lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1151/92

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 06.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1151/92
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Kuulutamise aeg
06.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1003
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 266 lg 1Hankeasja mõiste ja sätete kohaldamineHKMS § 158 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 267 lg 1Vaidluse ese hankeasjasHKMS § 268 lg 1Kaebeõigus hankeasjasHKMS § 278Edasikaebamise tähtaeg hankeasjasPS § 3

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus

3-17-1151 6. veebruar 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Gemalto AG kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26. aprilli 2017. a otsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti ja IDEMIA France SAS vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks Kaebaja Gemalto AG, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja vandeadvokaat Merit Lind Kolmas isik IDEMIA France SAS (endine ärinimi Oberthur Technologies S.A.), esindaja vandeadvokaat Martin Männik Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2018. a määrus Gemalto AG määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg.
2.Jätta Gemalto AG määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2361 ja § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1.Gemalto AG esitas 7. jaanuaril 2019 Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
19.detsembri 2018. a määruse peale. Ringkonnakohtu määruse sai Gemalto AG kätte 21. detsembril 2019.

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Riigikohus jättis 22. jaanuari 2019. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kolleegium asus seisukohale, et tegemist on hankeasjaga HKMS § 266 lg 1 mõttes, mistõttu oli HKMS § 278 lg-test 1 ja 2 tulenevalt määruskaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.
3.Kaebaja esitas 29. jaanuaril 2019 seisukoha, milles palus lugeda määruskaebuse esitatuks tähtaegselt või alternatiivselt ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg ja võtta määruskaebus menetlusse.
3.1.Kaebaja leiab, et kaebuse esitamise ajal kehtinud riigihangete seaduse (RHS v.r) § 14 lg 1 alusel läbiviidavad nn erandhanked on välistatud riigihangete seaduse reguleerimisalast tervikuna, sh ei kohaldu RHS v.r §-s 3 sätestatud üldpõhimõtted. Nii RHS v.r 7. peatükis kui ka HKMS 28. peatükis sätestatud vaidlustamiskord on mõeldud RHS sätete rikkumisest tekkinud vaidluste jaoks: RHS v.r § 117 lg 1 käsitleb vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse esitamist just RHS v.r rikkumise korral

3-17-1151 hankija poolt ning HKMS § 267 lg 1 kohaselt võib hankeasjas kaebuse esitada RHS-s nimetatud otsuse, dokumendi või hankelepingu, samuti VAKO otsuse peale. Ka VAKO ise on varasemas praktikas oma pädevust erandhangete puhul eitanud, sama on leidnud esimese ja teise astme kohtud. Kaebaja hinnangul oleks erandhankele RHS vaidlustusmenetluse sätete kohaldamine vastuolus ka õigusselguse põhimõttega. Isegi kui nõustuda Riigikohtu järeldusega selle kohta, et asja tulnuks menetleda hankeasjana, leiab kaebaja, et olukorras, kus ükski menetlusosaline HKMS üldise korra kohaldamist ei vaidlustanud, on menetlusreeglite muutmine praeguses menetlusstaadiumis kaebaja suhtes ebaõiglane ja vastuolus tõhusa õiguskaitse põhimõttega. Tegemist on üllatusliku lahendiga.

3.2.Kui Riigikohus jääb kaebaja põhjendustest hoolimata seisukohale, et tegemist on hankeasjaga HKMS 28. peatüki mõttes, esineb mõjuv põhjus edasikaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja lähtus määruskaebuse esitamisel nii vastustaja tegevusest erandhanke läbiviimisel (vastustaja ei pidanud hankeasja vaidlustamiskorda kohaldatavaks), väljakujunenud kohtupraktikast kui ka kohtu selgitustest, samuti vaidluse puudumisest menetlusosaliste vahel menetluskorra üle. Õigusliku olukorra ebaselgust kinnitab kaebajaga sama seisukoha võtmine nii VAKO kui ka kohtute poolt.
4.Kolleegium märgib esmalt, et käiguta jätmise määrusega anti kaebajale mh võimalus põhjendada, miks tema hinnangul on määruskaebus tähtaegne – st esitada vastuväited kolleegiumi seisukohale hankeasja reeglite kohaldamise kohta. Tegemist ei olnud seega lõpplahendiga, mida saaks pidada üllatuslikuks kaebaja ära kuulamata jätmise tõttu.
5.Kaebaja vastuväited ei anna siiski alust muuta 22. jaanuari 2019. a määruses võetud seisukohta, et tegemist on hankeasjaga, millele kohaldub HKMS 28. peatükk. RHS v.r § 14 lg-s 1 anti selgelt üksnes hankijale võimalus mitte rakendada RHS-s sätestatud korda, mitte ei välistatud erandhangete puhul kogu RHS, ammugi mitte HKMS 28. peatüki kohaldamist. HKMS 28. peatüki kohaldamist ei reguleeri RHS v.r § 14, vaid HKMS § 266 lg-d 1 ja 2 koostoimes RHS v.r § 2 lg-ga 2. See, et Riigikohus asub menetlusnormide kohaldatavuse küsimuses teistsugusele seisukohale kui haldusorganid või madalama astme kohtud, ei ole käsitatav menetlusnormide muutmisena kohtumenetluse ajal.
6.HKMS § 268 lg 1 sätestab selge üldreegli hankeasjades kohtueelse menetluse läbimiseks ning selgelt piiritletud erandid seoses riigisaladuse ja salastatud välisteabega. Käesolev kaebus nende erandite alla ei kuulu. Kaebaja on samas õigesti viidanud kolleegiumi varasemale praktikale selle kohta, et RHS v.r § 117 lg-st 1 tulenevalt saab VAKO-sse pöördudes tugineda üksnes riigihangete seaduse rikkumisele hankija poolt (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-30-12 (p 20) ja 3-3-1-52-11 (p 17)). Olukorras, kus isik ei soovi hankija tegevust vaidlustada mitte RHS, vaid muude normide või põhimõtete rikkumise tõttu, siis võib ta nii tavapärase kui ka erandhanke puhul pöörduda otse halduskohtusse (määrus asjas nr 3-3-1-52-11, p 18). Sellist kaebust tuleb aga endiselt menetleda hankeasjana HKMS 28. peatüki mõttes. Kui kaebaja selles asjas esitatud kaebuses RHS v.r-le ei tuginenud, siis ei olnud tal kohustust ka kohtueelset menetlust läbida. Kolleegium on seisukohal, et vaatamata RHS v.r § 117 lg 1 sõnastusele peab VAKO vaidlustusmenetluses kohaldama ka Eesti ja Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid, põhiseadust (PS) ning Euroopa Liidu riigihankeõiguse norme. VAKO pädevus selleks tuleneb PS § 3 lg-st 1, põhiseaduse täiendamise seaduse §-st 2 ning Euroopa Liidu lepingu art 4 lg-st 3. Kuna aga neile põhimõtetele ja normidele tugineva vaidluse kohtueelseks lahendamiseks puudus RHS v.r § 117 lg 1 ja puudub RHS kehtiva redaktsiooni (RHS u.r) § 185 lg 1 valguses sõnaselge kohustus, siis on neile põhimõtetele ja normidele, aga mitte RHS v.r-le (sh selle §-le 3) või RHS u.r-le tuginev kaebus lubatav ka ilma kohtueelset korda läbimata. See mööndus on vajalik ebaselgest kaebekorrast tingitud minetuste vältimiseks ja tõhusa õiguskaitse tagamiseks.

2(3)

3-17-1151 Nagu kolleegium märkis juba asjas nr 3-3-1-52-11 (p 18), ei saa mõistlikuks ega otstarbekaks pidada olukorda, kus kohtueelse menetluse kohustuslikkus sõltub kaebuses viidatud õiguslikest alustest ning sama nõudega võib olla vajalik pöörduda samaaegselt nii vaidlustuskomisjoni kui ka halduskohtusse. Lisaks vaidlustuskorra keerukusele vaidlustajate jaoks ja potentsiaalselt paralleelsetele menetlustele kahes organis võib tekkida olukord, kus kaebuses ei tugineta küll RHS-le, kuid kohus peab RHS sätteid asja lahendamisel oluliseks – kohus ei ole seotud kaebuse õiguslike põhjendustega ning kohaldab õigust sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest (HKMS § 158 lg 1, vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 14). Kaebaja eksimus kohaldatava õiguse osas ei tohiks mõjutada kohtueelse menetluse kohustuslikkust. Sellegipoolest sisaldub samasugune regulatsioon ka RHS u.r § 185 lg-s 1.

7.Eeltoodust tulenevalt on kaebaja ületanud määruskaebuse esitamise tähtaega. Kolleegiumi hinnangul on siiski põhjendatud edasikaebetähtaeg ennistada, kuna esinesid mõjuvad põhjused selle ületamiseks. Kaebaja eksimust edasikaebetähtaja määratlemisel õigustab lähtumine senisest kohtupraktikast, samuti hankija ja kohtute selgitustest praeguses asjas. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja