lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2079/25

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2079/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2496
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 70 lg 1Vanglateenistuse erivahendid ja teenistusrelvadHKMS § 118 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusHKMS § 77 lg 1Kohtumenetluse avalikkus ja tagamineVangS § 46 lg 1Kinnipeetava riietusVangS § 69 lg 1, 2Täiendavad julgeolekuabinõudHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebusele

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2079/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja29.08.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-20-2532/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.03.20213-19-1838/25Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja03.02.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits 18.10.2018, Tartu 3-16-2079 I.G. kaebus Viru Vangla vastu 15.06.2016 lühiajalisel väljaviimisel tekitatud mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 29.08.2017. a otsus I.G. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant I.G. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.08.2017. a otsus muutmata.
2.Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus vangistusseaduse põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks osas, mis ei näe ette isiklike riiete kandmise võimalust väljasõidul.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus vangistusseaduse põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks osas, mis ei näe ette isiklike riiete kandmise võimalust väljaviimisel.
4.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (30 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
5.Kuulutada menetlus terviseandmeid sisaldavat tõendit (tl 55) puudutavas osas osaliselt kinniseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 19.11.2018 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamine
Korra § 26 lg 3
PSJKS § 9 lg 1
TsMS § 38 lg 1Menetluse kinniseks kuulutamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla andis 14.06.2016 korralduse nr 1-4/600 kaebaja saatmise kohta 15.06.2016 lühiajalisel väljaviimisel Tartus ODE Hambakliinikusse (tl 56-56p). Selle kohaselt tuli saatemeeskonna liikmetel kanda korralduses ette nähtud teenistusrelvi ja erivahendeid, saatmise ajal tuli ohjeldusmeetmetena kasutada käe- ja jalaraudu ning tuli tagada kinnipeetava

järelevalve saatmise ajal. Korralduses on öeldud, et kinnipeetav on hinnatud kõrgohtlikuks ning ohjeldusmeetmete kasutamise eesmärk on muuhulgas vältida põgenemist ja rünnet ametnike ja teiste isikute vastu.

2.Kaebaja esitas 21.07.2016 Viru Vanglale taotluse (tl 13-14) saatmise käigus tekitatud mittevaralise kahju summas 1000 eurot hüvitamiseks.
3.Viru Vangla jättis 13.09.2016. a otsusega nr 6-16/99-2 (tl 15-16) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 13.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-7) Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul tekitati talle kahju 15.06.2016 väljaviimise käigus, sest talle ei antud selga isiklikke riideid ja tema suhtes kasutati saatmise ajal autos ja sealt väljumisel ning operatsiooni teostamisel ajal käe- ja jalaraudu. Kaebaja pidi nendes viibima mitmeid tunde ning liikuma nendes läbi haigla õue ja haiglas sees suure hulga inimeste silme all. Vanglariiete ja ohjeldusvahendite tõttu oli kaebaja teistest isikutest eristatav ja inimesed vaatasid teda. Ka ei lahkunud vanglaametnikud operatsiooni teostamise ajaks kabinetist. Lisaks kandsid valvurid relvastust ja erivahendeid avalikult, demonstreerides avalikkusele jõudu kaebaja üle. Eeltoodu alandas kaebaja väärikust ja rikkus tema eraelu puutumatust.
5.Vastustaja palus 24.11.2016. a vastuses kaebusele (tl 25-27p) jätta kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 07.08.2017. a otsusega (tl 66-68p) kaebaja kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuivõrd vangistusseadus (VangS) ei sätesta erandeid vanglariietuse kandmise nõudest lühiajalisel väljaviimisel, siis tulenevalt VangS § 46 lg-st 1 ei olnud kaebajale isikliku riietuse andmata jätmine õigusvastane. VangS § 70 lg 1 alusel võib ohjeldusmeetmeid ning sealhulgas jalaraudu kasutada kinnipeetava saatmisel. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla asjaolusid, millest lähtudes tegi vastustaja otsustuse ohjeldusmeetmete kasutamise kohta. Seega tuli kaebaja suhtes kohaldada käe- ja jalaraudu. Kuigi kaebajale oli käe- ja jalaraudade kasutamine koormav ja kaebaja võis äratada juures viibinud isikute tähelepanu, ei kaalu kaebaja huvi tunda end mugavalt ja esineda kolmandate isikute ees mitte kinnipeetava, vaid tavalise isikuna, üles vanglaametnike, meditsiinitöötajate ja teiste isikute huvi nende elu ja tervise kaitsele. Käe- ja jalarauad eemaldatakse meditsiiniliste protseduuride ajaks meditsiinitöötaja nõudmisel ning kaebaja operatsiooni ajaks ODE Hambakliiniku meditsiinitöötaja seda vajalikuks ei pidanud. Õiguspärane oli ka see, et vastustaja esitas üksikasjalikud põhjendused koos viidetega konkreetsetele juhtumitele alles vaidemenetluses, kuna käe- ja jalaraudade kohaldamine saatmisel on toiming ning toimingu puhul ei ole nõutav selle eelnev põhjendamine. Kokkuvõttes ei olnud käe- ja jalaraudade kohaldamine kaebajale õigusvastane. Justiitsministri määruse „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ (kord) § 26 lg-t 4 ja § 28 lg-t 4 võib koosmõjus mõista nii, et tervishoiuteenuse osutamisel ei ole saatemeeskonnal kohustust jätta tervishoiuteenuse osutaja ja kinnipeetav omavahele. Praeguse kohtuasja asjaoludel leidis halduskohus, et saatemeeskonna otsus säilitada visuaalne kontakt kaebajaga oli põhjendatud ega riivanud ülemäära kaebaja privaatsust. Seega ei pidanud halduskohus õigusvastaseks, et saatjad ei lahkunud protseduuri ajaks kabinetist. Vastustajale ei saa halduskohtu hinnangul ette heita, et relvad ja erivahendid olid nähtaval, sest neid vahendeid on ette nähtud kanda selleks kohandatud vööl, mistõttu puudub võimalus nende varjamiseks. Ametiriietust ja relvi kandvate isikute grupp äratab paratamatult tähelepanu, seda ei saa samastada oma relvastuse või positsiooni tahtliku esiletoomisega.

Kuna vastustaja tegevus oli õiguspärane ja see välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise, siis puudus halduskohtul vajadus käsitleda muude kahju hüvitamise eelduste täidetust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 73-75), milles kaebaja palub tühistada halduskohtu otsuse ning rahuldada kaebus. Kaebaja hinnangul sätestab VangS § 46 lg 1, et kinnipeetav kannab vanglariietust vanglas, aga mitte väljaspool vanglat väljaviimisel viibides. Kuna vanglariietusele on trükitud peale „VANGLA“, mis annab igale isikule teada, et riietuse kandja on kinnipeetav, siis ei ole see võimalikult tavariietusega sarnane ega välista kinnipeetava diskrimineerimist. Seega oleks vangla pidanud kaebajale väljaviimise ajaks väljastama laost tema enda riietuse. Kaebaja palub tunnistada VangS § 46 lg 1 põhiseaduse vastaseks osas, mis ei reguleeri riietuse kandmist kinnipeetavate poolt väljaviimise või väljasõidu ajal. Kaebaja leiab, et vangla oli kohustatud põhjendama haldusakti kohe enne väljaviimist, sest väljaviimine oli mitu kuud ette planeeritud. Kohus ei saa arvestada hilisemaid põhjendusi, mida varasemalt pole esitatud. Seda enam, et kaebajale ei tutvustatud enne väljaviimist mingit haldusakti ohjeldusmeetmete kohta. Lisaks jäi kaebajale arusaamatuks, miks vangla kasutas käe- ja jalaraudu koos, kuid kahe meetme ühel ajal kasutamise kohta põhjendused puuduvad. Vanglal on tervishoiuteenuse osutaja juurde viimisel õigus kasutada ainult käeraudu ning kinnitada kinnipeetav käerauaga saatja käe külge. Käe- ja jalaraudade komplekti kasutamine oli põhjendamata, ebaproportsionaalne ja õigusvastane meede. Ametnikel oli kaebaja hinnangul võimalus kanda relvastust varjatult. Rahumeelses demokraatlikus riigis ei ole vaja nii palju varustust, vaid piisab hõlma alla varjatud relvast.
8.Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 87-88) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viru Vangla on seisukohal, et vanglariietuse kandmise kohustus tuleneb seadusest ning erisusi riietuse kandmisel lühiajalisel väljaviimisel õigusaktid ette ei näe. Sellise erisuse puudumisel on kinnipeetav kohustatud kandma vanglariietust. Kinnipeetaval puudub õigus nõuda endale meelepäraseid riideid. Vanglariietuse kandmise näol on tegemist vangistusega paratamatult kaasneva piirangu ning ebameeldivusega. Vanglariietuse kandmine on oluline julgeoleku tagamise eeldus. Selle riietuse mõte ja eesmärk on selles, et kinnipeetavad oleksid operatiivselt tuvastatavad nende kantava riietuse järgi. Asjaolu, et kaebaja pidi kandma väljaviimise ajal vanglavormi, ei ole inimväärikust alandav. Viru Vangla hinnangul ei rikutud kaebaja väljaviimisel tema põhiõigusi ning ohjeldusmeetmete kasutamine ei olnud õigusvastane. Meetmeid kohaldati vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega ning meetmed olid taotletud eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaebaja suhtes ei kaasnenud ohjeldusmeetmete kasutamisega ülemäärase jõu kasutamist ega eksponeerimist avalikkusele rohkem kui vajalik konkreetses olukorras. Korra § 26 lg 3 kohaselt kannavad saatemeeskonna liikmed tervishoiuteenuse osutaja juures relvi ning side-ja erivahendeid võimalusel varjatult. Eeltoodust lähtuvalt kannavad saatemeeskonnaliikmed kaasas olevaid side-ja erivahendeid ning relvi varjatult ning kui need ka nähtuvad, ei ole tegemist nõuete rikkumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.VangS § 46 lg 1 ls 1 sätestab, et kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et eelmainitud sättest tuleneb, et kinnipeetav peab vanglariietust kandma vaid vanglas, aga mitte väljaspool vanglat. VangS § 46 lg 1 ls 1 ei reguleeri seda, kus kinnipeetav vanglariietust kandma peab, vaid seda, kes vanglariietust kannab. VangS § 46 lg 1 ls 1 ei piiritle seega vanglariietuse kandmise kohustust vangla territooriumiga. Sellist erisust ei tulene ka teistest VangS sätetest. Seega on kinnipeetav kohustatud vanglariietust kandma nii vanglas kui ka väljaspool vanglat viibides, kui VangS-is ei ole asjakohast erisust sätestatud. Kuna lühiajaliste väljaviimiste osas VangS kinnipeetava riietuse kohta mingeid erisusi ei sätesta, pidi kaebaja lühiajalisel väljaviimisel vanglariietust kandma.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et vanglariietusele trükitud sõna „VANGLA“ ei välista teatavat sarnasust erariietusega ega too kaasa kinnipeetava diskrimineerimist. Vanglariietus ei saa avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärgist tulenevalt olla äravahetamiseni sarnane erariietusega. Vanglariietus peabki erariietusest teataval määral erinema, et oleks võimalik kinnipeetavat operatiivselt tuvastada. See võib olla vajalik näiteks põgenemiskatse ennetamiseks. Käesoleval juhul ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul kaebaja kirjeldustest, et riietus, millega ta lühiajalisele väljaviimisele viidi, erines erariietusest sellisel määral, mis oleks kaasa toonud kaebaja diskrimineerimise. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et ka juhul, kui saaks kaebaja poolt lühiajalisel väljaviimisel kantud vanglariietust pidada diskrimineerivaks, ei tooks see endaga kaasa vangla kohustust võimaldada kaebajal lühiajalisel väljaviimisel tema enda riideid kanda. Sellisel juhul peaks vangla andma kaebajale vanglariietuse, mis ei ole diskrimineeriv, kuid seejuures siiski võimaldaks teda operatiivselt kinnipeetavana tuvastada.
12.Kaebaja palus tunnistada VangS § 46 lg 1 põhiseaduse vastaseks osas, mis ei reguleeri riietuse kandmist kinnipeetavate poolt väljaviimise või väljasõidu ajal. Ringkonnakohtu hinnangul soovib kaebaja VangS põhiseaduse vastaseks tunnistamist osas, mis ei näe ette isiklike riiete kandmise võimalust väljaviimisel või väljasõidul. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 4 lg 3 kohaselt algatab kohus menetluse kohtuotsuse või – määruse edastamisega Riigikohtule. PSJKS § 9 lg 1 sätestab, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Kuivõrd käesolev vaidlus puudutab vaid kaebaja õiguste rikkumist väljaviimisel, aga mitte väljasõidul, ei saa ringkonnakohus käesolevas kohtumenetluses tunnistada VangS põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis ei näe ette isiklike riiete kandmise võimalust väljasõidul. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse väljasõidul isiklike riiete kandmise võimalust puudutavas osas HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus lahendab järgnevalt kaebaja taotluse osas, millega kaebaja taotles VangS põhiseaduse vastaseks tunnistamist osas, mis ei näe ette isiklike riiete kandmise võimalust väljaviimisel. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õigusi vangla riiete kandmisega lühiajalisel väljaviimisel Tartus ODE Hambakliinikusse ülemäära kitsendatud. Nagu ringkonnakohus eelpool selgitas, peabki vanglariietus erariietusest teataval määral erinema, et oleks võimalik kinnipeetavat operatiivselt tuvastada, mis võib olla vajalik näiteks põgenemiskatse puhul. Seega ei ole alust käesoleva asja lahendamisel tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VangS-is väljaviimisel isiklike riiete kandmise võimaluse sätestamata jätmine, mistõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata.
13.Kaebajale jäi arusaamatuks, miks vangla kasutas lühiajalisel väljaviimisel tema suhtes üheaegselt nii käe- kui ka jalaraudu, kuivõrd kaebajale ei tutvustatud enne lühiajalist väljaviimist haldusakti nimetatud ohjeldusmeetmete üheaegse kohaldamise kohta. Ringkonnakohus selgitab, et Viru Vangla on 23.09.2015. a käskkirjaga nr 6-4/528 kohaldanud kaebaja suhtes täiendava julgeoleku abinõuna ohjeldusmeetmete kasutamist, mis seisneb olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist, panna kinnipeetava kätele läbi kambri toiduluugi ohjeldusmeetmena peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha. Viru Vangla 23.12.2015. a käskkirjaga nr 64/659 on eelnimetatud meedet pikendatud ning lisatud erisus, mille kohaselt ei kasutata ohjeldusmeetmena käeraudu kinnipeetava osalemisel majandustöödel selleks ettenähtud territooriumil ning vähemalt 2 vanglaametniku järelevalve all. Selliselt sätestatud ohjeldusmeetme kohaldamist on Viru Vangla pikendanud 24.03.2016. a käskkirjaga nr 6-4/229. Seega oli kaebaja suhtes tema lühiajalise väljaviimise ajal 15.06.2016 kohaldatud ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine VangS § 69 lg 2 p 5 mõttes ning selles osas oli ta koos Viru Vangla asjakohaste käskkirjadega ka meetme kohaldamise vajalikkuse kohta põhjendused saanud.
14.VangS § 70 lg 1 kohaselt võib lisaks VangS § 69 lg-s 1 toodud alustele ohjeldusmeetmeid kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. Viru Vangla 14.06.2016. a korraldusest nr 1-4-600 tulenevalt tuli kaebaja suhtes saatmise ajal kasutada käe- ja jalaraudu, et välistada kaebaja põgenemine, rünne ametnike ja teiste isikute vastu, kaebaja vabastamine teiste isikute poolt või mistahes muud saatmise häired. Kuivõrd tegemist oli kaebaja saatmisega, oli Viru Vanglal õigus VangS § 70 lg-st 1 tulenevalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tegemata kasutada kaebaja suhtes saatmise ajal lisaks käeraudadele ka jalaraudu. Kohtupraktikas on leitud, et ohjeldusmeetme kohaldamine saatmisel on käsitatav toiminguna ning et toimingu puhul ei ole nõutav selle eelnev põhjendamine. Põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses (RKHKm 23.05.2013, 3-3-1-19-13, p-d 13-14). Eelnevast tulenevalt ei pidanud Viru Vangla kaebajale saatmisel jalaraudade kasutamiseks nende kohaldamiseks õigust andvat haldusakti tutvustama, kuna sellise haldusakti andmine ei olnud jalaraudade kasutamiseks kaebaja saatmisel vajalik. Samuti ei olnud Viru Vanglal kohustust omaalgatuslikult jalaraudade kasutamist kaebajale enne nende kasutamist kaebaja lühiajalisel väljaviimisel põhjendada.
15.Ainuüksi asjaolu, et kaebaja suhtes oleks tema saatmisel olnud võimalik kohaldada ka teistsuguseid ohjeldusmeetmeid kui käe- ja jalaraudade komplekti, ei tähenda, et kaebaja suhtes käe- ja jalaraudade komplekti kasutamine oleks olnud ebaproportsionaalne. Ringkonnakohtu hinnangul oli nimetatud ohjeldusmeetmete kasutamine kaebaja suhtes tulenevalt Viru Vangla 13.09.2016. a otsuse nr 6-16/99-2 põhjendustest proportsionaalne.
16.Kuigi korra § 26 lg 3 kohaselt kannavad saatemeeskonna liikmed tervishoiuteenuse osutaja juures relvi ning side- ja erivahendeid võimalusel varjatult, ei tulene eelmainitud sättest kohustust relvi varjatult kanda. Samuti ei ole kaebajal õigust nõuda, milliseid relvi ja erivahendeid ja millisel viisil teda lühiajalisel väljaviimisel saatvad ametnikud kannavad. See, millist varustust saatemeeskonna liikmed kaebaja saatmisel kandma pidid, tulenes Viru Vangla 14.06.2016. a korraldusest nr 1-4/600. Seega olid ametnikud muu hulgas kohustatud ka relvi kandma. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et saatemeeskonna liikmetel oli võimalus relvade varjatult kandmiseks. Vangla on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et relvi ei olnud võimalik julgeoleku tagamiseks varjatult kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et julgeoleku tagamiseks oli kaebaja kõrgohtlikkust ning varasemat käitumist arvestades vajalik

tagada võimalus vajadusel võimalikult kiireks relva käsitlemiseks. Hõlma alla varjatud relva puhul ei oleks see aga tagatud. Seega ei olnud saatemeeskonnal võimalik julgeoleku kaalutlustel relvi tervishoiuteenuse osutaja juures varjatult kanda.

17.Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata.
18.Ringkonnakohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetlus osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikus sisaldub dokument, mis sisaldab otseseid andmeid kaebaja terviseseisundi kohta (tl 55). Tulenevalt HKMS § 77 lg st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse on liidetud kaebajat puudutav terviseseisundit sisaldav dokument, mille sisu on käsitletav delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul ka huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel terviseandmeid sisaldavat tõendit puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu Ringkonnakohus jätkas 17.10.2017. a määrusega kaebajale Tartu Halduskohtu poolt antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks vabastamiseks. Seetõttu kehtis Tartu Halduskohtu 25.10.2016. a määrusega antud menetlusabi ka apellatsioonimenetluses ja kaebaja oli vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 30 euro tasumisest. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis lähtuvalt HKMS § 118 lg-st 3 jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 30 eurot) Eesti Vabariigi kanda /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja