SPB Build Invest Group OÜ (registrikood 12626762) kaebus Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 otsuse nr 57 õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamise nõudes Kaebaja SPB Build Invest Group OÜ (registrikood 12626762) esindaja Indrek Põder Vastustaja Narva-Jõesuu linna esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee
RESOLUTSIOON
Kaebus tagastada Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.29.oktoobril 2018 saabus Tartu Halduskohtule SPB Build Invest Group OÜ (registrikood 12626762) kaebus Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 otsuse nr 57 õigusvasta s use ja tühisuse tuvastamise nõudes. Kaebuse lisana nr 3 on märgitud maksekorraldus riigilõ ivu tasumise kohta.
2.Tartu Halduskohus juhtis 29.oktoobri 2018 e- kirjaga ja 30.oktoobril 2018 läbi AET- i kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebuse lisa nr 3 puudub ning kaebuse eest riigilõ ivu tasumist ei nähtu.
3.Tartu Halduskohtu 7.novembri 2018 kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta, et kaebaja tasuks kaebuselt riigilõivu. Kaebaja tasus riigilõivu 15 €.
4.27.novembril 2018 küsis Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja Narva-Jõesuu linna kui vastustaja seisukohta kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks vastavalt HKMS § 120 lg-le 4.
5.Narva-Jõesuu linn vastas kaebusele 21. jaanuaril 2019. Vastustaja leiab, et SPB Build Invest Group OÜ esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning SPB Build Invest Group OÜ peaks, nõude olemasolul, pöörduma maakohtusse. Narva-Jõesuu linn on seisukohal, et antud olukorras (26.09.2018 otsuse nr 57 vastu võtmisel) ei ole tegemist avalike ülesannete täitmisega ega eriõigusega, mille üleandmist otsustatakse ning mille puhul jaatab kohtupraktika kaebuse esitamise võimalikkust (nt Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-66-10). Käesoleval juhul tegutses kohalik omavalits us tsiviilõigussuhtes ning lähtus linnavara eeskirjast, mille sätetele on viidatud vaidlusta tud otsuses. Vastustaja hinnangul soovib kaebaja aga vaidlustada haldusaktis väljendatud tsiviilõiguslikke tahteavaldusi (hoonestusõiguse tingimusi, sh sõlmitava üürilep i ngu tingimusi (üüripinna ulatus, üüritasu, perioodi)), millest johtuvalt puudub halduskohtul pädevus vastavat kaebust menetleda, kuivõrd selliste tahteavalduste kehtivuse hindamine on üldkohtu pädevuses. Vastustaja on seisukohal, et lisaks sellele, et kaebuses toodud asjaoludel kuulub vaidlus lahendamisele maakohtus, puudub SPB Build Invest Group OÜl kaebeõigus Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 otsuse nr 57 halduskohtus vaidlustamiseks (vt vastustaja 21.jaanuari 2019 vastust).
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebaja tahteks on tuvastada Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 otsuse nr 57 õigusvastasus ja tühisus.
7.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitsek s (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamis nõ ue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt olukorras, kus kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHK 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et tuvastada haldusorga ni tegevuse/haldusakti õigusvastasus.
8.Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude osas kaebeõigus (HKMS § 45 lg 2, § 121 lg 2 p 1). Vastustaja haldusakti või tegevuse väidetava õigusvasta s use tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki.
9.Halduskohtu hinnangul ei oleks kaebus lubatav ega põhjendatud ka preventiivse l eesmärgil. Kaebuse esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et vastustaja võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika), mida ei oleks võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada.
10.Võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil eraldiseisvat õigusvasta s use tuvastamise nõuet esitada ei saa (HKMS § 45 lg 2).
11.Kohus peab vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu järgnevale. Kaebuse kohaselt on kaebaja majanduslik huvi osaleda hankemenetluses. SPB Build Invest Group OÜ on esitanud vastustajale pakkumise linnavalitsusele ruumide üürile andmiseks 08.oktoobril 2018. Kaebaja pakkumus on esitatud pärast vaidlustatud 26.septembri 2018 otsuse nr 57 vastuvõtmist. Seega on ilmne, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal 26.septembril 2018 puudus kohalikul omavalitsusel igasugune teave SPB Build Invest Group OÜ võimalik us t huvist anda linnavalitsusele ruume üürile.
12.Halduskohus märgib, et riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 11 lg 1 p 7 järgi ei ole hankija (vastustaja Narva- Jõesuu linn) kohustatud RHS-es sätestatud korda rakendama, kui hankeleping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks sõltumata lepingu liigist.
13.Vastustaja on vastuses kohtule leidnud: arvestades, et kaebajaks on SPB Build Invest Group OÜ, mille ainsaks juhatuse liikmeks on Indrek Põder (kes on ka kaebuse allkirjastanud), on põhjendatud juhtida tähelepanu järgmisele seonduvalt kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamisega. RHS § 95 lg 1 p 1 sätestab, et hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest. Lõikest 2 tuleneb, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 1–3 kohaldatakse, kuni isiku karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv, kuid mitte pärast viie aasta möödumis t süüdimõistva otsuse jõustumisest, arvestades riigihanke algamise aega. Avalikest kohtulahendite andmebaasist (www.riigiteataja.ee) on kättesaadav 26.04.2012 kohtuotsus kohtuasjas nr 1-12-3980/12 Indrek Põderi süüdimõistmise kohta, milline lahend jõustus 12.05.2012. Indrek Põder mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 2, 4 järgi ning teda karistati 4 aastase vangistusega. KarS § 294 sätestab vastutuse altkäemaksu võtmise eest ning tegemist on aususe kohustuse rikkumisega, seega RHS § 95 lg 1 p-s 1 hõlmatud süüteoloogiga. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 sätestab, et karistusand med kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmises t on möödunud viis aastat. Sama seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt algab registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaeg põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest. Indrek Põderi 4aastase vangistuse algus oli 19.12.2011 ning seega sai 4-aastane vangistus kantud 19.12.2015. Nimetatud ajast, s.o 19.12.2015 hakkab kulgema karistusregistriseaduse § 24 lg 1 p-s 8 sätestatud 5-aastane tähtaeg ehk vastavad karistusandmed peaksid kustuma 19.12.2020. Asjakohane on ka viide Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-3-1-44-13, millest tuleneb, et hankeasjas kaebeõiguse olemasolu väljaselgitamiseks tuleb kindlaks teha, kas isik on RHS § 117 lg 1 kohaselt määratletav pakkujana, taotlejana või hankemenetluses osalemisest huvitatud isikuna ning kas hankija saab tema õigusi rikkuda või õigusega kaitstud huvisid kahjustada (HKMS § 44 lg 1, § 268 lg 1ning direktiiv 89/665 art 1 lg 3). Eeltoodust johtuvalt ei oleks SPB Build Invest Group OÜ hüpoteetilises hankemenetluses olnud määratletav hankemenetlusest huvitatud isikuna ning seeläbi ei ole võimalik ka tema õiguste, huvide kahjustamine, mis omakorda tähendab, et SPB Build Invest Group OÜ-l puudub kaebeõigus.
14.Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebaja suhtes kohaldub RHS § 95 lg 1 p 1, kuna Indrek Põder on 26.04.2012 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-12-3980/12 süüdi mõistetud, lahend on jõustunud 12.05.2012 ning vastavad karistusandmed peaksid kustuma 19.12.2020. Eeltoodu tõttu tagastab halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
15.Halduskohus järeldab kaebusest, et praegusel juhul on tegemist ka oma olemuselt tsiviilõigusliku vaidlusega, kus kohalik omavalitsus on seadnud vaidlustatud otsusega tasulise hoonestusõiguse Alpter Invest OÜ kasuks J. Poska tn 26 Narva- Jõesuu kinnistule ja määranud otsuses hoonestusõiguse tingimused. Hoonestusõigus piiratud asjaõiguse na seatakse asjaõigusseaduse §-de 241-242, 251 sätete alusel. Kui kaebaja vaidlus tab haldusaktis väljendatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust, tuleb kaebus tagastada, sest sellise
tahteavalduse kehtivuse hindamine on üldkohtu pädevuses RKHKm 3-3-1-31-06. Vaidlust ei muuda avalik-õiguslikuks ka asjaolu, et hoonestusõiguse andjaks on kohaliku omavalitsuse üksus (Narva- Jõesuu linn). Seega on halduskohtu arvates vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses ja vaidlus tuleb läbi vaadata hagimenetluse korras.
16.Kohtu hinnangul sisaldab esitatud kaebus eraõigusliku sisuga nõuet (kaebaja vaidlus tab Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 otsust nr 57, kus kaebaja SPB Build Invest Group OÜ tehingupooleks mitteoleva isikuna, vaidlustab Narva-Jõesuu linnavolikogu otsustust seada hoonestusõigus Alpter Invest OÜ kasuks; sisuliselt on kaebaja soov vaidlus tada hoonestusõiguse tingimusi, sh sõlmitava üürilepingu tingimusi (üüripinna ulatus, üüritas u, perioodi).
17.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
18.Käesoleval juhul tegutses kohalik omavalitsus tsiviilõigussuhtes ning lähtus linna va ra eeskirjast, mille sätetele on viidatud vaidlustatud otsuses. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebaja soov on vaidlustada haldusaktis väljendatud tsiviilõiguslikke tahteavaldusi, millest johtuvalt puudub halduskohtul pädevus vastavat kaebust menetleda, kuivõrd selliste tahteavalduste kehtivuse hindamine on üldkohtu pädevuses. Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel maakohtus. Kirjeldatu alusel ja kaebuses toodud asjaoludel kuulub vaidlus lahendamise le maakohtus. Eelnevat arvestades tuleb kaebus tagastada ka HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
19.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.