lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-2079/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 29.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2079/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2192
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 33Salajane kaastöö ja konspiratsioonivõttedVangS § 70 lg 1, 2Vanglateenistuse erivahendid ja teenistusrelvadKorra § 26 lg 3, 4HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 158 lg 3Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedKarS § 274 lg 1Vägivald võimuesindaja vastuKorra § 1 lg 1RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-2079/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.10.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-20-2532/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.03.20213-19-1838/25Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja03.02.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-16-2079

Otsuse kuupäev

29. august 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

I.G.i kaebus Viru Vangla vastu 15.06.2016.a lühiajalisel väljaviimisel tekitatud mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja I.G. Vastustaja Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja

Resolutsioon

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

kanda.

Jätta

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1.Viru Vangla kinnipeetav I.G. viibis 15.06.2016.a lühiajalisel väljaviimisel Tartus ODE Hambakliinikus. Viru Vangla andis 14.06.2016.a korralduse nr 1-4/600 (tl 56, edaspidi korraldus) kaebaja saatmise kohta. Selle kohaselt tuli saatemeeskonna liikmetel kanda korralduses ette nähtud teenistusrelvi ja erivahendeid, saatmise ajal tuli ohjeldusmeetmetena kasutada käe- ja jalaraudu ning tuli tagada kinnipeetava järelevalve saatmise ajal. Korralduses on öeldud, et kinnipeetav on hinnatud kõrgohtlikuks ning ohjeldusmeetmete kasutamise eesmärk on muuhulgas vältida põgenemist ja rünnet ametnike ja teiste isikute vastu.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
VangS § 41 lg 1Töötamine väljaspool vanglat
VangS § 46 lg 1Kinnipeetava riietus
2.I.G. esitas 21.07.2016.a Viru Vanglale taotluse (tl 13-14) punktis 1 nimetatud saatmise käigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Viru Vangla jättis 13.09.2016.a otsusega nr 6-16/99-2 (tl 15-16) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse punktis 2.4 on välja toodud, et kaebaja suhtes on kohaldatud

täiendavaid julgeolekuabinõusid ning viidatud mitmetele juhtumitele, kus kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele või ähvardas või ründas ametnikku.

3.I.G. esitas 13.10.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes. Kaebajale tekitati kahju 15.06.2016.a väljaviimise käigus. Kaebajale ei antud selga isiklikke riideid. Kaebaja suhtes kasutati saatmise ajal autos ja sealt väljumisel ning operatsiooni teostamisel ajal käe- ja jalaraudu. Kaebaja pidi nendes viibima mitmeid tunde ning liikuma nendes läbi haigla õue ja haiglas sees suure hulga inimeste silme all. Vanglariiete ja ohjeldusvahendite tõttu oli kaebaja teistest isikutest eristatav ja inimesed vaatasid teda. Vanglaametnikud ei lahkunud operatsiooni teostamise ajaks kabinetist. Valvurid kandsid relvastust ja erivahendeid avalikult, demonstreerides avalikkusele jõudu kaebaja üle. Eeltoodu alandas kaebaja väärikust ja rikkus tema eraelu puutumatust.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tegevus oli õiguspärane. Kaebajale ei ole põhjustatud selliseid ebameeldivusi, mis ületaksid vangistuse paratamatuid tagajärgi. Vangla riietuse kandmise kohustus tuleneb seadusest ning erisusi riietuse kandmisel lühiajalisel väljaviimisel õigusaktid ette ei näe. Kinnipeetaval puudub õigus nõuda endale meelepäraseid riideid. Vangla riietuse kandmine väljaspool vanglat muudab kinnipeetava tuvastatavaks ning sellega teenib avaliku korra ja julgeoleku kaitsmise eesmärki. Avalikus kohas võib kinnipeetav erariietes kergesti sulanduda massiga, mis oleks hõlbustavaks faktoriks põgenemisel. Vastustaja leidis, et kaebaja saatmisega kaasneb suurenenud julgeolekuoht. Julgeoleku tagamise ja põgenemise vältimise võimalused saatebussis ja avalikus kohas on piiratud. Kaebaja on hinnatud kõrgohtlikuks. Kaebajat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Kuritegude toimepanemise laad on varieeruv. Enamasti on kuriteod toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, läbivalt esinevad vägivallakuriteod. Muuhulgas on isikut kriminaalkorras karistatud karistusseadustiku (KarS) § 121 (kehaline väärkohtlemine) ja KarS § 274 lg 1 (vägivald võimuesindaja suhtes) alusel. Vangistuse jooksul on kaebaja käitumine olnud ettearvamatu, vägivaldne ja üleolev. 06.01.2015.a üritas kaebaja võtta valvuri erivahendite vöölt teleskoopnuia. 23.09.2015.a eiras kaebaja valvuri korraldusi, osutas vastupanu kambri läbiotsimisel ja lõi valvurit (tl 29). 30.12.2015.a tõukas kaebaja valvurit ja üritas lüüa teist valvurit (tl 31). 14.04.2016.a ähvardas kaebaja valvureid vägivallaga (tl 33). Kaebaja suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (tl 35-53). Eeltoodut arvesse võttes leidis vastustaja, et kaebaja väljaviimisel tuleb kasutada ohjeldusmeetmeid. Kaebaja suhtes ei kasutatud ülemäärast jõudu ja teda ei eksponeeritud avalikkusele rohkem kui konkreetses olukorras vajalik. Vanglasse naastes vaatas meditsiinitöötaja kaebaja üle (tl 55). Kaebajal ei ole seoses ohjeldusvahendite kasutamisega tekkinud püsivaid tervisekahjustusi. Saatemeeskonna liikmetel on kohustus teostada järelevalvet ka arsti vastuvõtu ajal. Selleks on vajalik visuaalne kontroll saadetava üle. Vanglateenistuse ametnike arstikabinetis viibimine ei tähenda seda, et ametnikud kuulavad pealt arsti ja patsiendi vahelist vestlust. Visuaalset kontrolli teostatakse eemalt. Isegi kui ametnikud olude sunnil näevad või kuulevad delikaatset informatsiooni, on neil vanglateenistuja eetikakoodeksi p-st 17.7 tulenev konfidentsiaalsuse kohustus. Kaebaja ei väida, et ametnikud oleksid konfidentsiaalsusnõuet rikkunud ja seeläbi talle kahju tekitanud. Saatemeeskonna liikmed kandsid relvi ning side- ja erivahendeid võimalikult varjatult. Kui need kolmandatele isikutele nähtavaks said, siis üksnes põgusalt ja seetõttu, et julgeoleku tagamiseks ei olnud võimalik neid täielikult varjata.

Kohtu seisukoht

5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Piinamise ning julma või väärikust alandava kohtlemise või karistamise keelu sätestavad ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3, kuid kuna kohaldada saab VangS § 41 lg 1 ja see säte ei ole põhiseaduse või välislepinguga vastuolus, siis puudub vajadus põhiseaduse või välislepingu kohaldamiseks. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat.
6.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusega pandud avalik-õiguslikku ülesannet vangistuse täideviimine. Järgnevalt hindab kohus, kas vastustaja tegevus oli õigusvastane.
7.VangS § 46 lg 1 sätestab, et kinnipeetav kannab vangla riietust, kui vangistusseadusest ei tulene teisiti. Vangistusseadus, sh lühiajalist väljaviimist reguleeriv VangS § 33 ei sätesta erandeid vangla riietuse kandmise nõudest lühiajalise väljaviimise tõttu. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega selle kohta, milline eesmärk on vangla riietuse kandmisel lühiajalise väljaviimise ajal ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda neid otsuses. Seega ei olnud kaebajale isikliku riietuse andmata jätmine õigusvastane.
8.VangS § 70 lg 1 alusel võib ohjeldusmeetmeid, sh jalaraudu kasutada kinnipeetava saatmisel. Justiitsministri määruse „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ (edaspidi kord) § 4 lg 4 sätestab, et kinnipeetavale lühiajalist väljaviimist lubades pöörab vangla direktor erilist tähelepanu julgeolekule ja arvestab järgmisi asjaolusid: kinnipeetava isikuomadused ja karistusaja pikkus, toimepandud kuriteo raskus ja laad, väljaviimise põhjused, muud asjaolud. Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetava saatmisel väljaspool vanglat on ohjeldusmeetme kohaldamine ennetav meede. Sellega vähendatakse põgenemisvõimalusi ning ohtu teiste isikute elule ja tervisele. Meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, kus haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (Riigikohtu lahendid 3-3-1-19-13 p 12, 3-3-1-63-09 p 16-17). Otsus kohaldada ohjeldusvahendeid on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
9.Käe- ja jalaraudade kasutamine kaebaja saatmisel on ette nähtud punktis 1 nimetatud korralduses. Korralduses on lühidalt öeldud, et kaebaja on hinnatud kõrgohtlikuks ning ohjeldusmeetmete kasutamise eesmärk on muuhulgas vältida põgenemist ja rünnet ametnike ja teiste isikute vastu. Pikemad põhjendused kaebaja ohtlikkuse kohta koos viidetega konkreetsetele juhtumitele on vastustaja esitanud vaideotsuses ja vastuses kaebusele, need on ära toodud otsuse punkti 4 kolmandas lõigus. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla asjaolusid, millest lähtudes tegi vastustaja otsustuse ohjeldusmeetmete kasutamise kohta. Sh ei ole kaebaja väitnud, et vastustaja viidatud juhtumid ei toimunud või toimusid teisiti kui kirjeldatud. See tähendab, et kaebaja on korduvalt kasutanud ametnike vastu vägivalda ja on ametnikke sellega ähvardanud. Eeltoodut arvestades on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja suhtes tuli kohaldada käe- ja jalaraudu. Vastustaja on selle otsustuse tegemisel lähtunud kohastest asjaoludest, sh korra § 4 lg 4 sätestatud asjaoludest. Vastustaja kaalutlused on kohased ja piisavad ning vastustaja ei ole kaalutlusvigu teinud. Kohus nõustub, et vastustajal tuli võimalikult vähendada kaebajast tingitud ohtu saatemeeskonnale, kaebajat teenindanud meditsiinitöötajatele ja kolmandatele isikutele, näiteks teistele kliinikus viibinud töötajatele, patsientidele ja külastajatele. On õige, et kaebajale oli käe- ja jalaraudade kasutamine koormav ja kaebaja võis äratada juures viibinud isikute tähelepanu, kuid kaebaja huvi tunda end mugavalt ja esineda kolmandate isikute ees mitte kinnipeetava, vaid tavalise isikuna ei kaalu üles vanglaametnike, meditsiinitöötajate ja teiste isikute huvi nende elu ja tervise kaitsele. Kuna kaitsta tuli ka kaebajale tervishoiuteenuseid osutanud meditsiinitöötajaid, siis ei saanud käe- ja jalaraudu protseduuri ajaks eemaldada. Vastustaja esitas kohtule saatemeeskonna liikmete seletused (tl 58-59). Nende järgi eemaldatakse käe- ja jalarauad meditsiiniliste protseduuride ajaks meditsiinitöötaja nõudmisel ning kaebaja operatsiooni ajaks ODE Hambakliiniku meditsiinitöötaja seda vajalikuks ei pidanud. Õiguspärane on ka see, et vastustaja esitas üksikasjalikud põhjendused koos viidetega konkreetsetele juhtumitele alles vaidemenetluses. Riigikohus on selgitanud, et käe- ja jalaraudade kohaldamine saatmisel on toiming. Toimingu puhul ei ole nõutav selle eelnev põhjendamine, põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses (Riigikohtu lahend 3-3-1-19-13 p 14-15). VangS § 70 lg 2 kohaselt ei tohi ohjeldusmeetme kasutamine kesta üle 12 tunni, seda nõuet ei ole praeguses asjas rikutud. Kokkuvõttes ei olnud käe- ja jalaraudade kohaldamine kaebajale õigusvastane.
10.Korra § 1 lg 1 p 5 alusel on saatemeeskonna ülesanne (saateülesanne) relvastatud valve all saata saadetav vanglast tervishoiuteenuse osutaja juurde ja seal valvata saadetava järele. Kord sisaldab § 26 pealkirjaga „Tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmine“ ja § 28 pealkirjaga „Saatmine lühiajalisel väljaviimisel“. § 26 lg 4 alusel hoiavad saatemeeskonna liikmed tervishoiuteenuse osutaja juures ära saadetava kontaktid teiste haigete ja kõrvaliste isikutega ning tema ravimisega mitteseotud raviasutuse personaliga. § 28 lg 4 näeb ette, et kogu saatmise ajal peab vähemalt ühel saatemeeskonna liikmel olema visuaalne kontakt saadetavaga. Kohtu hinnangul on vaieldav, kas korra § 28 lg 4 kohaldub ka saatmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde. Korra § 26 lg 4 ja § 28 lg 4 võib koosmõjus mõista nii, et kui üldjuhul on

visuaalne kontakt saatemeeskonna ja kinnipeetava vahel kohustuslik, siis tervishoiuteenuse osutamisel on lubatud ka olukord, kus kinnipeetavaga ühes ruumis viibivad üksnes tervishoiutöötajad ning saatemeeskonnal visuaalne kontakt kinnipeetavaga puudub. Samas ei tulene eeltoodud sätetest, et tervishoiuteenuse osutamisel on saatemeeskonnal kohustus jätta tervishoiuteenuse osutaja ja kinnipeetav omavahele. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutaja juures tuleb vanglaametnikel otsustada, kuidas täita oma põhiülesannet ehk valvata saadetava järele, sh kas tuleb säilitada visuaalne kontakt kinnipeetavaga. Ka see otsustus on kaalutlusotsus ning selle tegemisel tulevad arvesse üldjoontes samad asjaolud kui ohjeldusvahendite kohaldamisel (sh kinnipeetava ohtlikkus). Lisaks võib tähendust omada see, millist liiki tervishoiuteenusega on tegemist ja milliseid protseduure läbi viiakse. Praeguse kohtuasja asjaoludel (vt otsuse punkti 9) ning arvestades seda, et toimus hambaarsti teenuste osutamine, leiab kohus, et saatemeeskonna otsus säilitada visuaalne kontakt kaebajaga oli põhjendatud ja ei riivanud ülemäära kaebaja privaatsust. Seega ei saa pidada õigusvastaseks, et saatjad ei lahkunud protseduuri ajaks kabinetist.

11.Korra § 26 lg 3 kohaselt kannavad saatemeeskonna liikmed tervishoiuteenuse osutaja juures relvi ning side- ja erivahendeid võimalusel varjatult. Seega ei ole nende vahendite varjamine mitte absoluutne kohustus, vaid seda tuleb teha võimalusel. Praeguses asjas möönab vastustaja, et saatemeeskonna relvad ja erivahendid ei olnud varjatud. Saatemeeskonna liikmete seletuste (tl 58-59) kohaselt asuvad erivahendid ja teenistusrelvad erivahendite vöö peal selliselt, et need on küll näha, aga need on kättesaamatud kõrvalistele isikutele. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ette heita, et relvad ja erivahendid olid nähtaval. Kui neid vahendeid on ette nähtud kanda selleks kohandatud vööl, siis puudub võimalus nende varjamiseks. Samuti piirab relvade ja erivahendite kinnikatmine või varjamine nende kättesaadavust. Kohus kahtleb kaebaja väites, et saatemeeskond kandis relvi ja erivahendeid demonstratiivselt, s.o väljakutsuvalt või tahtlikult rõhutades. Kaebaja ei ole põhistanud, milles see demonstratiivsus seisnes või väljendus. Ametiriietust ja relvi kandvate isikute grupp äratab paratamatult tähelepanu, seda ei saa samastada oma relvastuse või positsiooni tahtliku esiletoomisega. Kokkuvõttes ei saa viisi, kuidas saatjad kandsid relvastust ja erivahendeid, pidada õigusvastaseks.
12.Kuna vastustaja tegevus oli õiguspärane ja see välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise, siis puudub vajadus käsitleda muude kahju hüvitamise eelduste täidetust. Kohus siiski märgib, et otsuse punktides 7-11 toodut arvestades ei väljunud kaebaja lühiajalise väljaviimise käigus tehtud toimingud vangistusega paratamatult kaasnevate tagajärgede piiridest ja seega ei olnud tegemist kaebaja väärikuse alandamisega. EIK on küll mitmetes lahendites leidnud, et käe- ja jalaraudade kohaldamine kinnipeetava toimetamisel haiglasse või meditsiiniste protseduuride ajal võib kujutada endast kinnipeetava väärikuse alandamist, kuid seda olukorras, kus see oli kinnipeetava tervislikku seisundit arvestades ebaproportsionaalne (näiteks vahetult pärast keerukat siseelundite operatsiooni, keemiaravi saavale isikule) ja/või kus puudusid piisavad põhjendused kinnipeetava ohtlikkuse

kohta (kohtuasjad 19868/08 Duval vs Prantsusmaa, 67263/01 Mouisel vs Prantsusmaa, 4353/03 Tarariyeva vs Venemaa). Reeglina on EIK leidnud, et käeraudade või muude ohjeldusmeetmete kasutamine ei kujuta endast kinnipeetava väärikuse alandamist, kui meedet on rakendatud seoses õiguspärase kinnipidamisega ja see ei hõlma jõu kasutamist või privaatsuse puudumist, mis ületab mõistlikult vajalikuks peetavat. See seisukoht on muuhulgas välja öeldud ka kaebaja viidatud lahendis 891/05 Kashavelov vs Bulgaaria. Praeguses asjas leidis kohus, et ohjeldusmeetmete kohaldamine oli põhjendatud kaebajast lähtuva ohuga ning nende kohaldamine avalikkuse ees oli mõistlikult vajalik.

13.Kokkuvõttes ei olnud toimingud, millega kaebaja seostab kahju tekkimist, õigusvastased. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda.
15.HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja