kolmanda isiku juurde tänaseks tööle läinud. Igati tavapärane on olukord, kus töösuhe vormistatakse alles pärast RRL-i sõlmimist. Kolmandal isikul ei ole otstarbekas võtta endale tööle 12 arsti enne, kui on kindel, et haigekassa poolt on tagatud vajalik ravijuhtude hulga rahastamine.
13.Pakkujal pidi pakkumuse esitamise päeval olema tegevusluba teenuse osutamiseks väljakuulutatud erialal väljakuulutatud teenuse osutamise kohas. Apellant väidab, et seoses 7(9)
3-18-2045 viljatusravi erialaga puudus kolmandal isikul vajalik tegevusluba rakkude, kudede ja elundite hankimiseks ja käitlemiseks, mistõttu oleks tulnud ta hankemenetlusest kõrvaldada. Ringkonnakohus nõustub hankijaga, et pakkumuse esitamisel polnud eelnimetatud tegevusloa olemasolu vajalik, vaid hanketeate III osa p 1.4 ja erimenetluse korra p 5.1.1 kohaselt peeti tegevusloa all silmas Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba vastavat liiki ja tüüpi raviteenuste osutamiseks vastaval erialal. Lisaks leidis halduskohus õigesti, et igal juhul ei saanud minetused viljatusravi erialal esitatud pakkumuses tuua kaasa ambulatoorse günekoloogia erialal esitatud pakkumuse mittevastavust. Kuigi hanketeate II osa p 1.6 kohaselt polnud hankeleping osadeks jaotatud, ei saa sellest järeldada, et pakkumus tuli esitada kõikides hankega hõlmatud erinevates ravierialades ning et pakkumust hinnati summaarselt. Iga eriala puhul olid ette nähtud oma hindamiskriteeriumid.
14.Õige ei ole apellandi väide, et kolmas isik oleks tulnud hankemenetlusest kõrvaldada tulenevalt raskest eksimusest ametialaste käitumisreeglite vastu. Apellant ei ole täpsustanud, milles seisnes kolmanda isiku poolt tervishoiuteenuse osutamine ilma nõutava tegevusloata. Asjassepuutuv ei ole Postimehe artiklis kajastatu, mille järgi on kolmanda isiku suhtes alustatud kriminaalmenetlust. Hankija on õigesti märkinud, et hankedokumentides puudub alus pakkuja kõrvaldamiseks kriminaalmenetluse alustamise korral. Igal juhul ei saa see fakt mõjutada hankija 07.09.2018 otsuse õiguspärasust, sest haldusakt anti enne kriminaalmenetluse alustamist.
15.Apellant heidab hankijale ette, et see ei kontrollinud piisavalt kolmanda isiku võimekust RRL-i täita. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et apellant jääb oma sellekohaste etteheidete puhul üldsõnaliseks, toomata välja, millised RaKS § 36 lg-s 4 nimetatud asjaolud konkreetselt hankija poolt arvestamata jäeti. Hankedokumentidest, eelkõige läbirääkimiste toimumisest on näha, et hankija on kolmanda isiku võimekust hinnanud sisuliselt. Asjaolu, et kolmanda isiku varasema RRL-i maht oli tunduvalt väiksem, oli hankijale teada. Samas oli kolmas isik esitanud andmed 12 arsti kohta, kes on valmis pärast uue RRL-i sõlmimist tema juures tööle asuma. Selline tegevuse laiendamine ei ole õigusvastane ega ka ebausutav. Asjaolu, et arstid olid suures osas hõivatud teistes meditsiiniasutustes, ei tõenda kolmanda isiku võimetust RRL-i täita. Töölepingut on võimalik lõpetada, samuti saavad arstid töötada osakoormusega. Kui kolmandal isikul on olemas meditsiiniline personal ja vajalikud tehnilised tingimused, on tal olemas ka piisav võimekus teenust osutada. Hankemenetluse eripära silmas pidades ei saa eeldada, et hankija asub esitatud pakkumusi põhjalikult analüüsima. Halduskohus leidis õigesti, et sõltumata RaKS § 36 lg-s 4 sätestatust, on konkreetse hankemenetluse läbiviimise, sh pakkumuste hindamise tingimused ette nähtud asjaomastes hankedokumentides. Kui apellant leidis, et need on puudulikud, oleks ta pidanud esitama sellekohase vaidlustuse. Apellant on veel esile toonud, et kolmandat isikut iseloomustab negatiivselt asjaolu, et ta on teatud teistel ravierialadel pakkumuse edukusest sõltumata loobunud RRL-i sõlmimisest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei saa mõjutada kolmanda isiku pakkumust, mis on esitatud ambulatoorse günekoloogia erialal.
16.Läbirääkimiste korda ei ole rikutud. Asjaolu, et vähendatud ravijuhtude arvu ei fikseeritud 22.08.2018 kohtumise protokollis, vaid kolmandale isikule anti võimalus esitada ravijuhtude arv hiljem kirjalikult, ei tähenda, et toimusid varjatud läbirääkimised. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 13 toodud põhjendustega. Kolmas isik leiab õigesti, et kuna
8(9)
3-18-2045 ravijuhtude vähendamise avaldus esitati pärast läbirääkimisi kirjalikult, ei olnud vajadust seda erimenetluse korra p 8.5 järgi eraldi protokollida.
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Hankija ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega tuleb apellandilt välja mõista üksnes kolmanda isiku menetluskulud, mis koosnevad esindajakuludest 1127,50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on mõistlike ja põhjendatud kuludega.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.