Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik kaebused Riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.10.2018 otsuse nr 203-18-194960 ja otsuse nr 206-18194960 osalise tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad (vaidlustajad): S Silmarõõm OÜ ja Sihtasutus Albinea Vastustaja: Eesti Haigekassa Kolmas isik I (pakkuja): Osaühing ALMEDA KLIINIK Kolmas isik II (pakkuja): Osaühing Estmedica Kliinik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata S Silmarõõm OÜ taotlus tõendite väljanõudmiseks.
Jätta rahuldamata Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik taotlused võtta asja juurde arstiga G.K sõlmitud töölepingud. Tagastada vastavad lepingud.
Rahuldada osaühingu ALMEDA KLIINIK ja osaühingu Estmedica Kliinik kaebused.
Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.10.2018 otsus vaidlustusasjas nr 203-18194960 järgmiselt:
4.1.osas, millega tunnistati kehtetuks Eesti Haigekassa juhatuse 11.09.2018 otsuse nr 452 p 1 Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik pakkumuste vastavaks tunnistamine;
4.2.osas, millega tunnistati kehtetuks Eesti Haigekassa juhatuse 11.09.2018 otsuse nr 452 p 1 Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik pakkumuste edukaks tunnistamine.
Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.10.2018 otsus vaidlustusasjas nr 206-18194960 järgmiselt:
5.1.osas, millega tunnistati kehtetuks Eesti Haigekassa juhatuse 11.09.2018 otsuse nr 452 p 1 Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik pakkumuste vastavaks tunnistamine;
3-18-2037
5.2.osas, millega tunnistati kehtetuks Eesti Haigekassa juhatuse 11.09.2018 otsuse nr 452 p 1 Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik pakkumuste edukaks tunnistamine.
Mõista solidaarselt S Silmarõõm OÜ-lt ja SA-lt Albinea välja menetluskulu Osaühingu ALMEDA KLIINIK kasuks 1 880 eurot ja Oosaühingu Estmedica Kliinik kasuks 1 880 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Arvestades, et 10-päevane tähtaeg möödub 16.12.2018, mis on puhkepäev, tuleb apellatsioonkaebuse esitada hiljemalt 17.12.2018. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Haigekassa (hankija) avaldas 06.05.2018 riigihangete registris hanketeate (HT), alustades sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena riigihanget viitenumbriga 194960 „Eriarstiabi teenused“.
2.11.09.2018 tegi hankija otsuse nr 452 Narva linnas ambulatoorse oftalmoloogia teenuse osutamiseks esitatud pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Hankija tunnistas vastavaks Osaühingu ALMEDA KLIINIK, Sihtasutuse Albinea, Osaühingu NARVA KLIINIK, S Silmarõõm OÜ, Osaühingu SILLAMÄE TERVISEKESKUS, Sihtasutuse Ascoli ja Osaühingu Estmedica Kliinik pakkumused (otsuse punkt 1). Edukaks tunnistati Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik pakkumused (otsuse punkt 3).
3.S Silmarõõm OÜ ning Sihtasutus Albinea esitasid Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused hankija 11.09.2018 otsuse nr 452 punktide 1 ja 3 tühistamiseks.
4.Vaidlustuste osas tegi VAKO 19.10.2018 otsused nr 203-18/194960 (SA Albinea vaidlustus) ja nr 206-18/194960 (S Silmarõõm OÜ vaidlustus), millega rahuldas vaidlustused osaliselt:
4.1.Vaidlustusmenetluses nr 203-18/194960 (Sihtasutus Albinea vaidlustus) tunnistas VAKO kehtetuks hankija 11.09.2018 otsuse nr 452 punkti 1 osas, milles tunnistati vastavateks OÜ ALMEDA KLIINIK, OÜ Estmedica Kliinik ja OÜ SILLAMÄE TERVISEKESKUS pakkumused.
4.2.Vaidlustusmenetluses nr 206-18/194960 (S Silmarõõm OÜ vaidlustus) tunnistas VAKO kehtetuks hankija 11.09.2018 otsuse nr 452 punkti 1 osas, milles tunnistati vastavateks Osaühingu ALMEDA KLIINIK, Osaühingu Estmedica Kliinik, Osaühingu NARVA KLIINIK ja Osaühingu SILLAMÄE TERVISEKESKUS pakkumused.
4.3.Mõlemas vaidlustusmenetluses tunnistas VAKO täielikult kehtetuks hankija 11.09.2018 otsuse punkti 3, millega tunnistati edukaks Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik pakkumused.
5.Osaühing ALMEDA KLIINIK esitas Tallinna Halduskohtule kaebused VAKO 19.10.2018 otsuste nr 203-18/194960 (haldusasi nr 3-18-2043) ja nr 206-18/194960 (haldusasi 3-18-2037) tühistamiseks Osaühingu ALMEDA KLIINIK pakkumust puudutavas osas.
6.Osaühing Estmedica Kliinik esitas samuti Tallinna Halduskohtule kaebused VAKO 19.10.2018 otsuste nr 203-18/194960 (haldusasi nr 3-18-2038) ja nr 206-18/194960 (haldusasi 3-18-2039) tühistamiseks Osaühingu Estmedica Kliinik pakkumust puudutavas osas.
7.Kohus liitis 30.10.2018 määrusega kaebused ühte menetlusse. Menetlusosalisteks halduskohtus on VAKO-le esialgse vaidlustuse esitanud S Silmarõõm OÜ ja Sihtasutus Albinea (kaebajad), Eesti Haigekassa (vastustaja) ning Osaühing ALMEDA KLIINIK ja Osaühing Estmedica Kliinik 2(10)
3-18-2037 (kolmandad isikud). 06.11.2018 määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik seisukohad
8.Osaühing ALMEDA KLIINIK ja OÜ Estmedica Kliinik (pakkujad) ei nõustu VAKO seisukohaga, et nende pakkumused ei vasta Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297 „Riigihanke väljakuulutamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabis, riigihankesse kuuluvate teenuste loetelu, nende osutamise kohad ja mahtude kinnitamine” lisa 6 „Pakkumuse vorm ambulatoorses arstiabis“ (edaspidi Lisa 6) tingimustele, põhjusel, et arsti G. K. (G.K) nõusolek ei ole nõuetekohane. Samuti ei nõustu pakkujad VAKO seisukohaga, et Eesti Haigekassa (edaspidi hankija) ei ole, vastavalt Otsuse 297 lisa 3 „Riigihanke erimenetluse kord ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks eriarstiabi osutajatega” (edaspidi Kord) punktile 6.1, kontrollinud nende pakkumuste vastavust1.
8.1.Lisas 6 on esitatud nõue, mille kohaselt tuleb juhul kui pakkumuses nimetatud arst ei ole märgitud teenuse osutaja tegevusloal, esitada tema kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta alates 01.10.2018. Kui sellist nõusolekut ei ole pakkumusele lisatud, siis pakkumuses esitatud tervishoiutöötajat hindamisel ei arvestata.
8.2.Pakkujad lisasid oma pakkumustele arsti G.K kirjaliku nõusoleku tööle asumise kohta alates 01.10.2018. Asjaolu, et nõusolekus ei märkinud G.K ekslikult tööandja nime, vaid üksnes tegevuskoha aadressi, Aasa 4, Narva, ei muuda nõusolekut mittevastavaks. Kuivõrd nõusolek oli lisatud pakkumustele, arvestas hankija õigesti, et nõusolek on antud konkreetsetele pakkujatele.
8.3.Hankija on vastavalt Korra punktile 6.1 kontrollinud pakkumuste vastavust, seda asjaolu kinnitavad hankija küsimused, mis olid esitatud pakkujatele seoses sellega, mis kell, arstid sh arst G.K, hakkavad teenuseid osutama. Hankija poolt polnud ette nähtud nõusoleku kohustuslikku vormi, mille järgimata jätmine võinuks kaasa tuua pakkumuste mittevastamise hanke dokumentidele.
8.4.VAKO järeldus, et G.K ei ole oma nõusolekus väljendanud tahet asuda alates 01.10.2018 tööle just pakkujate juurde, ei ole õige. On mõistlik, et kui pakkuja lisab oma pakkumuse juurde G.K. nõusoleku tööle asumise kohta alates 01.10.2018.a, siis seda tuleb hinnata selliselt, et nõusolek on antud konkreetsele pakkujale. VAKO ei tuvastanud, et pakkujad oleksid esitanud oma pakkumuses valeandmeid, seega VAKO siiski tunnistab, et pakkumusele oli lisatud G.K allkirjastatud nõusolek.
8.5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSüS) § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt toob otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe, kaasa õigusliku tagajärje. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt väljendub kaudne tahteavaldus teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. G.K tegi oma kirjalikus nõusolekus kaudse või pigem otsese tahteavalduse, milles sõnaselgelt avaldas, et alates 01.10.2018 asub ta tööle aadressil Aasa 4, Narva, kus tegutsevad mõlemad pakkujad. Seega on G.K tahteavaldus suunatud pakkujatele ja see kehtib käesoleva ajani.
8.6.Käesolevaks hetkes on arst G.K pakkujate juurde tööle asunud, mis veelkord kinnitab, et G.K nõusolek oli suunatud just pakkujatele. Pakkujad taotlevad sõlmitud töölepingute tõenditena haldusasja materjalide juurde võtmist.
9.VAKO on otsustes märkinud, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatav mh ka põhjendusel, et hankija pole kasutanud õigust asuda välja selgitama pakkuja võimekust. VAKO leidis, et olukorras, kus on põhjendatud kahtlus, et arstide praegune töökoormus ei võimalda
VAKO otsuse nr 203-18-194960 p-id 8.5 ja p 9.1 ning otsuse nr 206-18-194960 p-id 11.5 ja 12.1
3(10)
3-18-2037 vastavaid ravijuhtusid teenindada, on õigustatud küsimus Korra punkti 8 rakendamata jätmisest2. Sellise VAKO seisukohaga pakkujad ei nõustu järgmistel põhjustel:
9.1.Riigihangete seaduse (RHS) § 190 lõike 3 kohaselt vaidlustuse eseme määrab vaidlustuse nõue ja vaidlustuse alus. Vaidlustuskomisjon ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole vaidlustuses esitatud, ega ületada nõude piire. VAKO on rikkunud RHS § 190 lõike 3 nõuded, sest selliseid põhjendusi vaidlustustes toodud ei ole.
9.2.Otsuse nr 452 punktis 2 kinnitas hankija hindamise tulemused (Otsuse 452 Lisa 2). Otsuse 452 punkti 2 ei ole VAKO-le esitatud vaidlustuses vaidlustatud. Seega ei saa hankija pakkumuste edukaks tunnistamise otsust vaidlustada ja tunnistada kehtetuks pakkumustes esitatud arstide arvu ja nende töökoormuste hindamise seisukohalt.
9.3.VAKO seisukoht on ebaõige ka sisuliselt ning see on vastuolus VAKO otsuste eelnevate järeldustega, milles VAKO asus seisukohale, et puudub alus pakkumuste tagasilükkamiseks põhjusel, et pakkumuses toodud arstide arv pole piisav pakutud ravijuhtude osas teenuse osutamiseks3. Seega, ühelt poolt VAKO arvab, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatav mh ka põhjendusel, et hankija pole kasutanud õigust ja asunud välja selgitama pakkuja võimekust. Teiselt poolt aga rõhutab, et riigihanke alusdokumentides puudub tingimus, et pakkumuses esitatud arstide arv peab täpselt vastama optimaalsele koormusele ja pakutavale ravijuhtude arvule ning hanke alusdokumentides puudub alus neil põhjustel pakkumuse tagasilükkamiseks.
9.4.Hankija poolt esitatud selgitustes ei ole märgitud, et hankija mingil viisil reguleeriks ühe arsti töökoormust ühes aastas või kontrolliks arsti töövõimekust, sh siis kui arst töötab ka teistes asutustes. Riigihanke alusdokumentides puudub keeld, et arst ei saaks täita 1,5 või 2,0 või isegi 2,5 ametikohta ning ei või teha aastas rohkem, kui näeb ette optimaalne koormus.
9.5.Isegi kui jätta arvestamata tervishoiutöötaja G.K., täidavad ka sel juhul pakkujad pakkumuses esitatud teenuste mahu teise 2 arstiga, kui nad hakkavad tööle 1,5 ametikohal. Näiteks pakkumuses esitatud dr Ž. on täitnud aastal 2017 kokku 6 824 ravijuhtu. Pakkujad on seega valmis pakkumustes esitatud teenuste mahu ulatuses lepingut täitma ning hankijal pole vajadust algatada läbirääkimisi ravijuhtude arvu vähendamiseks. Isegi kui hankijal tekiks kahtlus pakkujate võimekuses, ei ole see asjaolu pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks. Sel juhul peaks hankija lihtsalt pidama läbirääkimisi ravijuhtude arvu vähendamise üle. VAKO on ka ise otsuses viidanud, et Korrast ei tulene, millises menetluse etapis peaks Korra p-i 8 rakendamine toimuma.
10.Täiendavalt märgivad pakkujad, et vaidlustajad, S Silmarõõm OÜ ja Sihtasutus Albinea on kohtule esitatud vastuses toonud välja ka põhjendused, mille nad esitasid VAKO-le, kuid millega VAKO ei nõustunud. Kuivõrd vaidlustajad ei vaidlustanud VAKO otsuseid, peaks halduskohus need põhjendused jätma tähelepanuta. Samuti peaks kohus jätma tähelepanuta need põhjendused, mida ei olnud üldse esitatud VAKO-le esitatud vaidlustustes. Vastustaja seisukoht
11.Vastustaja, Eesti Haigekassa, nõustub pakkujate poolt esitatud kaebustes toodud seisukohtadega ja taotleb kaebuste rahuldamist.
11.1.Pakkumused vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Pakkumustes on märgitud pakutav eriala, teenuse osutamise koht, pakutav ravijuhtude arv. Samuti on esitatud teenuse osutamise kohta andmed, mille alusel hankija hindab esitatud pakkumuste kooskõla riigihanke alusdokumentidega.
VAKO otsuse nr 203-18-194960 p 9.3 ning otsuse nr 206-18-194960 p 12.2 VAKO otsuse nr 203-18-194960 p 8.3 ning otsuse nr 206-18-194960 p 11.3
4(10)
3-18-2037
11.2.Vastustaja mõistis G.K nõusolekut nii, nagu pakkujad on kaebustes märkinud. G.K on andnud nõusoleku asuda alates 01.10.2018. a tööle tegevuskohal Aasa 4, Narva. Töökoormust nõusolekus ei märgitud ja seda ei pidanud ka tegema. Vastustaja mõistab nõusolekut nii, et 01.10.2018 asub G.K tööle edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja juurde. Mõlema pakkuja tegevuskoht on Narvas Aasa tn 4. Seega vastustaja eeldab, G.K asub tööle neist vähemalt ühe juurde, kuid välistada ei saa ka mõlema juurde tööle asumist.
11.3.Pakkujad suudavad sõlmitavat ravi rahastamise lepingut täita pakkumuses esitatud tingimustel. Vastustaja on selles osas esitanud pakkujatele täpsustavad küsimused. Mõlemad pakkujad on selgitanud, et juhul, kui tekib ülekoormus patsientide vastuvõtul õhtusel ajal, võtavad nad lisaks tööle sama kvalifikatsiooniga arst–oftalmoloogi, nagu on märgitud nende pakkumuses (vt punkti 2.4.). Vastustaja on veendunud, et seda teevad pakkujad ka juhul, kui pakutava mahu täitmiseks on vaja tööle võtta uusi arste ja need arstid vastavad pakkumuste punktis 2.1. toodud tingimustele.
11.4.Vastustaja sõlmib ravi rahastamise lepingu hankes edukaks osutunud pakkujatega, kelleks on tervishoiuteenuse osutaja kui juriidiline isik, mitte füüsilisest isikust üksikarst. Lepingus ei lepita nimeliselt kokku teenust osutavaid tervishoiutöötajaid. Vastustaja jaoks on oluline, et kindlustatud isikule teenust osutav tervishoiutöötaja on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris lepingupartneri juures.
11.5.Seega ei pidanud vastustaja vajalikuks läbirääkimiste pidamist Korra p 8 kohaselt, sest vastustajal ei tekkinud Otsuse 452 tegemise ajal põhjendatud kahtlust pakkujate võimekuse osas osutada teenust pakkumuses märgitud ravijuhtude ulatuses.
11.6.Vastuseks Sihtasutuse Albinea poolt kohtule esitatud seisukohtadele selgitab vastustaja, et ei nõustu väitega, et vastustajal tekkisid kahtlused pakkujate võimekuses pakkumusi täita. Vastustajal ei tekkinud kahtlusi pakkujate võimekuses, vaid ta palus selgitusi kolmandate isikute pakkumuses märgitud arstide õhtuti pärast kella 18.00 või nädalavahetusel töötamise kohta (pakkumuse punkt 3.1.3.). Selgituse küsimine oli vajalik pakkumuste hindamiseks. Vastustaja peab vajalikuks veelkord rõhutada, et riigihanke alusdokumentide kohaselt ei pidanud pakkujad esitama andmeid arstide töökoormuse kohta, samuti ei pidanud nad esitama andmeid arstide teiste tööandjate kohta. S Silmarõõm OÜ seisukoht
12.S Silmarõõm OÜ peab kohtule esitatud kaebusi põhjendamatuks ja vaidleb nendele vastu ning jääb täies ulatuses VAKO-le esitatud vaidlustuses toodud seisukohtade juurde.
12.1.G.K nõusolek ei vasta riigihanke alusdokumentidele, sest sellest ei nähtu, millise tööandja juures G.K tööle asub ega seda, kelle pakkumusele lisamiseks nõusolek on antud. See, et nõusoleku kohustuslikku vormi ei olnud antud, ei oma tähendust, sest vaidlus puudutab tahteavalduse sisu, mitte vormi. Nõusoleku sisust ei nähtu tahteavaldust asuda tööle pakkujate juures.
12.2.VAKO ei ole rikkunud RHS § 190 lg 3 sätteid, sest S Silmarõõm OÜ taotles vaidlustuses alternatiivselt Otsuse nr 452 tühistamist seoses sellega, et pakkujad ei ole võimelised osutama teenust pakkumustes märgitud ulatuses. Seega on S Silmarõõm OÜ vaidlustuses käsitlenud pakkumuse edukaks tunnistamise alusena hankija tegematajätmist pakkujate võimekuse välja selgitamisel.
12.3.VAKO otsus ei ole vastuoluline. VAKO tühistas edukaks tunnistamise otsuse üksnes põhjusel, et VAKO leidis eelnevalt, et G.K nõusoleku mittevastavuse tõttu tuleb tühistada pakkujate vastavaks tunnistamise otsus. Alles seejärel märkis vaidlustuskomisjon, et hankija on jätnud rakendamata Korra p-i 8 ja kontrollimata pakkujate võimekuse ning need asjaolud on vaidlustatavad. S Silmarõõm OÜ nõustub Vaidlustuskomisjoniga, et hankijal tulnuks välja selgitada pakkujate võimekus ning selleks tulnuks astuda pakkujatega läbirääkimistesse. Hankija põhjendused, et tal ei tekkinud kahtlust pakkujate võimekuse osas on lakoonilised ja paljasõnalised. 5(10)
3-18-2037 Pakkujate plaan panna arstid tööle 1,5 koormusega on ebaseaduslik. Pakkujate väide selle kohta, et dr Ž.a on täitnud aastal 2017 kokku 6 824 ravijuhtu on tõendamata. S Silmarõõm OÜ taotleb, et kohus nõuaks pakkujatelt või hankijatelt välja tõendid, mis eeltoodud väidet tõendavad. Sihtasutuse Albinea seisukoht
13.Sihtasutus Albinea (SA Albinea) vaidleb kaebustele vastu. SA Albinea jääb kõikide vaidlustuses toodud nõuete ja põhjenduste juurde.
14.SA Albinea nõustub VAKO seisukohaga, et hankija ei ole kontrollinud pakkumuste vastavust alusdokumentidele. Pakkumused ei vasta alusdokumentides esitatud nõuetele ja on vastuolus riigihangete seaduse üldpõhimõtetega.
14.1.G.K poolt esitatud nõusolek ei vasta Lisas 6 esitatud tingimustele, sellest ei saanud hankija järeldada, et see on antud tööle asumise kohta mõne pakkuja juures alates 01.10.2018 või pakkuja juures, kelle pakkumus tunnistatakse edukaks. Nõusolek töötada teatud aadressil ja nõusolek töötada teatud isiku juures on kaks täiesti iseseisvat ja omavahel sõltumatut tahteavaldust. Seega ei olnud G.K nõusolek nõuetekohane ja hankija ei saanud sellega arvestada. Mitte ühestki dokumendist ei nähtu, et hankija oleks võtnud selle mittevastavuse osas mingit seisukohta, seega ei ole hankija kontrollinud pakkumuste vastavust.
14.2.Pakkujate poolt viidatud TsÜS § 68 lg 1 käesolevas asjas ei kohaldu, kuna see puudutab tahteavaldusi väljendamise vormi ja mitte sisu. G.K nõusolekut asuda tööle aadressil Aasa 4, Narva saabki pidada otseseks tahteavalduseks asuda tööle konkreetsel aadressil ja mitte konkreetse pakkuja juurde. Seda eriti olukorras, kus aadressil Aasa 4, Narva tegutseb vähemalt 4 ettevõtet ning lisaks saab G.K osutada teenuseid enda äriühingu kaudu või FIE-na.
15.SA Albinea nõustub ja ühineb VAKO otsuses väljendatud seisukohaga, et pakkumuste edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatav mh ka põhjendusel, et hankija pole kasutanud õigust ja asunud välja selgitama pakkujate võimekust.
15.1.Hankija on hankedokumentides selgitanud, et arsti ametikoha täiskoormusele vastav optimaalne ravijuhtude arv aastas on 3595, arvestades, et aastas on 222,5 tööpäeva, kestusega 8 tundi ning keskmise vastuvõtu pikkus on 20 minutit. Seega selleks, et teenus saaks osutatud optimaalse koormuse tingimustes, peaks seda 16 178 ravijuhu puhul osutama vähemalt 5 arsti. Käesoleval ajal saaks tegelikult lähtuda ainult asjaolust, et koormus 16 178 ravijuhu osas jaguneb maksimaalselt kahe arsti vahel, mis tähendab ühe arsti 2,5 optimaalset koormust ehk sisuliselt 20 tundi tööpäevas. Ei ole eluliselt usutav, et inimene suudaks töötada aasta jooksul iga päev 20 tundi.
15.2.Hankija tunnistab ise oma vastuses, et tal tekkisid kahtlused selles, kas pakkujad on võimelised vastavas ulatuses vastavate arstidega teenust pakkuma. Sellele viitavad hankija poolt pakkujatele esitatud küsimused. Kuna hankija nõudis pakkujatelt andmeid ravijuhtude arvu ja teenust osutatavate arstide kohta, siis see nõue on muutunud riigihangete osaks ja väide, et need andmed ei oma tähtsust on asjakohatu ja tuleb jätta tähelepanuta.
15.3.Pakkujatel tuli esitada oma seisukoht selle kohta, kui palju ravijuhte nad saavad teenindada pakkumuses toodud arstide abiga. Tulenevalt sellest tuleb analüüsida, kas on eluliselt usutav ja mõistliku kõrvaltvaataja jaoks arusaadav, et riigihankes pakkumustes märgitud arstid on võimelised teenindama pakkumuses toodud ravijuhte või mitte.
16.Pakkumuste edukaks tunnistamise otsus ei ole õige ka põhjusel, et tegemist on seotud ettevõtetega ja see asjaolu on hankemenetlust mõjutanud. Seotud isikud on saanud omavahel kontrollida pakkumuste esitamist ja kooskõlastada hankijale esitatavaid andmeid, tagamaks võrdse punktisumma saamise ja arvestada muuhulgas liisuheitmise võimalusega. Tegemist on konkurentsi kahjustava kokkuleppega, samuti valeandmete esitamisega, sest pakkumuses nimetatud ühed ja samad arstid ei ole võimelised pakutud ravijuhtumeid teenindama. 6(10)
3-18-2037
17.SA Albinea taotleb riigihanke nr 194960 kehtetuks tunnistamist, sest liisuheitmise korraldamisel ja läbiviimisel on rikutud RHS-i nõudeid. Hankedokumentides ei ole toodud liisuheitmise korda ega tingimusi, on vaid üldsõnaline märge liisuheitmise võimaluste kohta. Liisuheitmine riigihankes peab vastama riigihangete üldistele nõuetele ehk see peab olema läbipaistev, otstarbekas. Liisuheitmise kord peab kohtlema isikuid võrdselt ehk kõikidel peavad olema võrdsed võimalused saada liisuheitmise tulemusena riigihanke võitjaks. Need nõuded ei ole täidetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Taotlused tõendite väljanõudmiseks ja asja juurde lisamiseks
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. S Silmarõõm OÜ on esitanud taotluse pakkujatelt või hankijalt tõendite välja nõudmiseks, millest nähtuks dr Ž. poolt 2017. aastal käsitletud ravijuhtude arv. Pakkujad on esitanud taotluse arstiga G.K sõlmitud töölepingute asja juurde võtmiseks.
19.Jätan mõlemad taotlused rahuldamata. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
19.1.S Silmarõõm OÜ taotlusest nähtuvalt on dr Ž. poolt 2017. aastal käsitletud ravijuhtude arvu tõendavad dokumendid olulised seonduvalt võimekusega osutada raviteenust pakkumustes näidatud ulatuses. Kuivõrd nimetatud küsimus ei ole asja lahendamisel asjakohane käesoleva otsuse punktis 26 toodud põhjendustel, ei oma need tõendid asja lahendamisel tähtsust ja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.
19.2.Tulenevalt HKMS § 158 lõikest 2 hindab kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seetõttu saab hankija tegevust pakkumuste vastavuse kontrollimisel, samuti Otsuse nr 452 õiguspärasust hinnata nende tõendite ja dokumentide pinnalt, mis olid olemas hiljemalt Otsuse nr 452 tegemise aja seisuga. Hilisemalt sõlmitud töölepingud ei oma seega käesoleva asja lahendamisel tähendust ja need tuleb pakkujatele tagastada. Kohtu seisukohad vaidlusaluste küsimuste osas
20.Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebused on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
21.Kohtule esitatud kaebustes taotlevad pakkujad VAKO otsuse tühistamist osas, milles VAKO otsustas rahuldada S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks Eesti Haigekassa juhatuse 11.09.2018 otsuse nr 452 punkti 1, pakkujate pakkumuste vastavaks tunnistamise osas, ja punkti 3, millega tunnistati pakkujate pakkumused edukaks.
22.Selguse huvides toon siinkohal veelkord välja hankija dokumendid4, millest tuleb asja lahendamisel juhinduda:
22.1.Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297 „Riigihanke väljakuulutamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabis, riigihankesse kuuluvate teenuste loetelu, nende osutamise kohad ja mahtude kinnitamine” (Otsus 297);
22.2.Otsuse 297 lisa 3 „Riigihanke erimenetluse kord ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks eriarstiabi osutajatega” (Kord);
Dokumendid on avaldatud riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/722432/documents?group=B
7(10)
3-18-2037
22.3.Otsuse 297 lisa 6 „Pakkumuse vorm ambulatoorses arstiabis“ (Lisa 6);
22.4.Otsuse 297 lisa 9 „Ravi rahastamise lepingu miinimummahud ja nende arvestus“ (Lisa 9);
23.Lisas 6, millega hankija kehtestas pakkumuste vormi, oli nõue, et pakkuja märgiks ära teenuse osutamise kohas pakutava teenuse osutamisega seotud tervishoiutöötajad (Lisa 6 p 2). Seejuures, juhul kui pakkumuses nimetatud tervishoiutöötaja ei ole märgitud teenuse osutaja tegevusloal, tuli pakkumusele lisada selle tervishoiutöötaja kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta alates 01.10.2018. Nõusoleku esitamata jätmise korral ei saanud esitatud tervishoiutöötajat arvestada (Lisa 6 lõpuosas toodud märkuste p 1).
24.Pakkujad esitasid koos oma pakkumustega arsti G.K kirjaliku nõusoleku, mis sisaldas kinnitust, et G.K nõustub alates 01.10.2018 asuma tööle oftalmoloogia teenuse osutamiseks tegevuskohal Aasa 4, Narva. Nõusolekus ei olnud märgitud tööandja nime, vaid üksnes tegevuskoha aadress.
25.Nõustun siinkohal pakkujate ja hankija seisukohtadega, et pelgalt asjaolust, et nõusolek ei sisaldanud tööandja nime, ei saa järeldada, et nõusolek ei vasta hankedokumentidele.
25.1.Asja materjalide juures olevas G.K nõusolekus on märgitud nõusoleku andnud arsti nimi; tema tervishoiutöötjate registri kood; kuupäev, millest alates ta nõustub tööle asuma; teenus, mida ta osutab (oftalmoloogia) ning tegevuskoha aadress. Nõusolek oli lisatud pakkumustele, milles oli tervishoiuteenuse osutajana märgitud mh G.K.
25.2.Seega, kui vaadelda esitatud nõusolekut koos pakkumusega, on mõistlik eeldada, et G.K poolt on antud kirjalik nõusolek asuda tööle just nende pakkujate juures, kelle pakkumusele nõusolek oli lisatud. Seda enam, et pakkujad, kellele G.K nõusoleku andis, tegutsesid ka pakkumuste esitamise hetkel nõusolekus viidatud tegevusaadressil Aasa 4, Narva. Hankija jaoks oli nõusolek arusaadav ning seega ei saa hankijale ette heita Korra p 6.1 rikkumist.
25.3.Korra p 6.2 näeb ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja pakkuja ei esita tähtajaks nõutud selgitust või kui pakkuja selgituste põhjal ei ole üheselt võimalik hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Seega, isegi juhul kui hankijal oleks nõusoleku pinnalt tekkinud küsimus sellest, millist tööandjat nõusolekus on silmas peetud, ei tähendaks see ilmtingimata pakkumuste tagasilükkamist. Hankijal oleks sel juhul olnud võimalik paluda pakkujatel nõusolekut täpsustada Lisa p 6.2 alusel.
25.4.Korra p 6.3 kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Tööandja nime märkimata jätmine ei ole minu hinnangul selline sisuline kõrvalekalle, mis tingiks pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. Seda iseäranis olukorras, kus hankija ei olnud kehtestanud nõusoleku vormi ning nõusoleku ja pakkumuse sisus ei ole vastuolusid. Seega saab pakkumused lugeda vastavaks ka korra p-st 6.3 juhindudes.
26.Jätan tähelepanuta menetlusosaliste seisukohad seonduvalt Korra punkt 8 rakendamisega ning sellest tulenevalt ka pakkujate võimekusega osutada raviteenust pakkumustes näidatud ulatuses. Need asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Vaidlustatud VAKO otsustest5 nähtuvalt rahuldas VAKO esitatud vaidlustused üksnes põhjendusel, et pakkujate poolt esitatud pakkumused ei olnud nõuetekohased ja hankija jättis pakkumuste vastavuse kontrollimata. Täiendavalt viitas VAKO küll võimalusele esitada vaidlustus ka Korra p 8 rakendamisega seonduvalt, kuid samas ei nähtu VAKO otsusest, et Korra p 8 rakendamata jätmine oleks vaidlustuste rahuldamise aluseks ning et VAKO oleks selles osas sisulise seisukoha võtnud. Seda ei saanud VAKO tulenevalt RHS § 190 lg-st 3 tulenevalt ka teha, sest vaidlustustes ei käsitletud Korra p-i 8 rakendamata jätmisega seonduvaid küsimusi.
VAKO otsuse nr 203-18-194960 p 9.3 ning otsuse nr 206-18-194960 p 12.2
8(10)
3-18-2037
27.S Silmarõõm OÜ ning SA Albinea ei ole VAKO otsuseid vaidlustanud. Samas on nad kohtumenetluse käigus rõhutanud, et jäävad kõigi VAKO-le esitatud vaidlustustes toodud põhistuste ja taotluste juurde. Leian, et ka vaidlustuste muud põhjendused (pakkujate omavaheline seotus, pakkujate võimekus ja sellest tulenevalt väidetav valeandmete esitamine pakkumuses kui pakkumuste kõrvaldamise alus) ei anna alust pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste tühistamiseks (Otsuse 452 punktid 1 ja 3). Nõustun siinkohal VAKO otsuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt pean vajalikuks märkida järgmist.
27.1.Asjaolu, et pakkujad olid seotud ettevõtjad, ei ole iseenesest hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks. Hankedokumendid ei välista seotud ettevõtjate osalemist hankes ning selline piirang ei oleks mingil määral ka põhjendatud. Küll aga on Korra p 4.3 kohaselt hankijal õigus pakkuja RHS lg 4 p-i 5 alusel hankemenetlusest kõrvaldada konkurentsi kahjustava kokkuleppe tõttu. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et pakkujate puhul sellisele kokkuleppele viitavaid asjaolusid esineks.
27.2.Samuti ei ole hankest kõrvaldamise aluseks asjaolu, et pakkujad nimetasid pakkumuses samu arste või et nende arstide väidetav töökoormus ei võimalda neil tegelikult sellises mahus teenust osutada. Hanke alusdokumentidest ei tulene sellesisulist kõrvaldamise alust. Selleks ei ole ka sisulist vajadust, sest hankeleping sõlmitakse juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutajaga ning lepingus ei lepita kokku, et teenust osutavad konkreetsed arstid. Sellist kokkulepet ei saagi sõlmida, sest hankelepinguga ei saa kohustada konkreetseid tervishoiutöötajaid just selle juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutaja juures töötama. Lepinguga võtab juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutaja endale kohustuse teenindada teatud konkreetse arvu ravijuhtusid aastas ning see, kui palju tervishoiutöötajaid ja keda täpselt ta selleks tööle võtab, on konkreetse teenuse osutaja otsustada. Lisaks tuleb märkida, et üksnes pakkumuses nimetatud arstide töökoormusest ei saa teha järeldust, et pakkujal puudub teenuse osutamise võimekus pakkumuses toodud mahus teenust osutada, sest osa tööst ravijuhtude täitmisel tehakse ära meditsiinilise õe poolt iseseisvalt.
28.S Silmarõõm OÜ on esitanud täiendavalt vastuväited seoses liisuheitmise korraldamisega, leides, et liisuheitmist ei saanud läbi viia, sest hankedokumentides ei ole ette nähtud liisuheitmise korda ega tingimusi. S Silmarõõm OÜ on seisukohal, et kuna hankedokumentides ei olnud sätestatud liisuheitmise korda, ei saanud S Silmarõõm OÜ selle korraga arvestada ega vajadusel vaidlustada.
28.1.HKMS § 268 lg 4 järgi ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et S Silmarõõm OÜ ei ole hankedokumente vaidlustanud ja nende vaidlustamise tähtaeg on möödas. Hankedokumendid on eelhaldusaktiks, mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS § 189 lg 2) ning neid ei saa vaidlustada alles koos pakkumuse kohta tehtud otsusega.
28.2.Kuni hankedokumendid kehtivad, on neis toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale. Seega ei saa S Silmarõõm OÜ käesoleval hetkel tugineda hankedokumentide õigusvastasusele.
29.Eeltoodust tulenevalt leian, et kaebused tuleb rahuldada ning VAKO otsused tuleb tühistada käesolevas asjas kaebuse esitanud pakkujaid puudutavas osas. Menetluskulud
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas olukorras, kus menetlus algas S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea poolt vaidlustuse esitamisega, on S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea käsitletavad kaebajatena, kelle kahjuks on otsus tehtud. Osaühing ALMEDA KLIINIK ja Osaühing Estmedica Kliinik on käsitletavad vastustaja poolel menetluses osalenud isikutena, kelle kasuks on otsus tehtud.
31.Osaühing ALMEDA KLIINIK ja Osaühing Estmedica Kliinik on esitanud taotluse mõista S Silmarõõm OÜ-lt ja SA-lt Albinea välja menetluskulud kokku 4 480 eurot. Menetluskulud 9(10)
3-18-2037 jagunevad mõlema isiku vahel võrdselt. Ühe isiku menetluskulu on seega 2 240 eurot ja see koosneb järgmisest: riigilõiv 1280 eurot ning lepingulise esindaja tasu õigusabi eest 960 eurot (koos käibemaksuga).
31.1.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et õigusabi osutamine on seisnenud materjalidega tutvumises, analüüsimises ja kaebuste ettevalmistamises. Kokku on kohtule esitatud 4 kaebust, mis on liidetud ühte menetlusse. Iga kaebusega seonduvalt on õigusabiteenusele kulunud 4 töötundi, kokku 16 töötundi (4x4). Ühe töötunni tasu on 120 eurot (koos käibemaksuga). Minu hinnangul on haldusasja mahtu, keerukust ning kaebuste sisu kattuvust arvestades põhjendatud välja mõista õigusabikulu kokku 10 töötunni ulatuses ehk 1200 eurot (kummagi kasuks 5 töötunni ulatuses ehk 600 eurot). Välja mõistmisele kuulub ka tasutud riigilõiv kokku summas 2560 eurot (2x1280).
31.2.Seega kuulub solidaarselt S Silmarõõm OÜ-lt ja SA-lt Albinea välja mõistmisele menetluskulu Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik kasuks kokku 3 760 eurot (1200+2560), mis jaguneb võrdselt mõlema isiku vahel (kummagi kasuks 1880 eurot). Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.