lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2367/2

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja · 19.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2367/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
591
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 4Kaebuse tagastaminePlanS § 141

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 19. detsember 2018, Tallinn 3-18-2367 K. L. kaebus Ruhnu Vallavolikogu 22. novembri 2018 otsuse nr 18 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja: K. L.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada K. L. kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Teha määrus teatavaks kaebajale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib kaebaja esitada määruskaebuse Tallinna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, §-d 203-204).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.K. L. esitas 19. detsembril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Ruhnu Vallavolikogu 22. novembri 2018 otsuse nr 18 tühistamist. Vaidlustatud otsusega otsustas vallavolikogu vastu võtta Ruhnu küla Saeveski kinnistu detailplaneeringu ning korraldada selle avalik väljapanek. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusaluse detailplaneeringuga kavandatav üldplaneeringu muutmine, see tähendab planeeritavale maatükile elamumaa sihtotstarbe omistamine üldplaneeringus ette nähtud tootmismaa sihtotstarbe asemel ei ole põhjendatud ja läheb vastuollu üldplaneeringu eesmärgiga luua terviklik ruumilahendus.
2.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 18.08.20263-25-4480/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-793/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1828/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Leian, et K. L. on kaebusega kohtu poole pöördunud ennatlikult ning hetkel puudub tal kaebeõigus. Seetõttu tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebajal on võimalik kaebusega kohtusse pöörduda pärast detailplaneeringu kehtestamist, ent kõnealust detailplaneeringut veel kehtestatud ei ole. Detailplaneeringu menetlus hõlmab mitut otsusega päädivat etappi: detailplaneeringu algatamine, selle vastu võtmine, teatud juhtudel ministri poolt heaks kiitmine ning lõpuks detailplaneeringu kehtestamine. Reaalsed tagajärjed isikute õigustele ja avalikele huvidele kaasnevad lõppotsusega, milleks on detailplaneeringu kehtestamise otsus. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus ei ole käsitatav haldusaktina, vaid tegemist on menetlustoiminguga, mille lõppotsusest eraldiseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul võimalik. Detailplaneeringu vastu võtmise otsus ei määra nimelt siduvalt kindlaks kavandatavat planeerimislahendust ega pane ühelegi isikule selle planeeringulahendusega seonduvalt mingisuguseid siduvaid kohustusi ega piiranguid. Detailplaneeringu vastu võtmisele järgneb selle avalik väljapanek, mille käigus on igaühel võimalik esitada oma vastuväiteid ja ettepanekud ning pärast mida peab pädev

vallavolikogu otsustama, milliste vastuväidete ja ettepanekutega arvestada ning kas detailplaneering kehtestada või mitte. Niisiis leiab kaebaja ekslikult, et vallavalitsuse otsuse vaidlustamata jätmise korral pole tema ja teiste Ruhnu elanike õiguste ja huvide kaitse edaspidi võimalik. Juhul kui kõnealune detailplaneering tõepoolest sellisel kujul (või mistahes muul kaebajat häirival kujul) vastu võetakse, on tal võimalik vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsus.

3.Kohtupraktikas on detailplaneeringu vastu võtmise otsuse vaidlustamist võimalikuks peetud juhul, vastu võtmisel on tehtud sedavõrd olulisi menetlusvigu, et juba planeerimismenetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse tulemusel kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane, samuti juhul kui isiku õigusi riivab planeerimismenetlus iseenesest, st sõltumata menetluse lõpptulemusest. (vt. Riigikohtu määrus kohtuasjas 3-3-1-71-15 punkt 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Antud juhul on ilmne, et üksnes kõnealuse planeeringu menetlus (sõltumata lõpptulemusest ehk sellest, kas planeering kehtestatakse või mitte) kaebaja õigusi ega huve rikkuda ei saa, samuti ei saa väita, et planeeringu tulevane õiguspärane kehtestamine oleks menetluses oleks toime eksimuste tõttu ilmselgelt võimatu. Viimaks tuleb silmas pidada seda, et kaebusest ei nähtu, et kõnealule planeering (isegi kui see sellisena juba kehtestatud oleks) rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi ning arusaadavalt tegemist on nö avalikest huvidest lähtuvalt esitatud kaebusega. Avalikest huvidest lähtuva populaarkaebusega saab PlanS § 141 vaidlustada just planeeringu kehtestamise otsust, mitte aga vastu võtmise otsust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus tagastada. Kaebajal oleks oma huvide kaitseks otstarbekas esitada detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus oma ettepanekud ja vastuväited ning pöörduda kaebusega halduskohtu poole, kui talle ebameeldiv detailplaneering siiski kehtestatakse.
4.Kaebaja on taotlenud ka esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaebuse ilmselge perspektiivitus välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Antud juhul kuulub kaebus tagastamisele ja on seega perspektiivitu. Seega ei saa ka esialgse õiguskaitse kohaldamine kõne alla tulla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristjan Siigur kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium