lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-400/15

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 08.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-400/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1109
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KarS § 83Süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimineKarS § 85 lg 2Konfiskeerimise toimeSKHS § 1 lg 1Seaduse reguleerimisalaHKMS § 4 lg 1PädevusSKHS § 13 lg 2Taotluse ja kaebuse läbi vaatamata jätmineSKHS § 21 lg 1Taotluse esitamine pärast maakohtu menetlustSKHS § 4Õigus nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamistSKHS § 7 lg 3Kahju hüvitamine sõltumata süüasja lõpptulemusest

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

318400 8. oktoober 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Saale Laos ja Nele Parrest Galina Konnova kaebus kriminaalmenetluses sularaha konfiskeerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebaja Galina Konnova, esindaja advokaat Artur Sanglepp Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Tõnis Saar Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2018. a määrus haldusasjas nr 318400 Galina Konnova määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2018. a määrus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Galina Konnoval (kaebaja) oli AS-ga Swedbank kehtiv hoiulaeka üürileping. Hoiulaeka üürilepingu järgi oli selle kaasvaldajaks kaebaja tütar. Harju Maakohtu 7. märtsi 2016. a otsusega konfiskeeriti kaebaja tütrelt kui karistusseadustiku (KarS) § 832 lõike 2 punkti 2 mõttes kolmandalt isikult tema kasutuses olnud hoiulaekast leitud ja ära võetud sularaha 28 530 eurot ja 200 USA dollarit. Raha oli arestitud Harju Maakohtu 5. oktoobri 2015. a määrusega ja kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole.
2.Kaebaja esitas 26. veebruaril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab hoiulaekas olnud raha konfiskeerimisega tekitatud kahju 28 705 eurot ja 98 senti hüvitamist KarS § 85 lõike 2 alusel. Kaebaja tugineb Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a määruses asjas nr 312312 (p 75) esitatud seisukohale, mille järgi tuleb selle sätte alusel esitatud hüvitamisnõuded läbi vaadata halduskohtumenetluses. Riigikohtu üldkogu selgitas, et KarS § 85 lõike 2 teise lause alusel tekkiv õigussuhe on olemuselt avalik-õiguslik ja sellest õigussuhtest tekkinud vaidluste lahendamiseks pole ette nähtud teistsugust menetluskorda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Halduskohus tagastas 18. aprilli 2018. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et alates
1.maist

jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 1 lõike 1 kohaselt näeb see seadus ette menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Pädevaks kohtuks on selle seaduse järgi maakohus.

4.Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. mai 2018. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et SKHS eesmärk on allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendatavate kohtute pädevusse.

3-18-400 Sellest, et SKHS ei näe selgelt ette praeguse kaebuse asjaoludel tekitatud kahju hüvitamist, ei ole õige teha järeldust, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebajal on võimalik tekitatud kahju hüvitamist nõuda SKHS neljandas peatükis sätestatud korras.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb haldus- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning asja saatmist Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on KarS § 85 lõike 2 teise lause alusel tekkiva nõude menetlemine halduskohtu pädevuses. SKHS-s ei ole sätestatud alust KarS § 85 lõike 2 teisest lausest tuleneva nõude esitamiseks riigi vastu. Kaebuse asjaoludel on kahju tekitatud kohtuotsuses sisalduva konfiskeerimisotsustusega, mis ei saa SKHS seletuskirjas kajastatud seadusandja eesmärgi kohaselt tuua kaasa SKHS alusel menetletavaid riigi vastu suunatud nõudeid. Seega tuleb asi läbi vaadata halduskohtus, nagu on leidnud Riigikohus asjas nr 312312.
6.Vastustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. KarS § 85 lõike 2 puhul on tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga, mistõttu ei ole sellise kahju hüvitamise aluse SKHS-s sätestamata jätmine kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. KarS § 85 lõige 2 on ka erinorm SKHS § 7 lõike 3 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 suhtes. Ka Riigikohtu üldkogu ei pidanud asjas nr 312312 RVastS §s 15 sätestatud kahju hüvitamise üldregulatsiooni kahju hüvitamist välistavaks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium selgitab, et asja lahendav kohtukoosseis on muutunud võrreldes 23. augusti 2018. a teatises märgituga, sest Riigikohtu esimees kaasas 5. septembri 2018. a käskkirjaga asja läbivaatamiseks halduskolleegiumi koosseisu kriminaalkolleegiumi kohtuniku.
8.KarS § 85 lõige 2 sätestab, et kolmanda isiku õigused jäävad konfiskeerimisel püsima ning riik maksab kolmandale isikule hüvitist, välja arvatud KarS § 83 lõigetes 3, 32 ja 4, § 831 lõikes 2 ning § 832 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Kolmanda isikuna KarS § 85 lg 2 esimese lause tähenduses tuleb mõista isikut, kes ei ole konfiskeerimisotsustuse adressaat, ning kolmanda isiku õigustena kõiki õigusi, mis tal on konfiskeerimise objekti (eseme) suhtes (Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a määruse asjas nr 312312 pd 54–55). Kolleegium ei võta määruskaebuse lahendamisel seisukohta kaebaja kui KarS § 85 lg 2 mõttes kolmanda isiku nõude materiaalõiguslike eelduste täidetuse kohta.
9.Riigikohtu üldkogu selgitas 30. aprilli 2013. a määruses asjas nr 312312 (p 75), et kuivõrd KarS § 85 lõikest 2 tekkiva avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda, tuleb niisugused hüvitamisnõuded HKMS § 4 lõike 1 kohaselt läbi vaadata halduskohtumenetluses. Üldkogu rõhutas, et halduskohus on pädev tuvastama kõiki KarS § 85 lõike 2 teise lause dispositsioonist tulenevaid kahjuhüvitisnõude rahuldamise eeldusi. Praeguses asjas on põhiline küsimus, kas 1. mail 2015 jõustunud SKHS muutis selles osas halduskohtu pädevust.
10.SKHS § 1 lõike 1 järgi sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus 2(3)

3-18-400 andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3–4).

11.Eeltoodust saab järeldada, et seadusandja tahe SKHS kehtestamisel oli muu hulgas muuta olukorda, kus halduskohtul oli teatud hüvitamisnõuete lahendamisel pädevus anda sisulisi hinnanguid kriminaalmenetluse toimingutele ning kriminaalmenetluses tehtud kohtulahenditele.
12.Teisalt sätestab SKHS § 4, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS eelnõu seletuskirjas (lk 14) on selle sätte kohta öeldud järgmist: „Tegemist on selgitava sättega, mis ei oma regulatiivset toimet, vaid pigem pakub tõlgendusabi: kõik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused on käesolevas seaduses expressis verbis ära toodud ning muid aluseid ei esine.“ Niisiis oli seadusandja tahe reguleerida süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine ammendavalt SKHS-s. Samas tuleb tõdeda, et SKHS ei sätesta KarS § 85 lõikest 2 tulenevat nõude alust.
13.SKHS § 1 lõikest 1 ja §st 4 ei tulene keeldu kohaldada mõnes muus seaduses selgelt sätestatud materiaalõiguslikku alust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. KarS § 85 lõige 2 on niisugune selge erinorm. Materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes SKHS-ga ei tähenda, et SKHS-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks. Kuna SKHS sätestab menetluskorra kaebaja kaebuse lahendamiseks, siis ei ole vaidluse lahendamine HKMS § 4 lõike 1 järgi halduskohtu pädevuses.
14.Kaebaja polnud kaasatud maakohtu menetlusse. Seega sai ta esitada taotluse SKHS § 21 lõike 1 järgi ringkonnakohtule, järgides sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega. Kuigi tähtaeg on praeguseks möödunud, võimaldab SKHS § 13 lõige 2 taotleda tähtaja ennistamist.
15.Järelikult tagastas halduskohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu õigesti ja määruskaebus tuleb rahuldamata jätta. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium