Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-18-422 15. oktoober 2018, Tartu Janar Jäätma Aimi Vaimeli kaebus Väike-Maarja vallavalitsuse kohustamiseks Kaebaja Aimi Vaimel Vastustaja Väike-Maarja vald, esindaja vallavanem Indrek Keskküla Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aimi Vaimeli kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Tagastada Aimi Vaimeli kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot Aimi Vaimeli Swedbank AS arvelduskontole nr EE832200001107827648. Selgitusse märkida „Aimi Vaimel, nr 3-18-422“.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. novembril (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Aimi Vaimel nimetati 3. detsembril 2001 Rakke Vallavalitsuse vallasekretäri ametikohale.
2.Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2018. a määruse nr 106 § 1 lg 1 alusel moodustati Rakke valla liitumisel Väike-Maarja vallaga uus haldusüksus nimega Väike-Maarja vald.
3-18-422
3.Väike-Maarja valla 27. detsembri 2017. a käskkirja nr 13-1/105 resolutsiooni punktiga:
1.Vabastati A. Vaimel avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel teenistusest koondamise tõttu.
3.1.Määrati A. Vaimelile koondamishüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses (1973 eurot ja 42 senti).
3.2.Määrati hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest (2291 eurot ja 25 senti).
3.3.Määrati palka 47 etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest (3636 eurot ja 19 senti).
3.4.Määrati preemiat Väike-Maarja Vallavolikogu 23. novembri 2017. a otsuse nr 7 „Ametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine“ p-de 1 ja 2 alusel ühe kuu ametipalga ulatuses (1660 eurot).
A. Vaimel esitas 27. detsembri 2017. a käskkirja nr 13-1/105 peale vaide.
5.Väike-Maarja vallavalitsus rahuldas 31. jaanuari 2018. a vaideotsusega nr 13-1/16 A. Vaimeli vaide osaliselt. Vallavalitsus muutis 27. detsembri 2017. a kärkkirja nr 13-1/105 resolutsiooni p 3.4 ja sõnastas selle selliselt, et A. Vaimelile määrati hüvitist ühe kuu ametipalga ulatuses (1660 eurot). Vallavalitsus täiendas vaidlustatud käskkirja põhjendusi vaideotsuse p-de 2.1 ja 2.2 põhjendustega. Vaideotsuses märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 543 jätab volikogule suure kaalutlusruumi hüvitise määramisel; 2) tulenevalt Väike-Maarja vallavolikogu 23. novembri 2017. a otsusest nr 7 „Ametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine“ määrab konkreetse hüvitise vallavanem; 3) preemiat määratakse suurepärase soorituse või tegevuse eest. Hüvitis on kompensatsioon. Väike-Maarja vallavanemal on keeruline anda õiglast hinnangut sellele, kas A. Vaimel on Rakke vallas teenistusülesandeid eeskujulikult ja vääriliselt täitnud. Seetõttu tuleb käskkirjas märgitud preemia asendada hüvitise mõistega; 4) määratud hüvitis on piisav, kuna A. Vaimelile tasuti kokku 9560 eurot ja 86 senti, millele lisandus kindlustushüvitis 3890 eurot. Suurema hüvitise maksmine ei ole vajalik; 5) Rakke vald ja Väike-Maarja vald ei ühinenud vabatahtlikult, mistõttu riigieelarvest täiendavaid kompensatsioone vallale ei maksta; 6) A. Vaimeli palk oli 1660 eurot, mis oli võrreldes Rakke vallavalitsuse teiste ametnike palgaga märgatavalt suurem (nt abivallavanema palk oli 1190 eurot). Suurem ametipalk tagab ka suurema hüvitise.
6.A. Vaimel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Väike-Maarja valda otsustama kaebajale 3 või 6 kuu ametipalga hüvitise või preemia määramise. Kaebaja põhjendab enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) haldusorganil ei ole vaidemenetluses õigust vaiet osaliselt rahuldada ega haldusakti osaliselt muuta; 2) vaidlustatud käskkirjas puuduvad p 3.4 kohta põhjendused ja kaalutlused; 3) vaideotsusest ei nähtu kaalutlusi vaidlustatud käskkirja p 3.4 kohta; 4) vaideotsusest jääb selgusetuks, milliste õigusaktide alusel on üritatud eristada preemiat hüvitisest; 5) vaideotsuses märgitud kaalutlusi ei saa hüvitise määramisel arvestada, kuna need on asjakohatud; 6) uurimispõhimõttest tulenevalt oleks vastustaja saanud koguda tõendeid ja hinnata, kas kaebaja täitis teenistusülesandeid eeskujulikult. Kaebaja töötas Rakke vallas 23 aastat. Kaebajale pole määratud ühtegi karistust. Kaebajat on kahel korral tunnustanud Lääne-Viru maavanem ja Eesti Maaomavalitsuste Liit nii tulemusliku töö kui ka väljapaistvate teenete eest;
3-18-422 7) vastustaja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet. Rakke vallavalitsuses koondati 2017 veel juhiabi ja abivallavanem. Nende teenistusülesannete eeskujulikku täitmist hinnati. Nende ametnike teenistusstaaž oli 12 aastat. Samas määras vastustaja nendele preemia pikaajalise ja eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest kolme kuu ametipalga ulatuses; 8) kaebajal on õigus saada vähemalt 3 kuu ametipalga suurune hüvitis või preemia lähtuvalt oma teenistusstaažist.
7.Väike-Maarja vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja põhjendab enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaieldav on, kas kaebajal on kaebeõigus. Kaebajale määrati hüvitis. Tema õigusi pole kitsendatud; 2) kohus ei saa nõuet lahendada, kuna vaidlusalust küsimust on pädev lahendama täitevvõim; 3) kas valla eelarvest täiendavat hüvitist maksta või mitte, see on otstarbekuse küsimus; 4) hüvitise küsimuse uuesti läbivaatamisele suunamine ei oleks põhjendatud. Vallavanem on juba vaidlusalust küsimust käsitlenud ja leidnud, et hüvitise suurust ei muudeta. Puudub alus arvata, et uuel läbivaatamisel vallavanem seda seisukohta muudaks; 5) asjaolu, et tegemist on pikaajalise ametnikuga, ei tähenda suuremat hüvitist. Kuigi kaebajat on tunnustatud, ei ole vastustaja hinnangul kaebaja teenistusülesannete täitmine olnud eeskujulik. Rakke vallas puudus kaasaegne elektrooniline dokumendiregister. Valla dokumendid on dokumendiregistris avaldamata. Dokumendiregistris on vaid kirjavahetus ja lepingud. Registris puuduvad istungite protokollid. Wordi baasil loodud kohtandmebaasis olevad dokumendid ei ole leitavad, kuna need ei sisalda viidet dokumendi sisule. Riigi Teatajas avaldati Rakke Vallavolikogu 31. mai 2007. a määrus nr 12 ja 27. septembri 2012. a määrus nr 8, mis olid kehtetud, kuna määruste andmise aluseks olnud volitusnorm oli kehtetu; 6) vaie lahendati õiguspäraselt. Lähteorgan ja vaideorgan on identsed. Kuna lähteorgan lahendas vaide, oli võimalik vaideotsusega anda uus akt; 7) vastustaja ei pea võimalikuks kaebajale suuremat hüvitist määrata. Vallavanem puutus kaebajaga kokku valdade ühinemisläbirääkimistel. Kaebaja oli ühinemisläbirääkimisel avalikult vastu valdade ühinemisele. Kuigi vallasekretäri arvamus polnud otsustava kaaluga, ei olnud tal sobilik ametnikuna sekkuda ühinemiskomisjoni töösse (KOKS § 55).
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas kaebajale teenistusest vabastamisel koondamise tõttu määratud hüvitis ühe kuu ametipalga ulatuses on kooskõlas KOKS § 543 ja volikogu otsusega nr 7.
9.KOKS § 543 sätestab järgmist: „Kui valla [---] ametiasutuses töötava ametniku [---] ametist vabastamine toimub seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisest tuleneva ametikoha [---] koondamisega, võib ametnikule [---] volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist või preemiat pikaajalise ja eeskujuliku teenistusülesannete [---] täitmise eest kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud valla või linna ametiasutuses ametnikuna [---] kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud ametnikuna rohkem kui kaheksa aastat.“
9.1.KOKS §-s 543 sätestatud regulatsioon on üle võetud volikogu otsusega nr 7. VäikeMaarja vallavolikogu otsustas 23. novembri 2017. a otsuse nr 7 p-ga 1, et seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisest tuleneva ametikoha koondamisega võib mh ametnikule maksta ametist vabastamisel hüvitist või preemiat pikaajalise ja eeskujuliku
3-18-422 teenistusülesannete täitmise eest kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud valla ametiasutuses ametnikuna kaks kuni kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud ametnikuna rohkem kui kaheksa aastat. Volikogu otsusega volitati vallavanemat hüvitise või preemia määramise küsimust lahendama.
9.2.KOKS § 543 ega volikogu otsus nr 7 ei anna isikule subjektiivset õigust hüvitisele ega preemiale. Seletuskirja kohaselt on KOKS §-s 543 sätestatud preemia ja hüvitise näol tegemist ametniku täiendava sotsiaalse garantii võimalusega lisaks seaduses olemas olnud koondamisja töötuskindlustushüvitisele. Eespool nimetatud õiguslik alus lubab ametnikule maksta hüvitist või preemiat (s.o muutuvpalka), mis ületab avaliku teenistuse seaduse § 61 lg-s 5 sätestatud 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 22-23). Viidatud sätet on õigus kohaldada üksnes haldusterritoriaalse korralduse muutmisel. Sätte kohaselt peab õigustama hüvitise maksmist, mitte selle maksmata jätmist. Kas täiendavat sotsiaalse garantii võimalust konkreetsel juhul kasutada ja millises ulatuses, seda otsustab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksusel on nende küsimuste otsustamisel ulatuslik kaalumisruum (vt RKHKo 3-3-1-18-08, p 11).
10.Vastustaja otsustas kaebajale maksta hüvitist ühe kuu ametipalga ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on hüvitise suuruse määramisel teinud kaalumisvea ning tal on õigus hüvitisele enam kui kolme kuu ametipalga ulatuses.
11.Halduskohus ei nõustu vastustajaga, et kaebajal puudub kaebeõigus. Vaidlustatud haldusakt on adresseeritud kaebajale. Kehtiv õigus võimaldab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu koondatavale ametnikule maksta hüvitist või preemiat eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest ja sõltuvalt teenistusstaažist kas kuni kolme või kuni kuue kuu ametipalga ulatuses (KOKS § 543). Praegusel juhul otsustas vastustaja maksta kaebajale hüvitist ühe kuu ametipalga ulatuses. Kuigi kaebajal ei ole subjektiivset õigust konkreetsele hüvitisele, tuleb jaatada kaebaja õigust sellele, et kui hüvitis otsustatakse maksta, siis selle hüvitise määramine toimuks kooskõlas kaalumisreeglitega (vt ka RKÜKo 3-3-1-67-15, p 52). Kuna halduskohtu hinnangul on KOKS § 543 alusel hüvitise suuruse määramisel kohaliku omavalituse üksusel ulatuslik kaalumisruum, saab kohus sekkuda eeskätt juhul, kui hüvitise suuruse aluseks olev kaalutlus on täiesti ja ilmselgelt asjakohatu (vt RKHKo 3-3-1-18-08, p 13).
12.Vaidlustatud otsuses ei ole hüvitise suuruse määramisel kaalutlusi esitatud. Vastustaja esitas kaalutlused esmakordselt vaideotsuses. Tegemist pole vaidlustatud otsuse tühistamise alusega (vt käesolev otsus, p 9.2). Vastustaja õigustas vaideotsuses ühe kuu ametipalga suuruse hüvitise määramist järgmiste kaalutlustega: 1) kaebajale määrati kokku suur hüvitis, s.o 9560 eurot, millele lisandus kindlustushüvitis 3890 eurot; 2) raha maksti valla eelarvest, kuna tegemist polnud vabatahtliku ühinemisega. Riigieelarvest KOKS § 54 alusel hüvitist ei kompenseeritud; 3) kaebaja ametipalk võrreldes Rakke vallavalitsuse teiste ametnikega oli kõrgem. Kaebaja palk oli 1660 eurot. Abivallavanema palk oli 1109 eurot. Pearaamatupidaja palk oli 1194 eurot, sotisaalnõuniku palk oli 1069 eurot.
12.1.Halduskohtu hinnangul ei tule ametnikule KOKS § 543 alusel täiendava hüvitise maksmise ja määra arvestamisel ilmselgelt asjakohatu kaalutlusena käsitada seda, milline on ametniku lõpparve. Ilmselgelt asjakohatu kaalutlusena ei saa käsitada ka seda, kui KOV võtab arvesse asjaolu, kuidas rahaline kohustus mõjutab tema eelarvet. Ametnikul puudub
3-18-422 subjektiivne õigus KOKS §-s 543 sätestatud hüvitisele. Tegemist on ametniku täiendava sotsiaalse garantii võimalusega lisaks koondamis- ja kindlustushüvitisele (vt käesolev otsus, p 9). Eeldada võib, et mida suurem on haldusterritoriaalse korralduse muudatuse tõttu ametnikule koondamisega makstav raha, seda väiksemat täiendavat sotsiaalset garantii võimalust isik KOKS § 543 alusel vajab ning vastupidi. Suurema nn lõpparve korral on isiku heaolu eelduslikult paremini tagatud kui väiksema korral. Kohaliku omavalitsuse üksuse enda otsustuspädevusse kuulub see, kas tema hinnangul tuleb väärtustada ametnikule suurema hüvitise maksmist või selle raha suunamist enda või seadusest tuleneva ülesande täitmisesse.
12.2.Halduskohtu hinnangul on vaieldav, kas KOKS § 543 alusel hüvitise ja selle suuruse määramisel on õige arvestada põhipalga suurust. Põhipalga suurus sõltub reeglina ametiülesannetest ja sellega kaasnevast vastutusest. Teatud ametipositsioonidel võibki tulenevalt selle positsiooni olemusest olla ette nähtud suurem sotsiaalne garantii kui teistel ametipositsioonidel. Seetõttu ei ole halduskohtu hinnangul KOKS § 543 alusel hüvitise suuruse määramisel õige arvestada asjaoluga, kui suur oli isiku põhipalk. Halduskohtu hinnangul ei tingi see asjaolu siiski kaebuse rahuldamist ega vastustaja kohustamist uuesti hüvitise suurust otsustama. Olukorras, kus isikul ei ole subjektiivset õigust konkreetse suurusega täiendavale hüvitisele, piisab otsuse õigustamiseks mh sellest, kui teised kaalutlused õigustavad valitud suuruses hüvitise maksmist (vt käesolev otsus, p 12.1).
12.3.Kaebaja märgib, et vastustaja kohtles teda võrreldes teiste koondatud ametnikega ebavõrdselt, kuna nendele määrati rohkem kui ühe kuu ametipalga ulatuses hüvitist. Kohtule esitatud dokumentidest ja väidetest ei saa järeldada, et vastustaja oleks ilmselgelt tegutsenud kaebaja suhtes meelevaldselt. Võrreldavad isikud ja nende ametid olid erinevad, mistõttu eelduslikult erinesid mh ka nende teenistusülesanded.
12.4.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud kaalutlusi kaebajale vaidlusaluses suuruses hüvitise maksmisel ei tule pidada ilmselgelt asjakohatuteks.
13.Kaebaja märgib, et vastustaja jättis arvestamata oluliste asjaoludega (vt käesolev otsus, p 6 alap 6). KOKS § 543 sätestatud ameti pikaajalise täitmise ja eeskujuliku teenistusülesannete argumendiga saab kohaliku omavalitsuse üksus õigustada nii toetuse maksmist kui ka makstava toetuse suuruse määramist.
13.1.Selleks, et vastustajal tekiks õigus hüvitist kaebajale maksta, pidi ta mh jaatama kaebaja eeskujulikku teenistusülesannete täitmist (vt käesolev otsus, p 9). Kas teenistusülesannete täitmine oli sedavõrd eeskujulik, mis õigustanuks ka suurema hüvitise maksmist, on tegemist hinnangulise otsustusega (vt ka RKHKo 3-3-1-18-08, p-d 12 ja 13). Vastustaja põhjendas oma hinnangut vastuses järgmiselt: kaebaja ei ole täitnud teenistusülesandeid eeskujulikult, kuna kaebaja vallasekretärina ei taganud Rakke vallas kaasaegse elektroonilise dokumendiregistri olemasolu; registris puudusid vajalikud dokumendid; kohtandmebaasis olevad dokumendid ei ole viite puudumise tõttu leitavad; Riigi Teatajas oli avaldatud Rakke valla õigusaktid, mille aluseks olnud volitusnorm oli kehtetu.
13.2.Teenistusülesannete eeskujuliku täitmise hindamisel ei ole ilmselgelt asjakohatu arvestada, kuidas isik on oma ametikohustusi täitnud, mh täitnud dokumendiregistrit ja taganud Riigi Teatajas õigusaktide avalikustamise. Seejuures ei ole kaebaja valla esitatud asjaoludele vastu vaielnud.
3-18-422
13.3.Kaebaja väide, et ta töötas Rakke vallas 23 aastat, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ning teda on tunnustanud Lääne-Viru maavanem ja Eesti Maaomavalitsuste Liit nii tulemusliku töö kui ka väljapaistvate teenete eest, ei ole praegusel juhul määrava tähendusega. Vastustajal oli hüvitise määramisel ulatuslik kaalumisruum ning tegemist oli hinnangulise otsustusega. Kas hüvitise suuruse määramisel eelistada kaebaja esile toodud asjaolusid vastustaja esile toodud asjaoludele, seda peab otsustama eeskätt vastustaja. Vastustaja pole hüvitise suuruse määramisel arvesse võtnud täiesti ja ilmselgelt asjakohatuid kaalutlusi.
14.Kaebaja õigusi pole rikutud seeläbi, et vaidemenetluses otsustati välja makstav 1660 eurot nimetada preemia asemel hüvitiseks. Summa suurus ei sõltunud sellest, kuidas seda nimetati.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1). Olemuslikult on tegemist palgavaidlusega ja on seetõttu riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.