Aspen Grupp OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 3.09.2018 otsuse nr 160-18/199245 tühistamiseks ning Saarde Vallavalitsuse 8.08.2018 korralduse nr 229 punktides 1-4 tehtud otsuste tühistamiseks osas, millega Aspen Grupp OÜ pakkumus jäeti vastavaks tunnistamata (p 1), lükati tagasi (p 2) ja tunnistati edukaks pakkujaks Killumeister OÜ (p 3.1 ja p 4)
Menetlusosalised
Kaebaja – Aspen Grupp OÜ, esindaja vandeadvokaat Raul Talts Vastustaja – Saarde vald, esindaja Monika Meerents Kolmas isik – Killumeister OÜ, esindaja Vello Helm
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aspen Grupp OÜ kaebus osaliselt.
2.Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 3.09.2018 otsuse nr 160-18/199245 p 2.
3.Tühistada Saarde Vallavalitsuse 8.08.2018 korralduse nr 229 punktides 2-4 tehtud otsused osas, millega Aspen Grupp OÜ pakkumus lükati tagasi (p 2) ning tunnistati edukaks pakkujaks Killumeister OÜ (p 3.1 ja p 4).
4.Mõista Saarde vallalt Aspen Grupp OÜ (registrikood 11104843) kasuks välja õigusabikulu 450 (nelisada viiskümmend) eurot. Vastustaja menetluskulud jätta vastustaja enda kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saarde Vallavalitsus avaldas 6.07.2018 riigihangete registris lihthankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Purustatud kruusa tootmine Kamali karjääris“ (viitenumber 199245, edaspidi: riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli madalaim hind.
2.Saarde Vallavalitsus andis 8.08.2018 korralduse nr 229, mille p-ga 1 tunnistas AS-i Kiirkandur, Geoforce OÜ, Killumeister OÜ, OÜ Nurme Teedeehitus pakkumused vastavaks; p-ga 2 lükkas Aspen Grupp OÜ pakkumuse tagasi; p-ga 3.1 tunnistas edukaks Killumeister OÜ pakkumuse; p-ga 4 kvalifitseeris Killumeister OÜ kui eduka pakkuja. Korralduse p 2 põhjenduste järgi lükkas Saarde Vallavalitsus kaebaja pakkumuse tagasi, kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Pakkumuse allkirjastanud R. J puudub äriregistri andmetel Aspen Grupp OÜ esindusõigus ja esitatud pakkumuses puudub R. J volikiri ettevõtte esindamiseks.
3.Aspen Grupp OÜ esitas 14.08.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO) vaidlustuse Saarde Vallavalitsuse 8.08.2018 korralduse nr 229 p 1 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega jäeti tema pakkumus vastavaks tunnistamata ning p-de 2, 3.1 ja 4 kehtetuks tunnistamiseks.
4.VAKO jättis vaidlustuse 3.09.2018 otsusega nr 160-18/199245 läbi vaatamata nõuete osas tunnistada osaliselt kehtetuks Saarde Vallavalitsuse 8.08.2018 korralduse nr 229 p 1 ning täielikult kehtetuks sama korralduse p-d 3.1 ja 4 (p 1); jättis vaidlustuse rahuldamata nõude osas tunnistada kehtetuks Saarde Vallavalitsuse 08.08.2018 korralduse nr 229 p 2 (p 2).
5.Tallinna Halduskohtule saabus 5.09.2018 Aspen Grupp OÜ kaebus VAKO 3.09.2018 otsuse nr 16018/199245 tühistamiseks, Saarde Vallavalitsuse 8.08.2018 korralduse nr 229 punktides 1-4 tehtud otsuste tühistamiseks osas, millega Aspen Grupp OÜ pakkumus jäeti vastavaks tunnistamata (p 1), lükati tagasi (p 2) ning tunnistati edukaks pakkujaks Killumeister OÜ (p 3.1 ja p 4).
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.VAKO on otsuse tegemisel jõudnud väärale seisukohale, et hankija ei pidanud andma pakkujale võimalust esitada selgitusi või asjakohaseid dokumente. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Kaebajal puudusid sisulised kõrvalekalded riigihangete alustingimustest.
7.Riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg-st 2 tulenevalt oleks hankija pidanud nõudma kaebajalt pakkumuse esitaja esindusõigust tõendava dokumendi esitamist. Riigihanke vastavustingimuste punktist 2 tulenevalt oli pakkumuse vastavaks tunnistamise eelduseks pakkumuse esitanud isiku esindusõiguse olemasolu sisuliselt, mitte vormikohase dokumendi esitamine. Vastavustingimuste punkti 2 kohaselt oli esindusõiguse tõendamiseks dokumendi esitamine vajadusel, mistõttu ei saa dokumendi puudumine automaatselt kaasa tuua pakkuja mittevastavust.
8.Kaebaja töötajal R. J oli esindusõigus kaebaja nimel pakkumuse esitamiseks e- riigihangete registris (edaspidi: eRHR). Hankija ei ole kahtluse alla seadnud esindusõiguse olemasolu, vaid lähtunud asjaolust, et esindusõigust tõendavat dokumenti ei olnud pakkumusele lisatud. Hanketeate kohaselt tuli pakkumused esitada elektrooniliselt eRHR kaudu. Pakkumus esitati eRHRis Aspen Grupp OÜ kasutajakontolt. Aspen Grupp OÜ juhatuse liige K. E oli 20.06.2018 allkirjastanud volikirja, millega volitas R. Ji esitama ja allkirjastama Aspen Grupp OÜ nimel pakkumusi eRHRis. See volikiri on edastatud eRHRile ja selle alusel saab R. J Aspen Grupp OÜ nimel esitada eRHRis pakkumusi. Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud volikiri on koostatud ja esitatud eRHRile enne riigihanke avaldamist, s.o enne 6.07.2018, mistõttu oli R. J Aspen Grupp OÜ esindusõigus pakkumuse esitamise ajal olemas. Volikirja tagantjärele esitamist tuleb lugeda täpsustamiseks, mitte uute andmete lisamiseks. Volikirja olemasolu ei mõjuta pakkumuste võrdlemist ega eduka pakkumuse välja selgitamist, mistõttu ei saa kaebaja volikirja esitamisega mingisugust põhjendamatut eelist ega samuti ei saa konkurendid mingisugust kahju või eelist. Riigihanke eduka pakkumuse hindamiskriteeriumi aluseks oli madalaim hind ning kaebaja pakkumus vastas sisuliselt hankedokumendis sätestatule ning oli madalaima hinnaga. Hankija peab igal juhul lähtuma rahaliste vahendite säästlikust kasutamisest, samuti silmas pidama haldusorganile kehtestatud nõudeid avaliku võimu teostamisel. Hankija on jätnud formaalsetel põhjustel vastavaks tunnistamata soodsaima pakkumuse.
9.Hankija on jätnud põhjendamatult hindamata ja võrdlemata ning kvalifitseerimata Aspen Grupp OÜ pakkumuse. Seeläbi on hankija rikkunud RHS § 117 lg-s 1 sätestatut. 2(6)
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu. VAKO otsus on seaduslik ja põhjendatud. Nii pakkumuse esitamise ettepaneku kui hanke alusdokumendi p 1.8 kohaselt sätestas vastustaja endale õiguse kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Vastustaja kontrollis hankele esitatud pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele 3.08.2018, koostades selle kohta samal kuupäeval pakkumuste vastavaks tunnistamise protokoll. Hankija kontrollis kaebaja esindusõiguslike isikute olemasolu äriregistri päringu kaudu. Päringule saadud vastuse kohaselt ei olnud R. J kaebaja esindusõigust omav isik. Pakkumuse koosseisus ei esitanud kaebaja R. Ji esindusõigust tõendavat dokumenti (ei vormi 5 kohast ega muul kujul).
11.Arvestades, et hanke alusdokumentide koosseisu kuuluva vastavustingimuste p 2 kohaselt oli juhul, kui pakkumuse esitanud isik või isikud ei ole kantud registrikaardile, nõutav koos pakkumusega pakkuja esindamiseks vormi 5 kohase volikirja esitamine, ei vastanud kaebaja esitatud pakkumus hanke alusdokumentides sätestatud nõuetele. Eeltoodud olukorras hindas vastustaja põhjendatult kaebaja esitatud pakkumuse mittevastavaks ning lükkas selle põhjendatult ning õiguspäraselt tagasi. Hanke alusdokumentides nõutud volikirja esitamata jätmisel on tegemist sisulise kõrvalekaldega hanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
12.Vastustaja ei pidanud nõudma kaebajalt pakkumuse esitaja esindusõigust tõendava volikirja esitamist. Volikirja esitamata jätmine ei olnud pakkumuses esitatud andmete täpsustamise või ilmsete tehniliste vigade parandamine. Kaebaja jättis teadlikult hanke alusdokumentides sätestatud volikirja esitamata, põhjendades seda asjaoluga, et väidetavalt on kaebaja esitanud riigihangete registrile kaebaja juhatuse liikme K. Eu 20.06.2018 väljastatud volikirja, mis annab R. Je õiguse allkirjastada ja esitada kaebaja tegevjuhi K. Eu nimel e-riigihangete registri kaudu pakkumusi ning seega ei olnud täiendava volikirja esitamine vajalik ega põhjendatud. Kaebaja on asunud seisukohale, et pakkumuse vastavaks tunnistamise eelduseks oli pakkumuse esitanud isiku esindusõiguse olemasolu sisuliselt, mitte vormikohase dokumendi esitamine. See seisukoht ei vasta hanke vastavustingimuste p-le 2.
13.20.06.2018 volikiri ei olnud vastustajale e-riigihangete registri kaudu kättesaadav. Vastustajale ei ole teada, kas volikiri on riigihangete registrile esitatud või mitte. Lisaks ei vasta 20.06.2018 volikiri sisu ega vormi osas hanke vastavustingimustes sätestatud vormi 5 kohasele volikirjale. 20.06.2018 on kaebaja volitanud R. Ji kaebaja tegevjuhi K. Eu nimel esitama ja allkirjastama pakkumusi eRHR-i, kuid vormi 5 kohase volikirja kohaselt volitas pakkuja volitatud isikut „tegema hankemenetluses kõiki hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise, kujundamise ja täitmisega seotud toiminguid, sealhulgas esitama või tagasi võtma pakkumust, sõlmima ja kujundama hankelepingut, esitama tagatisi, vajadusel esitama vaidlustusi ja nõudeid või neist loobuma“. Kaebaja ei ole väitnud, et enne pakkumuste esitamise tähtaega oli kaebajal olemas vormi 5 kohane volikiri, mis kas teadlikult või ekslikult jäi koos pakkumusega esitamata.
14.VAKO on põhjendatult jätnud läbi vaatamata kaebaja vaidlustuste vastustaja 8.08.2018 korralduse nr 229 p 1 osas, kuivõrd see ei riku kaebaja õigusi ega kahjusta kaebaja huve.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
15.Kolmas isik kohtule oma seisukohti ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised.
17.Riigihanke vastavustingimuste p 2 järgi peab pakkumuse esitanud isikul olema pakkuja esindamise õigus ning Eesti Vabariigis registreeritud pakkuja esindusõigust kontrollib hankija Justiitsministeeriumi registrikeskuse kaudu kohtute registriosakondade keskandmebaasist (dokumenti ei ole vaja esitada). 3(6)
Pakkuja, kelle asukohamaaks ei ole Eesti Vabariik, peab esitama oma asukohamaal väljastatud dokumendi, millest nähtub pakkumuse allkirjastanud isiku esindusõigus. Juhul, kui pakkumuse esitanud isik või isikud ei ole kantud registrikaardile, esitab pakkuja koos pakkumusega vormi 5 kohase volikirja pakkuja esindamiseks. Seega pidi pakkumuse allkirjastanud isik tõendama oma esindusõigust juhul, kui äriühingu registrikaardil vastav kanne puudus. Esindusõiguse tõendamiseks tuli äriühingul täita vorm 5 – volikiri. Kaebaja nimel tegi pakkumuse vaidlusalusele hankele R. J. Kaebaja seaduslikud esindajad olid K. E ning A. M ning R. J puudus äriregistri andmete järgi äriühingu esindamiseks esindusõigus. Vastustaja etteheiteks kaebajale on üksnes volikirja puudumine. Hankija ei eita, et ta kaebajalt täiendavaid tõendeid ega selgitusi ei küsinud. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ei ole vaidlustanud vastavustingimuste p 2. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas volikirja puudumine on sisuline kõrvalekalle riigihanke alusdokumentidest sätestatud tingimustest ning selle üle, kas RHS § 114 lg 2 alusel oli vastustajal kohustus küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid.
18.RHS § 114 lg 2 järgi lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
19.Puudub vaidlus, et volikirja lisamise nõue pakkumuse juurde oli pakkujatele hanke väljakuulutamisel teada ning et kaebaja ei küsinud hankijalt volikirja esitamise vajaduse kohta. Seega oli kaebajale teada, et vormi 5 esitamine on vajalik. Samas lähtus kaebaja enda selgituste kohaselt väärast eeldusest, et tal on R. Je eRHR-i sisenemise õigusega antud volitus teha ka järgnevaid toiminguid. Kaebaja on esitanud kohtule tõendi, mille järgi on Aspen Grupp OÜ seaduslik esindaja K. E allkirjastanud 20.06.2018 volikirja, mille kohaselt on R. Ji volitatud allkirjastama ja esitama pakkumusi läbi eRHR-i K. Eu nimel (kaebuse lisa nr 6). Vaidlusaluses riigihankes osalemiseks ei olnud kaebaja seaduslikul esindajal R. J täiendavat konkreetses hankes osalemiseks antud volikirja. Ka vastustaja kinnitusel (vt Saarde valla 8.10.2018 esitatud lisa 4-1) ei esitanud kaebaja pakkumuse koosseisus R. Ji esindusõigust tõendavat dokumenti (täidetud vormi 5 blanketti ega ka muul kujul volikirja). Kaebaja nimel on R. J allkirjastanud 3.08.2018 digitaalselt pakkumuse, mille hulgas ei ole volikirja, sh vormi 5 (vt Saarde valla 8.10.2018 esitatud lisa 3). Kaebaja eelnevat ei vaidlusta.
20.Õige on VAKO seisukoht, et pakkumus peab vastama samaaegselt kõikidele vastavustingimustele. Kohus ei nõustu vastustaja ega VAKO-ga selles, et volikirja puudumine on igal juhul sisuline puudus, kuna hankija oli vastava nõude sätestanud vastavustingimuste p-s 2. Sisuline puudus oleks volikirja esitamata jätmine juhul, kui esindusõigus oleks puudunud. Volikirja esitamata jätmine olukorras, kus isikul oli volitus esindamiseks tegelikult olemas, on vormiline puudus, mille oleks saanud hõlpsasti RHS § 114 lg-le 2 tuginedes kõrvaldada.
21.Vastustaja on tõlgendanud RHS § 114 lg-t 2 liiga kitsalt. RHS § 114 lg-t 2 grammatiliselt tõlgendades võimaldab säte nõuda pakkujalt üksnes selgitusi või täiendavaid dokumente ja andmeid, mis on vajalikud mõne konkreetse, juba esitatud dokumendi selgitamiseks. TsÜS § 116 lg 2 järgi on tehing tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega. Kohus leiab, et TsÜS § 116 lg 2 andis hankijale piisava põhjuse R. Ji esindusõiguse olemasolu eeldada ja tekitas kohustuse RHS § 114 lg 2 alusel esindusõigust tõendavate dokumentide esitamist küsida.
22.Hankijal on kohustus kohaldada nii RHS § 114 lg-st 1 tulenevat kohustust kui ka RHS § 114 lg-st 2 tulenevat õigust kõikide pakkujate suhtes võrdselt. Selgituste ja tõiendavate dokumentide esitamise küsimuse kohustust on RHS varasema redaktsiooniga seoses (varasem RHS § 39 lg 4) analüüsinud ka Riigikohus. Riigikohtu halduskolleegium on 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-des 15 ja 18 leidnud, et avaliku sektori hankijate puhul on võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti riigihankemenetluse spetsiifiliste põhimõtetega. Pakkujate võrdse 4(6)
kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid ei riku see, kui sarnased dokumendid või andmed esitamata jätnud pakkujatele antakse puuduste kõrvaldamiseks ühetaoline võimalus. Ühetaoline kohtlemine ei saa luua kellelegi eelist. Vastupidi, puuduste kõrvaldamise võimaluse andmata jätmine võimaldaks olukordi, kus hankija jagab oma soosikule varjatult eelinfot hanke alusdokumentide tõlgendamisvõimaluste kohta, kuid konkurendid saavad neist teada alles tagantjärele. Viidatud lahendi p-s 19 on selgitatud, et kuna pakkuja vastavust peab hankija niikuinii kontrollima, ei põhjusta kõrvaldatavatele vormilistele puudustele tähelepanu juhtimine pakkujale olulist lisatööd; ning p-s 22 osutatud, et selleks, et mitte anda pakkujatele võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus.
23.Kokkuvõtlikult on hankemenetlus küll oma olemuselt formaliseeritud, kuid üksnes selle põhimõtte rakendamine viiks selliste hanketulemusteni, mis ei taga avalike vahendite säästlikemat ja otstarbekaimat kulutamist. Seega ei saa hankija otsustada mitte nõuda täiendavaid dokumente, andmeid ja selgitusi ilma piisava põhjenduseta, vastasel juhul teeks ta seda meelevaldselt. Kui hankija ei tea, kas volikirja puudumine on sisuline (esindusõigust ei ole) või vormiline (esindusõigus on olemas, kuid sellekohane dokument on jäänud esitamata) puudus, tuleb hankijal lähuda eeldusest, et puudus on vormiline ja anda isikule võimalus esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks.
24.Eeltoodud asjaolusid arvestades on Saarde Vallavalitsuse 8.08.2018 korraldus nr 229 õigusvastane ning tuleb tühistada osas, millega Aspen Grupp OÜ pakkumus lükati tagasi (p 2) ning tunnistati edukaks pakkujaks Killumeister OÜ (p 3.1 ja p 4). Eelneva tõttu on õigusvastane ka VAKO 3.09.2018 otsuse nr 160-18/199245 p 2. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal tuleb tunnistada kaebaja pakkumus vastavaks. Kaebaja ei ole vastustajale esitanud nõuetekohast vormi 5, millest tulenevalt ei ole kaebaja täitnud kõiki formaalseid nõudeid. Kohus keelas 28.09.2018 määrusega vastustajal hankelepingu sõlmimise, millest tulenevalt ei ole hankemenetlus lõppenud (s.o sõlmimata on hankeleping). Hankijal tuleb kaebajalt nõuda vormi 5 esitamist ning seejärel teha uus otsustus. Kohus nõustub VAKO-ga, et vaidlustatud korralduse p 1 ei riku iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja pakkumus jäeti vastavaks tunnistamata p-ga 2.
27.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja esitas taotluse 1010 euro (ilma käibemaksuta) õigusabikulude väljamõistmiseks. Kaebaja taotles vaidlustatud haldusakti 4 punkti tühistamist. Kuna 1 punkti osas ei rahulda kohus kaebust, tuleb menetluskulusid vähendada 25% ulatuses (vt HKMS § 108 lg 2). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebus kordab osaliselt VAKO-le esitatud vaidlustust, mistõttu on põhjendatud kulu õigusabile 5 tunni ulatuses. Kuna taotlusest nähtuvalt on esindaja 1 tunni hind 120 eurot, on põhjendatud kulu 600 eurot, millest tuleb lahutada kulu 25% ulatuses, s.o 150 eurot. Seega tuleb Saarde vallalt välja mõista kaebaja kasuks 450 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja ei ole esitanud taotlust riigilõivu väljamõistmiseks vastustajalt, mistõttu jääb ka riigilõiv kaebaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen Kohtuotsus jõustus osaliselt 01.01.2019 Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2018 kohtuotsusega järgmiselt:
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Aspen Grupp OÜ apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2018. a otsuse resolutsiooni p 4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Saarde vallalt Aspen Grupp OÜ kasuks välja esimese kohtuastme menetluskulud kokku 1895 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 2. Mõista Saarde vallalt Aspen Grupp OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu riigilõiv 640 (kuussada nelikümmend) eurot. 5(6)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.