lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-690/56

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-690/56
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1446
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 210 lg 3Määruskaebuse lahendamineHKMS § 43 lg 1Korduv kaebusRVastS § 17 lg 2Taotluse või kaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-690/17Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium02.02.20213-20-690/18Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium02.02.20213-20-690/34Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.05.20213-20-690/46Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium02.06.20213-20-690/69Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium28.01.20223-20-690/78Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja31.05.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-25-2934/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium25.11.20253-25-2934/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja01.10.20253-22-779/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja08.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 20. oktoober 2021, Tartu 3-20-690 Jaak Reinomäe kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 500 eurot väljamõistmiseks seoses Rakvere ja Jõhvi arestimajade kinnipidamistingimustega Jaak Reinomäe määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Jaak Reinomäe määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkt 1 kaebuse läbi vaatamata jätmise osas ja saata haldusasi tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3.Jätta Tartu Halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule 12. aprillil 2020 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevusega tekitatud mittevaralise kahju 500 eurot hüvitamiseks. Kahju tekkis kaebajale seeläbi, et teda hoiti perioodil 6. september 2017 kuni 7. veebruar 2018 Rakvere ja Jõhvi arestimajades kinnipidamistingimustes, mis alandasid tema inimväärikust. Kaebaja nõuab kahju hüvitamise selle eest, et teda hoiti arestimajas kauem kui 48 tundi; kambris polnud piisavalt õhku; lühiajalisi kokkusaamisi võimaldati ainult kord kuus, ehkki oleks pidanud võimaldama kord nädalas; lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldatud kolme tunni pikkuseid, vaid lühemaid; helistada võimaldati ainult kord nädalas kümme minutit ning tal ei võimaldatud tutvuda õigusaktidega internetis.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.Tartu Halduskohus lõpetas 13. aprilli 2021. a määrusega menetluse J. Reinomäe kaebuse nõude osas Rakvere ja Jõhvi arestimajades internetis õigusaktidega tutvumise võimaldamata jätmise eest kahju hüvitamiseks, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest ja võttis menetlusse kaebuse Rakvere ja Jõhvi arestimajade kinnipidamistingimustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seoses pikaajalise arestimajas hoidmise ning kambri õhu, külastamise ja helistamise ebapiisavusega.
3.30. mail 2021 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule riigi õigusabi saamise taotluse. Kaebaja märkis, et tema suhtes taotletakse kohtu psühhiaatrilise ekspertiisi tegemist, ta on vaimselt haige ja manustab ravimeid. Vastustaja lähtub Riigikohtu lahenditest, millele kaebajal juurdepääs puudub. Õigusabi, mille eest kaebaja ise ei saa tasuda, tagab õiglase õigusemõistmise.
4.7. juuni 2021. a määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutab kaebaja väiteid, et teda hoiti arestimajas kauem kui 48 tundi; kambris polnud piisavalt õhku; lühiajalisi kokkusaamisi võimaldati ainult kord kuus; helistada võimaldati ainult kord nädalas kümme minutit (resolutsiooni p 1). Halduskohus andis kaebajale võimaluse esitada lühiajaliste kokkusaamiste kestvust puudutavas osas kaebetähtaja ennistamise taotlus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis, et tuginedes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-le 1 saab isik valida, kas pöörduda kohe kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse või läbida eelnevalt kohtueelne menetlus. Valides kahju hüvitamiseks kohtueelse menetluse, allutab isik end ka vastava menetluse reeglitele. Juhul, kui isik otsustab omal vabal tahtel kasutada riigivastutuse seaduses sätestatud kohtueelset menetlust, ei saa isik seejärel halduskohtusse pöördudes nõuda haldusorganilt kahju väljamõistmist muudel kui nendel alustel, millistel ta taotles kahju väljamõistmist haldusorganilt ning haldusorgan taotluse rahuldamata jättis. Kui kaebaja nõuab kohtus kahju hüvitamist rikkumiste eest, mis pole haldusorganile esitatud kahjunõudes nimetatud, tuleb kohtule esitatud kaebus vastavas osas jätta kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu läbi vaatamata. Kaebaja nõudis 6. veebruari 2018. a kahjunõudes PPA-lt mittevaralise kahju hüvitamist ainult selle eest, et talle ei võimaldatud elukaaslase T. Klemmeriga lühiajalisi kokkusaamisi kolme tunni ulatuses. Kaebajal on kõigi muude kaebuses loetletud hüvitamisnõude aluste osas kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu tuleb kohtul nende nõuete osas jätta kaebus läbi vaatamata. Kahju hüvitamise nõude osas seoses elukaaslase T. Klemmeriga toimunud lühiajaliste kokkusaamiste kestvuse üle on kaebajal kohtueelne menetlus läbitud, kuid kaebus halduskohtule esitatud ilmselgelt tähtaega ületades, mistõttu annab kohus kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud korduvalt riigi õigusabi saamise taotlusi, mis on jäänud rahuldamata. Järjekordse riigi õigusabi saamise taotluse esitamist tuleb pidada pahatahtlikuks. Teises asjas kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemine ei mõjuta kaebaja õiguste kaitsmist praeguses asjas. Kaebaja tegevus ja avalduste sisu ei viita, et tema vaimse tervise probleemid ja manustatavate ravimite mõju oleksid sellised, mis takistaksid tal oma õigusi praeguses asjas kaitsta. Tõele ei saa vastata kaebaja väide, et talle ei ole tagatud juurdepääs Riigikohtu lahenditele, kuna selle tagab vangistusseaduse (VangS) § 311 ja § 90 lg
1.Kohus jätab varem esitatud muude põhjenduste juurde ja jätab riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
5.J. Reinomägi esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 tühistamiseks. Määruskaebuses leiab kaebaja, et igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Riigi õigusabi andmisest keeldumise otsus on meelevaldne ja alandab kaebaja inimväärikust. Kaebaja peab otsima abi kaaskinnipeetavatelt. Kui kaebaja pöördus kahjunõudega PPA poole, ei olnud ta teadlik võimalusest pöörduda otse kohtu poole. Võrdlema peab vanglale ja kohtule esitatud kahjunõuete vastavust, mitte PPA-le ja kohtule esitatud kahjunõuete vastavust.
6.PPA leidis vastuses määruskaebusele, et halduskohtule esitatud kaebuse puhul on ilmselgelt tegemist korduvkaebusega mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kaebaja kasutab oma kaebeõigust pahauskselt. Arestimajades viibimise ajal esitas kaebaja korduvalt nii suulisi kui ka kirjalikke avaldusi ja nõudeid PPA-le ning vähemalt üheksa kaebust kohtule seoses

väidetava kahju põhjustamisega ajavahemikul 6. september 2017 kuni 7. veebruar 2018 Rakvere ja Jõhvi arestimajades viibides. J. Reinomägi on staažika kaebajana omandanud piisavalt kogemusi, õigusteadmisi ja praktikat, et ennast ise kohtuasjades esindada. Senine esindamine ei ole saanud takistuseks ei haldusorganile ega ka kohtule kaebuste esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kaebuse läbi vaatamata jätmise osas. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata.
8.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuded seoses arestimajade kambrites ebapiisava õhuhulgaga, kaebaja hoidmisega arestimajas kauem kui 48 tundi, lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamisega ainult kord kuus, helistamise võimaldamisega ainult kord nädalas kümme minutit, tuleb jätta läbi vaatamata kuna läbimata on kohtueelne menetlus. Kaebaja esitas halduskohtule nimetatud arestimaja kinnipidamistingimuste osas mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse PPA vastu, leides, et PPA hoidis teda arestimajas tingimustes, mis alandasid inimväärikust ja tekitasid seeläbi mittevaralise kahju. Õige on halduskohtu viide, et RVastS § 17 lg 2 alusel oli kaebajal valida, kas ta pöördub otse halduskohtu poole või esitab esmalt kahju hüvitamise nõude haldusorganile ehk PPA-le. Kaebaja esitas halduskohtule hüvitamiskaebuse mitmete kinnipidamistingimuste osas, olles eelnevalt läbinud kohtueelse menetluse vaid lühiajaliste kokkusaamiste kestvuse osas. Riigivastutuse seadus ei näe ette kahju hüvitamise nõude esitamisel kahju tekitanud haldusorgani vastu kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist enne kohtusse pöördumist. Hüvitamiskaebuse esitamiseks otse halduskohtule takistusi ei esine. Kui kaebaja valib võimaluse esitada esmalt kahju hüvitamise taotlus haldusorganile, on tal õigus halduskohtu poole pöörduda 30 päeva jooksul tema taotluse lahendamisest. Kuna kaebaja kasutas kohtueelse menetluse võimalust vaid hüvitamisnõude osas seoses elukaaslasega lühiajaliste kokkusaamiste kestvuse osas ja esitas ülejäänud nõuete osas kaebuse otse halduskohtule, ei olnud halduskohtul alust jätta kaebust osaliselt läbi vaatamata kohtueelse menetluse läbimata jätmise põhjendusel. Kaebaja kahju hüvitamise nõue PPA vastu on seega eelpool nimetatud arestimajade kinnipidamistingimuste osas lubatav. Kuna halduskohus jättis ekslikult kaebuse osaliselt läbi vaatamata, tühistab ringkonnakohus HKMS § 210 lg 3 alusel selles osas halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse.
9.Iseenesest õige on PPA väide, et kaebaja on varem korduvalt pöördunud kohtusse, et vaidlustada tema kinnipidamise tingimusi Rakvere ja Jõhvi kohtumajas. Jõustunud otsusega on neist lahendatud siiski üksnes nõue Rakvere ja Jõhvi arestimajades internetis õigusaktidega tutvumise võimaldamata jätmise eest kahju hüvitamiseks haldusasjas nr 3-18-175. Ülejäänud kaebused ei ole kohtu menetluses, nende kohta puudub jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Seetõttu ringkonnakohtu hinnangul ei takista varasemad kaebused vaidlusaluses osas kaebuse menetlusse võtmist käesolevas asjas. Kui PPA leiab, et kaebuse mõne nõude osas on siiski tegemist korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 mõttes, siis saab ta oma seisukoha esitada halduskohtule. Sel juhul tuleb PPA-l ühtlasi näidata, millises kohtuasjas esitatud kaebuse tõttu on praeguses asjas kaebus või mõni kaebuse nõuetest lubamatu.
10.Määruskaebuse väited seoses riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega ei anna alust halduskohtu määruse vastavas osas tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et igaühel peab olema võimalus saada kaitset ning olla esindatud. Riigi õigusabi seadus sätestab ka riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, mille esinemisel ei ole lubatav riigi õigusabi määrata. Arvestades kaebaja esitatud kaebuse, taotluste ja seisukohtade sisu on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja võimeline ise kaitsma enda õigusi kohtumenetluses. Samuti ei ole tegemist keerulise vaidlusega, mille menetlemiseks peaks kaebajat esindama õigusteadmistega isik. Kaebaja soov või ettekujutus, et tal peab kohtumenetluses olema esindaja, ei ole riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks piisav. Arvestades kaebaja pikaajalist kohtusse pöördumise kogemust ja praeguse vaidluse asjaolusid, ei ole põhjendatud määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat.
11.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus J. Reinomäe määruskaebuse Tartu Halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale rahuldamata, kuid rahuldab J. Reinomäe määruskaebuse Tartu Halduskohtu 7. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale, tühistab halduskohtu määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise osas ja saadab haldusasja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja