lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-175/47

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-175/47
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1345
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 187 lg 2, 3, 4, 7Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 59 lg 1, 4TõendamiskoormusHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-175/31Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.08.20183-18-175/42Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja19.12.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-25-2934/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.11.20253-25-2934/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja01.10.20253-20-690/56Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.10.20213-20-239/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium17.03.20203-20-239/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja21.02.20203-17-2193/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja21.03.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 19.02.2019 3-18-175 Jaak Reinomägi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases ulatuses seoses õigusaktide ja kohtulahenditega tutvumise võimaldamata jätmisega Kaebaja/apellant Jaak Reinomägi Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Tagastada apellatsioonkaebus kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei pidas kaebaja 06.09.2017 süüteos kahtlustatavana kinni ja paigutas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimajja (Rakvere arestimaja). Alates 08.09.2017 viibib kaebaja vahi all. Ajavahemikuks 13.09.–04.10.2017 paigutati ta ajutiselt PPA Ida prefektuuri Jõhvi arestimajja, kust toimetati 04.10.2017 tagasi Rakvere arestimajja. 07.02.2018 etapeeriti kaebaja Viru Vanglasse.
2.Kaebaja esitas 19.01.2018 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 2-3, 38-39p) mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases ulatuses. Kaebajal oli oma õiguste kaitseks vaja interneti vahendusel tutvuda erinevate õigusaktide ning Riigikohtu lahenditega ning ta palus korduvalt interneti võimaldamist, kuid talle ei võimaldatud seda, vaid selgitati, et sellist võimalust ei ole. Kaebaja palus end viia üle vanglasse, kuid seda tehti alles 07.02.2018. Kaebaja teab, et arestimaja ei saa korraldada kaebaja üleviimist, kuid kaebaja sai seda taotleda. Kaebajale väideti, et vangla ei võta kaebajat vastu. Lisaks keeldus arestimaja kaebajale paberkandjal halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) ja kriminaalmenetluse seadustiku esitamisest. Kaebaja hinnangul on tema väärikust alandatud, tervist kahjustatud ning kaebaja sõnavabadust on piiratud, kuna kaebaja ei ole saanud tõhusalt

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

enda õigusi kaitsta ega ole saavutanud üheski kohtumenetluses talle positiivset tulemust. Kaebaja saab seetõttu olla üksnes ravimite mõju all.

3.Vastustaja palus 12.04.2018 kaebusele esitatud vastuses (tl 49-51) jätta kaebus rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus jättis 19.12.2018. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kuivõrd Rakvere arestimajas puudus tehniline võimalus riiklikku elektroonilise õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registriga tutvumiseks, siis ei saanud kaebaja halduskohtu arvates ka interneti kasutamist nõuda. Samuti märkis halduskohus, et vastustajal puudub seadusest tulenev kohustus arestimajas kinnipeetutele õigusakte tutvustada ja väljastada. Halduskohus ei pidanud tõsiseltvõetavaks, et kaebaja tervis sai oluliselt kahju ja ta on seetõttu nüüd ravimite mõju all, kuna ta ei saanud kasutada internetti ja tutvuda õigusaktidega, et kaitsta tõhusalt oma õigusi. Halduskohus märkis, et arestimajas ei piirata kirjavahetust ega telefoni kasutamist kaitsjaga, mistõttu oli kaebajal võimalus saata arestimajja käsi- või postipakiga õigusakte. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja põhistanud ega tõendanud põhjusliku seose olemasolu riikliku elektroonilise õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registri mittekasutamise ja tervise kahjustamise vahel ning kaebaja väited väärikuse alandamise ja sõnavabaduse piiramise kohta on paljasõnalised, mitteusutavad ja tõendamata. Halduskohus selgitas, et PPA ei pidanud tagama kaebaja üleviimist vanglasse, sest kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Ümberpaigutamisele kuuluvate isikute hulk sõltub asjaolust, kui palju on vangla suuteline neid vastu võtma. Halduskohtul ei olnud kaebuses toodud faktide pinnalt alust arvata, et Rakvere arestimajas alandati kaebaja inimväärikust, kahjustati tema tervist või piirati sõnavabadust. Järelikult puudus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alus.
5.Kaebaja esitas 26.12.2018 ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse (tl 90).
6.Kaebaja esitas 30.12.2018 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 92-94). Kaebaja leiab, et igal kinnipeetaval on õigus tutvuda õigusaktidega ning isegi, kui arestimajas selleks tehniline võimalus puudub, on arestimaja kohustatud tegema kõik selleks, et kinnipeetav saaks oma õigusi kaitsta. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja kuidagi tõendanud, et Rakvere arestimajas puuduksid võimalused internetis õigusaktidega tutvumiseks, kuigi arestimajas on ilmselgelt olemas arvuti. Kaebaja hinnangul pidi halduskohus välja selgitama kaebaja tervisliku seisukorra ning kui see oli halb, siis ka selle, kas selle võis põhjustada võimatus kaitsta oma õigusi. Üheski asjas, kus ta vajas õigusabi, ei olnud talle määratud kaitsjat. Kaebajalt on põhjendamatu nõuda millegi tõendamist. Kuigi arestimajal ei olnud seadusest tulenevat kohustust kaebaja õigusi tagada, tuli selline võimalus leida ning halduskohus oleks pidanud seadused, mis võimaldasid kaebaja õigusi rikkuda, tunnistama põhiseadusvastaseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha riigi õigusabi taotluse (I) ning seejärel apellatsioonkaebuse tagastamise osas (II). I
8.Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
9.Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses (RÕS) selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
10.Kaebaja on käesolevas asjas esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul kaebaja poolt alustatud kohtuasja suhtes tungivat avalikku huvi. Seega ei ole RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud.
11.Lisaks sellele leiab ringkonnakohus, et arvestades senist haldusasja menetluse käiku, on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma, sh ennast esindama halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on vastavalt halduskohtu suunistele olnud võimeline esitama kaebuse ja kohtumenetluses oma õiguste kaitseks vajalikke seisukohti. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest ning haldusasja lahendav kohus selgitab uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ning otsustab, milliseid seadusesätted tuleb asja lahendamiseks kohaldada. Seega ei ole kaebajale ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmine lubatud.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. II
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.
14.HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna leiab, et PPA rikkus tema õigusi, kui ei võimaldanud kaebajal arestimajas viibides tutvuda interneti vahendusel õigusaktide ning kohtulahenditega. Kaebaja palus kaebuses välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole hüve väärtus asjaolusid arvestades kindlasti suurem kui 1000 eurot, peab ringkonnakohus võimalikuks asja läbi vaatamist lihtmenetluses.
16.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel seoses kaebajale arestimajas viibides internetis õigusaktide ja kohtulahenditega tutvumise mittevõimaldamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustajal puudub seadusest tulenev kohustus arestimajas kinnipeetutele õigusakte tutvustada ja väljastada. Samuti on halduskohus õigesti viidanud sellele, et kaebajal oli arestimajas viibides võimalik piiramatult kaitsja või advokaadist esindajaga kohtuda ning kirjavahetust või telefonikõnesid pidada. Halduskohus selgitas ka seda, et kaebajal oli võimalik õigusaktide ning kohtulahenditega tutvumiseks lasta need endale arestimajja pakiga saata. Samuti nõustub ringkonnakohus, et kaebaja ei ole tõendanud, et PPA oleks kahjustanud mõnda kaebaja riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve.

Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs; kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. HKMS § 59 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et apellatsioonkaebuse väited võiksid kummutada halduskohtu otsuse põhjendusi. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

17.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 31 kohaldamise eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
18.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja