lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1151/90

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 22.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1151/90
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Kuulutamise aeg
22.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
670
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineHKMS § 217 lg 2Kassatsioonkaebuse käiguta jätmineHKMS § 234Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamineHKMS § 268 lg 1Kaebeõigus hankeasjasHKMS § 278Edasikaebamise tähtaeg hankeasjas

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus

3-17-1151 22. jaanuar 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Gemalto AG kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26. aprilli 2017. a otsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti ja IDEMIA France SAS vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks Kaebaja Gemalto AG, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja vandeadvokaat Merit Lind Kolmas isik IDEMIA France SAS (endine ärinimi Oberthur Technologies S.A.), esindaja vandeadvokaat Martin Männik Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2018. a määrus Gemalto AG määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus käiguta ja anda Gemalto AG-le tähtaja puuduste kõrvaldamiseks aega seitse päeva määruse kättesaamise päevast arvates.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1.Gemalto AG esitas 7. jaanuaril 2019 Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
19.detsembri 2018. a määruse peale. Ringkonnakohtu määruse sai Gemalto AG kätte 21. detsembril 2019. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebuse esitamise tähtaega ületatud.
2.Kolleegium on seisukohal, et selles kohtuasjas on tegemist hankeasjaga halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 266 lg 1 mõttes.

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.1.Viidatud sätte kohaselt on hankeasi riigihanke korraldamisest, sh hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi. Ka kaebuse esitamise ajal kehtinud riigihangete seaduse (RHS v.r) § 14 lg 1 alusel läbiviidava nn erandhanke puhul on tegemist riigihankega RHS v.r § 2 lg 2 mõttes. Kaebuses vaidlustatud otsuse ja lepingu näol on tegemist hankija otsuse ja hankelepinguga.
2.2.RHS v.r § 14 lg 1 võimaldab erandhanke korraldamisel hankijal mitte rakendada riigihangete seaduses sätestatud korda. See säte ei reguleeri aga vaidlustusmenetlust, mida ei vii läbi hankija. RHS v.r § 14 lg-s 1 sätestatud erandi kohaldamine ei mõjuta seega ei vaidlustamiskorda vaidlustuskomisjonis ega kohtumenetlust. Kuigi riigihangete seaduse vaidlustusmenetluse korda ja HKMS
28.peatüki sätteid tuleb erandhankest võrsunud vaidluse korral kohaldada erandhanke olemusest tulenevate erisustega, on võimalik ka erandhanke puhul vaidluse ese määratleda RHS v.r § 117 kaudu. HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik võib esitada

oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. Seega saab isik ka erandhanke puhul üldjuhul kohtusse pöörduda alles pärast vaidlustusmenetluse läbimist vaidlustuskomisjonis. Arvestades, et RHS v.r § 117 lg 1 piirab vaidlustuskomisjoni pöördumise olukordadega, kus hankija on rikkunud riigihangete seadust, on vaidlustuskomisjonil võimalik erandhanke puhul kontrollida nii seda, kas hankija on õigesti kohaldanud RHS v.r § 14 (st kas erandhanke korraldamine oli lubatud), kui ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimist.

2.3.Kolleegiumi senisest praktikast tulenevalt võib kõrgema astme kohus üldjuhul jätta kaebuse läbi vaatamata kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu isegi siis, kui alama astme kohus ei kontrollinud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ega teavitanud kaebajat kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisest (vt otsus asjas nr 3-3-1-66-13, p 12). Üksnes juhul, kui nõue on tekkinud kohtumenetluse käigus muutunud asjaolude tõttu, ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine takistuseks nõude lahendamisele halduskohtus (vt määrus haldusasjas nr 3-3-1-92-16, p 24). Kolleegiumi hinnangul esineb riigihangete puhul erand ka olukorras, kus kohustusliku kohtueelse menetluse algatamise tähtaeg on möödunud ja kaebajal oli eriti kaalukas põhjus kohtueelse menetluse läbimata jätmiseks. See on vajalik efektiivse õiguskaitse tagamiseks, sest riigihangete seadus ei võimalda vaidlustuskomisjonil vaidlustuse esitamise tähtaega ennistada. Selline eriti kaalukas põhjus võib esineda näiteks olukorras, kus kohus on andnud kaebajale eksitavaid selgitusi.
3.HKMS § 278 lg-test 1 ja 2 tulenevalt oli praegusel juhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates. Õigusliku olukorra ebaselgust ja ringkonnakohtu määruses esitatud eksitavaid selgitusi arvestades on siiski võimalik, et esineb mõjuv põhjus edasikaebetähtaja ennistamiseks. HKMS § 71 lg 1 järgi ennistatakse tähtaeg menetlusosalise avalduse alusel. HKMS § 71 lg-st 3 nähtuvalt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus ehk asjaolud, mis tingisid edasikaebetähtaja ületamise. Kui kaebaja soovib taotleda edasikaebetähtaja ennistamist, tuleb Riigikohtule esitada vastavasisuline põhjendatud avaldus.
4.Riigikohus jätab määruskaebuse HKMS § 234 ja § 217 lg 1 alusel käiguta ning annab kaebajale tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks või põhjendamiseks, miks tema hinnangul on määruskaebus tähtaegne, aega seitse päeva määruse kättesaamise päevast arvates. Kui kaebaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab Riigikohus määruskaebuse (HKMS § 217 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja