lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1560/14

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1560/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2051
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 108 lg 1, 8Menetluskulude jaotusHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineEhS § 27 lg 2Projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolulEhS § 31 lg 3Projekteerimistingimuste menetlusEhS § 37Ehitusteatise alusel ehitamise alustamineHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1560 Korteriühistu Haapsal kaebus Keila 6.07.2018 korralduse nr 244 tühistamiseks

Haldusasi

Linnavalitsuse

Menetlusosalised

Kaebaja – Korteriühistu Keila linn, Haapsalu mnt 1 (Korteriühistu Haapsal), esindaja Ingrid Proos Vastustaja – Keila linn, esindaja Marju Vipper Kolmas isik – SPC OÜ, esindaja Aleksei Smelov Kolmas isik – AB Standup OÜ, esindaja Andrei Paladjuk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Keila linna taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta Korteriühistu Haapsal kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 06.07.20263-25-712/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
HKMS § 44 lg 1Kaebeõigus
KrtS § 30Korteriomaniku õigused
KrtS § 38 lg 1Olulised ümberkorraldused ja hoone taastamine
KrtS § 39Kaasomandi eseme ajakohastamine
HKMS § 182
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keila Linnavalitsus määras 6.07.2018 korraldusega nr 244 (edaspidi: korraldus) projekteerimistingimused nr 24718 Keilas Haapsalu mnt 1 kinnistule, suurusega 1027 m2, sihtotstarbega 100% elamumaa, elamu laiendamise projekti koostamiseks.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 6.08.2018 korteriühistu Keila linn, Haapsalu mnt 1 kaebus Keila Linnavalitsuse 6.07.2018 korralduse nr 244 tühistamiseks.
3.Vastustaja esitas 02.11.2018 täiendavad seisukohad kaebusele ning taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse põhjenduste järgi on kaebuse esitamise tegelik põhjus

survestada kolmandat isikut tasuma kaebajale 142 462,49 eurot. Korraldust vaidlustades ei saavuta kaebaja eesmärki.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4.Korraldus rikub kaebaja õigusi ja on õigusvastane. Keila Linnavalitsus ei saanud AB Standup OÜ esindaja Ivan Gavrilovi taotlusel väljastada projekteerimistingimusi ehitustegevuseks Keilas Haapsalu mnt 1 ehitise laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, kuna puudub pädeva korteriühistu üldkoosoleku otsus; kolme korteri väljaehitamiseks on koostatud ja pädeva organi poolt kooskõlastatud kehtiv ehitusprojekt; hoone ümberehitamiseseks, terviklikuks renoveerimiseks ja energiatõhususe parandamiseks on koostatud projekt, millest on ehitusteatisega Keila Linnavalitsust teavitatud 12.05.2016.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Keila Linnavalitsuse 03.08.2007 kooskõlastatud kaebaja tellitud ehitusprojekti järgi ehitada ei saa, kuna selle projekti alusel Keilas Haapsalu mnt 1 kinnistul asuva ehitise laiendamiseks 09.08.2007 väljastatud ehitusluba on kehtetu. Projekt ei vasta enam kehtivatele nõuetele, kuna muutunud on projekteerimisele kehtestatud normid. Ka kaebaja tellitud OÜ K&M Projektibüroo 2016. a koostatud ehitusprojekt ei ole kehtiv, kuna ehitusseadustiku (EhS) § 37 kohaselt oli 12.05.2016 esitatud ehitusteatise alusel võimalik ehitada kuni 12.05.2018.
6.Haapsalu mnt 1 korteriomandite omanikud on olnud nõus korteriomandite moodustamisega ja müünud selleks vajaliku kaasomandiosa, samuti on korteriomandid kinnistusraamatusse kantud kõigi korteriomanike nõusolekul. Ehitusseadustikus ei ole keeldu väljastada projekteerimistingimusi taotlejale, kes ei ole projekteeritava ehitise omanik ning tavapäraselt taotlevadki projekteerimistingimusi projekteerimisettevõtjad ning omanikku teavitatakse sellest. Korralduse p-s 1. IV 1) on toodud keeld alustada ehitamist ilma ehitusloata. Projekti peavad kooskõlastama korteriomandite omanikud ja vajaduse ilmnemisel ka naaberkinnistute omanikud, enne kui sellele saab väljastada ehitusloa (korralduse p III). Korteriomandite omanikule oma eriomandi piires ehitustööde täielikuks välistamiseks peab olema väga mõjuv põhjus, mida korralduse välja andmisel ei esinenud. Kaebaja ei saa otsustada, mida korteriomandite omanik enda korteriomandi eriomandi piires teeb, kui eriomandi omanik ei riku oma tegevusega kehtivaid õigusakte (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, KrtS § 30). Kogu hoone tervikliku renoveerimise ja energiatõhususe parandamiseks ehitustööde tegemise peab otsustama korteriühistu üldkoosolek KrtS § 39 alusel ning sellise otsuse vastuvõtmist ei takista korralduse ega selle alusel koostatud ehitusprojekti olemasolu, pigem on ehitusprojekt abistavaks materjaliks teadliku otsuse tegemisel.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

7.Kolmas isik SPC OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik on samuti Korteriühistu Haapsalu mnt 1 liige, kuna talle kuuluvad Keila linnas korteriomandid aadressil Haapsalu mnt 1-9, Haapsalu mnt 1–10 ja Haapsalu mnt 1-11. Korraldus on seotud kolmandale isikule kuuluvate korteriomanditega, mis on vastavalt kehtivale KrtS-le eriomand. Kogu hoone tervikliku renoveerimise ja energiatõhususe parandamiseks ehitustööde tegemise peab otsustama korteriühistu üldkoosolek KrtS § 39 alusel ning sellise otsuse vastuvõtmist ei takista korralduse ega selle alusel koostatud ehitusprojekti olemasolu, pigem on ehitusprojekt abistavaks materjaliks teadliku otsuse tegemisel.
8.Keila Linnavalitsuse 03.08.2007 kooskõlastatud kaebaja tellitud ehitusprojekti järgi ehitada ei saa, kuna selle projekti alusel Keilas Haapsalu mnt 1 kinnistul asuva ehitise laiendamiseks 09.08.2007 väljastatud ehitusluba on kehtetu. 2(5)
9.Kehtivas EhS-s puudub keeld väljastada projekteerimistingimusi taotlejale, kes ei ole projekteeritava ehitise omanik ning tavapäraselt taotleb projekteerimistingimusi projekteerimisettevõtja. Seega projekteerimistingimuste väljastamine ei saa iseenesest korteriühistu ja/või korteriomanike õigusi rikkuda, kuna tegemist ongi „tingimustega“, mille täitmisel saaks ehitustegevust alustada. Kui ehitusprojekt ei vasta väljastatud projekteerimistingimustele, siis ei väljasta linnavalitsus ka vastavat ehitusluba.
10.12.05.2016 esitatud ehitusteatise alusel oli võimalik ehitada kuni 12.05.2018. Tänase päeva seisuga ei ole ehitustegevust selle ehitusteatise alusel alustatud. Järelikult ka selline kaebuse esitaja põhjus ei oma tähtsust. Kehtiv EhS ei keela taotluse projekteerimistingimuste saamiseks esitamist ka siis, kui on esitatud ehitusteatis. Haapsalu mnt 1 korteriomandite omanikud on ise olnud nõus täiendavate korteriomandite moodustamisega ja müünud selleks vajaliku kaasomandiosa, samuti on korteriomandid kinnistusraamatusse kantud kõigi korteriomanike nõusolekul. Korteriomandite omanikule oma eriomandi piires ehitustööde täielikuks välistamiseks peab olema väga mõjuv põhjus, mida korralduse välja andmisel ei esinenud. Seda ei saa otsustada kaebaja, mida korteriomandi omanik enda korteriomandi eriomandi piires teeb, kui eriomandi omanik ei riku oma tegevusega kehtivaid õigusakte.
11.Kolmas isik AB Standup OÜ kaebuse kohta oma seisukohti ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

12.Vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata kaebus.
13.Kohus võttis 27.09.2018 määruses seisukoha kaebaja kaebeõiguse osas ning on jätkuvalt seisukohal, et puudub alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Järgnevalt hindab kohus, kas projekteerimistingimuste väljastamisega rikkus vastustaja kaebaja subjektiivseid õigusi.
14.Kaebaja on vaidlustanud korralduse, millega määrati kindlaks projekteerimistingimused Keilas Haapsalu mnt 1 kinnistule, suurusega 1027 m2, sihtotstarbega 100% elamumaa, elamu laiendamise projekti koostamiseks. Elamu laiendamine seisneb kolmanda korruse ehk pööningukorruse väljaehitamises, hoone terviklikus renoveerimises ja energiatõhususe parandamises. EhS § 27 lg 2 p 2 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel muuhulgas sellega, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Kaebaja leiab, et elamu laiendamine ei ole õiguspärane, kuna korteriomanikud ei ole üldkoosolekul vastavat otsust vastu võtnud. Samas on vastustaja kooskõlastanud kaebaja tellitud ehitusprojekti, milles on antud nõusolek sama pööningukorruse renoveerimiseks katusekorruseks ja sinna kolme uue korteri rajamiseks. Samuti on kaebaja võtnud laenu korterelamu renoveerimiseks ning selleks on kaebaja tellimusel koostatud aprillis 2016 ehitusprojekt, mis on vastustajale 12.05.2016 esitatud ehitusteatisega. Kuna korraldusega anti ehitusõigus samale kinnisasjale, kuhu varem on kaebaja kasuks ehitusõigus antud, ei saa kaebaja õiguste rikkumist välistada. Arvestada tuleb, et isegi kui riive peaks olema väheintensiivne, on see halduskohtus vaidlustatav (vt HKMS § 44 lg 1, Riigikohtu otsus nr 3-3-1-87-16, p 8).
15.Järgnevalt kohus hindab, kas vastustaja andis ehitusõiguse hoonele, kus varem antud ehitusõigus on kehtiv. KrtS § 38 lg 1 järgi ei saa ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Kinnistusraamatu andmetel on Keila linna Haapsalu mnt 1 elamus 8 väljaehitatud korterit. 04.01.2008 on sõlmitud notariaalne leping Keila Haapsalu mnt 1 kolme uue korteriomandi tekkimiseks ja korteriomandite koosseisude muutmiseks (vastustaja lisa nr 6). Praegusel ajal on SPC OÜ Keila linna Haapsalu mnt 1 korterite 9, 10, 11 omanik ning korterid on välja ehitamata. 3(5)

Käsitletud lepingust nähtuvalt on kõigi kaheksa korteri omanikud nõustunud kolme uue korteriomandi tekkimisega kortermajja. Lisaks on kõik korteriomanikud nõustunud ehitustööde teostamisega uutes korteriomandites (vt notariaalse lepingu p 5). Kuna kõik omanikud on nõustunud ehitustööde teostamisega, milleks vaidlusalused projekteerimistingimused anti, on alusetud kaebaja väited ehitustegevusega mittenõustumise kohta.

16.Keila Linnavalitsus on andnud 03.08.2007 kooskõlastuse kaebaja tellitud ehitusprojektile (vt kaebuse lisa nr 4). Nimetatud projekt on võetud aluseks, kui Keila Linnavalitus väljastas 09.08.2007 korraldusega nr 295 ehitusloa Haapsalu mnt 1 kinnistule ehitise laiendamiseks (vastustaja lisa nr 4). Keila Linnavalitsus tuvastas 29.03.2012 korraldusega nr 89 Keila Linnavalitsuse 09.08.2007 korralduse nr 295 kehtetuse, kuna Haapsalu mnt 1 ehitamise laiendamist ei alustatud kahe aasta jooksul. Vastustaja kinnitusel on 29.03.2012 haldusakt kehtiv, mistõttu on väärad kaebaja väited selle kohta, justkui vastustaja oleks kooskõlastanud projekti olukorras, kus varem on kaebajale antud ehitusluba sama pööningukorruse renoveerimiseks ja kolme uue korteri rajamiseks.
17.EhS § 37 pealkiri on „ehitusteatise alusel ehitamise alustamine“. Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Seletuskiri täpsustab, et kaheaastane periood hakkab kulgema teatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest. Ka Tartu Ringkonnakohus on 30.05.2018 kohtuotsuse nr 3-17-677, p-s 13 selgitanud, et EhS § 37 annab isikule võimaluse alustada ehitamisega kahe aasta jooksul teatise esitamisest. Seega väärad on vastustaja väited selle kohta, et nimetatud sättest tulenevalt peab ehitis olema valminud kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest.
18.Kaebaja on esitanud Keila Linnavalitsusele 12.05.2016 ehitusteatise nr 1611201/02287, millega kaebaja teavitas vastustajat Haapsalu mnt 1 elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitustegevusest, mis koosnes fassaadi rekonstrueerimisest koos soojustamisega, katuse rekonstrueerimisest, välimiste avatäidete asendamisest, ventilatsioonisüsteemi muutmisest või terviklikust asendamisest, küttesüsteemi muutmisest või terviklikust asendamisest (vt kaebuse lisa nr 5). Kaebaja kinnitusel on käsitletud ehitusteatise alusel ehitustöödega alustatud, kuid alates maist 2017 on ehitustööd katkenud. Kaebaja väited ei kattu kolmanda isiku SPC OÜ väidetega ning asjas esitatud tõenditega, mis näitavad, et ehitustöödega alustatud ei ole. Kaebaja ja kolmanda isiku vahelisest kirjavahetusest nähtub, et kolmas isik ning korteriühistu esimees on juunis 2017 pidanud läbirääkimisi muuhulgas selles osas, milline äriühing hakkab teostama renoveerimistöid. Ka tsiviilasjas nr 2-17-2378 kinnitavad kõik korteriühistu liikmed, et vaidlusalused korterid omandanud äriühing oli kohustatud kõik ehitustööd lõpetama 04.07.2009, kuid 13.02.2017 kohtule hagi avalduse esitamise seisuga ei ole faktiliselt nende töödega alustanud. Viimane tähtaeg kõigi tööde tegemiseks oli 31.07.2015. Eelnevast võib järeldada, et renoveerimistöödega alustatud ei ole, mistõttu kaebaja väited 12.05.2016 ehitusteatise nr 1611201/02287 ehitamise alustamise kohta on paljasõnalised. Kuna kaebaja ei ole 12.05.2016 ehitusteatise nr 1611201/02287 alusel ehitamist alustanud, on õige vastustaja seisukoht, et ehitusteatise alusel ehitamise alustamine oli lubatud kuni 12.05.2018.
19.Samuti on õige vastustaja viide selle kohta, et ehitusprojektil puudub ajaline kehtivus. Ehitusprojekt peab vastama ehitusloa väljastamise ajal kehtivatele ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Uue ehitusloa taotlemisel tuleb eelnevalt koostatud projektid vajadusel viia vastavusse majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” §-dega 13–23 ja ehitusprojekti tuleohutusosa peab vastama siseministri 17.07.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. 4(5)
20.Tulenevalt KrtS § 30 lg-st 1 on korterite omanikul õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga. Korteriomandite omanikule oma eriomandi piires ehitustööde täielikuks välistamiseks peab olema väga mõjuv põhjus. EhS § 31 lg 3 alusel kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Nimetatud sättest järeldub, et projekteerimistingimuste taotluse saab esitada ka muu isik peale kinnisasja omaniku, nagu praegusel juhul kolmas isik ka toiminud on. Vastustaja kinnitusel on praktikas tavapärane, et projekteerimistingimusi taotlevad projekteerimisettevõtjad ning omanikku teavitatakse taotluse esitamisest. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid ka tema menetlusse kaasamata jätmise osas.
21.Projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-06, p 8). Kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan võib neid menetluse hilisemates staadiumides muuta (vt ka Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 16). Kohtule ei nähtu, et korraldus rikuks kaebaja õigusi. Korralduse p-s 1. IV 1) on toodud keeld ehitamist ilma ehitusloata alustada. Projekti peavad kooskõlastama korteriomandite omanikud ja vajaduse ilmnemisel ka naaberkinnistute omanikud, enne kui sellele saab väljastada ehitusloa (korralduse p III). Haapsalu mnt 1 korteriomandite omanikud saavad esitada omapoolsed seisukohad ehitusloa väljastamise menetluses. Kaebuse täienduses on kaebaja välja toonud tegeliku kaebuse esitamise põhjuse, miks ta korraldust vaidlustas. Nimelt leiab kaebaja, et kolmandal isikul ei ole võimalik ehitamisega alustada üksnes kaasomanike vahel toimuvate tsiviilõiguslike vaidluste tõttu. Seega tunnistab ka kaebaja ise, et vaidlustatud korraldusega ei rikuta tema subjektiivseid õigusi.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, kuid HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud dokumente 27.09.2018 määruses antud tähtajaks ei esitanud (esitades need alles 15.11.2018), mistõttu kohus neid arvestada ei saa. Seetõttu jäävad ka kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.06.20263-25-4508/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium