Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3152381 21. september 2018 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld OÜ Tootsi Peenar kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. juuni 2015. a otsuse nr 13-6/834 ning
24.augusti 2015. a vaideotsuse nr 13-4/15/43-1 tühistamiseks Kaebaja OÜ Tootsi Peenar, esindaja Marko Toots Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2017. a otsus OÜ Tootsi Peenar kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Tootsi Peenar kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 23. mai 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2017. a otsused ning teha asjas uus otsus.
3.Rahuldada OÜ Tootsi Peenar kaebus osaliselt. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. juuni 2015. a otsus nr 13-6/834 osas, mis ületab 23 000 eurot ja
augusti 2015. a vaideotsus nr 134/15/43-1 samas osas.
4.Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja menetluskulude katteks OÜ Tootsi Peenar kasuks.
Informatsiooni Ametilt
1000 eurot
5.Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Tootsi Peenar esitas 6. augustil 2012 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamiseks. Äriplaani kohaselt soovis OÜ Tootsi Peenar investeerida kartulikasvatusse ja soetada selleks vajalikud seadmed: kartulisorteeri, kultivaatori, pöördadra, rootorniiduki ja jäätmaaniiduki. Kartuli eelkultuurina kavatses kaebaja kasvatada tööstuslikku kiudkanepit.
2.PRIA rahuldas 12. novembri 2012. a otsusega nr 13-6/2460 OÜ Tootsi Peenar taotluse ja määras kaebajale toetuse 40 000 eurot.
3.OÜ Tootsi Peenar esitas 4. märtsil 2015 kuludokumendid, millest selgus, et kaebaja on soetanud kallurhaagise, jäätmaaniiduki, rootorniiduki, kruvikompressori, suruõhukuivati ja kaalud.
3-15-2381 Vastuseks PRIA järelepärimistele äriplaanis tehtud muudatuste kohta selgitas kaebaja, et kuna äriplaanis näidatud kartulikasvatus ei osutunud põhitegevusalana piisavalt tulusaks, siis mindi üle kanepikasvatusele. Kartulit kasvatatakse väiksemas mahus müügiks eraisikutele ja toitlustusasutustele.
4.PRIA nõudis 30. juuni 2015. a otsusega nr 13-6/834 kaebajalt toetuse täies ulatuses tagasi, tuginedes põllumajandusministri 8. juuni 2010. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 68) § 13 lg 1 ple 5. Kaebaja ostetud põhivara soetamist äriplaan ette ei näinud. PRIA-lt ei ole küsitud nõusolekut äriplaani muutmiseks.
5.OÜ Tootsi Peenar vaide PRIA 30. juuni 2015. a otsusele jättis vastustaja 24. augusti 2015. a otsusega nr 13-4/15/43-1 rahuldamata. Mitte ühtegi äriplaanis märgitud investeeringuobjekti ei ole soetatud ning kartulikasvatusest pole müügitulu saadud. Äriregistrile esitatud 2013. aasta majandusaasta aruande kohaselt on kaebaja saanud müügitulu tera- ja kaunvilja ning õlitaimeseemnete kasvatusest. 2014. aasta aruande kohaselt on müügitulu saadud samast tegevusest. PRIA tasaarveldas 25. augusti 2015. a otsusega kaebajale määratud toetuse 7427 eurot ja 34 senti 30. juuni 2015. a otsuses nõutud 40 000 euroga, st PRIA nõudeks kaebaja vastu jäi 32 572 eurot ja 66 senti.
6.OÜ Tootsi Peenar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA 30. juuni 2015. a otsus ja 24. augusti 2015. a vaideotsus tühistada. Alternatiivselt palus kaebaja viidatud otsused tühistada ja kohustada PRIA-t andma uut haldusakti, millega nõutaks toetusest tagasi 16 722 eurot ja 66 senti.
6.1.Kaebaja leidis, et ta on tegelenud äriplaanis kavandatud taimekasvatusega. PRIA otsusest ei selgu, milles seisneb toetuse saaja investeeringuobjekti mittesihipärane kasutamine, kuna kaebaja on märkinud äriplaani nii kartuli- kui ka kanepikasvatuse ning tõendab kartulikasvatusega tegelemist müügiarvetega ja vajaduse korral tunnistajate ütlustega.
6.2.Vaidlustatud otsus on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. Haldusakt on põhjendamata ning kaalutlusõigust ei ole kasutatud. Nõudlus kartuli järele langes olulisel määral ning seda võiks käsitada erandliku olukorrana, mis tingis äriplaani muutmise.
6.3.Vaideotsusest selgub, et PRIA on lähtunud valedest faktiväidetest. Kaebaja on soetanud äriplaanis ette nähtud jäätmaaniiduki ja rootorniiduki kokku 15 850 euro eest. Seega on kaebaja äriplaanis märgitud tegevused vähemalt osaliselt ellu viinud.
7.Tartu Halduskohus jättis 23. mai 2016. a otsusega OÜ Tootsi Peenar kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
7.1.Äriplaanist nähtub, et kaebaja taotles toetust kartulikasvatuse arendamiseks. Tootmissuunaks, millesse kavandati toetuse abil investeerida, on äriplaanis märgitud „Taimekasvatus – kartulikasvatus“. Investeeringu eesmärgiks on olnud soetada ettevõttele isiklikud seadmed, mis on vajalikud kartuli kasvatamiseks. Kuigi äriplaanis on viidatud kanepi kui eelkultuuri kasvatamisele, ei ole toetust taotletud kanepikasvatuse arendamiseks, vaid kogu äriplaanist nähtub soov investeerida kartulikasvatusse. Nõustuda tuleb vastustajaga, et toetuse määramisel hinnatakse äriplaani ning soov investeerida kanepikasvatusse ei oleks pruukinud hindamisel toetuse määramiseks vajalikke hindepunkte saada. 2(6)
3-15-2381
7.2.Ei vaielda selle üle, et kaebaja ei ole äriplaanis nimetatud kartulisorteeri, pöördatra ja kultivaatorit soetanud. Kartulikasvatust ei ole võimalik arendada vaid rootorniiduki ja jäätmaaniidukiga. Need on universaalsed masinad.
7.3.Toetuse osaline tagasinõudmine on välistatud, kuna kaebaja ei ole äriplaanis ettenähtud tegevusi ellu viinud. Kaebaja on tunnistanud, et tegeleb põhiliselt kanepikasvatusega ning kartulit kasvatab väikeses mahus eraisikutele ja toitlustusasutustele müügiks. Seega ei ole kaebaja kartulikasvatust arendanud ja soetatud niidukid ei teeni investeeringu eesmärki. Vähesel määral kartuli kasvatamine seda asjaolu ei muuda. Kuna praegusel juhul ei kohaldu määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6, siis on PRIA õigesti tuginenud määruse nr 68 § 13 lg 1 ple 5 ja nõudnud toetuse täies ulatuses tagasi.
8.OÜ Tootsi Peenar palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 25. oktoobri 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised.
9.1.Kaebaja soetatud jäätmaaniiduk ja rootorniiduk vastavad äriplaanis ette nähtud niidukitele. Kuna kaebaja oli äriplaanis ja taotluse C-osas pannud väga selgelt paika investeeringu eesmärgi, milleks oli kartulikasvatus, ja investeeringute järjekorra, siis ei saa lugeda niidukite soetamist väljaspool järjekorda äriplaani osaliseks täitmiseks.
9.2.Kaebajaga ei saa nõustuda, et kanepikasvatus eelkultuurina oli äriplaanis kirjas. Kaebaja on muu hulgas tuginenud äriplaani punktis 2 „Ettevõtte majandustegevus toetuse taotluse esitamise aastale järgneval viiel aastal“ öeldule: „Selleks, et tagada efektiivsem tootmine, vähendada kulusid põlluharimisele ja vähendada kahjureid, siis on ettevõttel kavas hakata kartuli eelkultuurina kasvatama tööstuslikku kiudkanepit, mis hävitab suurema osa umbrohust uuel põllul ning peletab eemale ka kahjurid. Kiudkanepit esialgu turustama ei ole plaanis hakata, kuid kui tekib huvilisi, siis on seda võimalik ka turustada näiteks ehitusmaterjalide tootjatele.“ Äriplaanil kanepikasvatuse arendamiseks oleks olnud samuti väljavaade toetust saada, kuid pole teada, kas see plaan oleks hindamisel sama palju hindepunkte andnud kui äriplaan kartulikasvatuseks. Kanepikasvatust ei nimetatud äriplaani punktides 6 „Kavandatava investeeringu eesmärk“ ja 7 „Kavandatava investeeringu lühikirjeldus ja investeeringu elluviimise ajakava“ ega taotluse C-osa „Põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks kavandatud tegevused“ punktis 15.5.
9.3.Seda, et kaebaja tegeles kartuli kasvatamisega, ei ole selles asjas vaja tõendada. Määrav on see, et kaebaja ei ole kartulikasvatuseks vajaminevaid spetsiifilisi masinaid soetanud. Olgugi et soetatud niidukid on äriplaanis ette nähtud, ei teinud kaebaja investeeringuid kavandatud järjekorras, kaldudes sellega äriplaanist kõrvale.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.OÜ Tootsi Peenar palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks haldus- või ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhiväited on järgmised.
10.1.Äriplaani punktis 2 on kanep eelkultuurina selgelt kirjas. Ringkonnakohus kitsendas äriplaanis märgitut ja jättis põhjendamatult kiudkanepi kasvatamise arvestamata. Äriplaani tõlgendamisel 3(6)
3-15-2381 tuleks lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik äriplaanist aru saab, mitte lähtuda PRIA kui toetuse maksja tõlgendusviisist.
10.2.Kohtud jätsid ebaõigesti kohaldamata määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 966/2012 art 135 lg 4, st kohtud ei hinnanud kohustuste rikkumise raskust. Vaidlust ei ole, et kaebaja jättis täitmata määruse nr 68 § 12 lg 2 ps 1 sätestatud kohustuse. Kaebaja ei andnud PRIA-le teada, et ta soetab äriplaanis ette nähtud viie seadme asemel kaks ning et toetuse saajast sõltumatutel asjaoludel toimub kartulikasvatus äriplaanis ette nähtuga võrreldes väiksemas ulatuses. Kui äriplaanis ette nähtud tegevuste osalise elluviimise korral nõutakse toetus täies ulatuses tagasi, siis kaotab määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 õigusliku tähenduse ja rakendamise võimaluse.
11.PRIA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Äriplaanis ette nähtud ja selle täitmiseks vajaminev põhivara on ostmata. Ainult rootorniiduki ja jäätmaaniiduki ostmist ei saa pidada äriplaani osaliseks täitmiseks, sest need masinad pole otseselt seotud kartulikasvatusega. Kui oleks soetatud otseselt kartulikasvatuseks vajaminevaid masinaid, siis oleks saanud kaaluda toetuse osalist tagasinõudmist. Puuduvad tõendid selle kohta, et kartulikasvatust oleks kõrvaltegevusena arendatud. Kaebaja 2013. aasta majandusaasta aruande kohaselt on 97,07% müügitulust saadud tera- ja kaunvilja kasvatusest, mis on ka kaebaja põhitegevusalaks. 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt on müügitulu 14 500 eurot samuti saadud tera- ja kaunvilja ning õlitaimeseemnete kasvatusest. 2015. aastal tegeleti põhiliselt kanepi kasvatamise ja müügiga ning mootorsõidukite remonditeenuse pakkumisega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Praeguse vaidluse põhiküsimuseks on see, kas PRIA-l oli õigus osa toetusest tagasi nõuda. Kaebaja leiab, et on soetanud taimekasvatuseks sobivad masinad ja äriplaani eesmärgi täitnud, äärmisel juhul on äriplaan täidetud osaliselt, sest äriplaanis kavatsetud kaks niidukit on soetatud. PRIA leiab, et äriplaani eesmärgiks oli kartulikasvatuse arendamine ning kuna soetatud kaks niidukit pole otseselt seotud kartulikasvatusega ja neid saab kasutada ka muudel põllumajandustöödel, pole võimalik lugeda äriplaani täidetuks ka osaliselt. Ringkonnakohus tuvastas, et soetatud kaks masinat on samad, millesse äriplaanis kavatseti investeerida, kuid kuna investeeringud on tehtud äriplaanis lubatust teises järjekorras, ei saa äriplaani osaliselt täidetuks lugeda. Seega, kuigi asjaosalised on seisukohal, et toetuse saamiseks esitatud äriplaani tuleb järgida, on neil erinev arusaam sellest, millised äriplaani osad oli kaebajal kohustus ellu viia, et vältida toetuse tagasinõudmist.
13.Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 5 kohaselt peab toetuse saaja toetusraha äriplaanis kavandatud tegevuste täitmata jätmise ja investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 kohaselt peab toetuse saaja toetusraha osaliselt tagasi maksma, kui ta on osaliselt täitnud sama määruse § 4 pdes 1, 2 ja 5 sätestatud nõuded. Tagasimakstava toetuse suurus arvutatakse, lähtudes ellu viimata tegevuste äriplaanikohasest maksumusest § 4 pdes 1 ja 2 sätestatud nõuete osalise täitmise korral ning täitmata müügitulu osatähtsusest § 4 ps 5 sätestatud nõuete osalise täitmise korral. Määruse nr 68 § 4 pd 1, 2 ja 5 nägid vaidlustatud otsuse tegemise ajal ette, et põllumajandusliku tootmisega alustamiseks või selle arendamiseks tehtud investeering peab moodustama vähemalt 50% taotletud toetusest, taotleja peab tegema investeeringud taotluse esitamisele järgneva kahe majandusaasta jooksul ja mõistliku 4(6)
3-15-2381 hinnaga ning taotleja müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist peab olema taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpuks suurem kui 2400 eurot ja moodustama taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal vähemalt 80% taotletud toetuse summast.
14.Eelnevast selgub, et toetuse tagasinõudmise otsustamisel omavad tähtsust äriplaanis toetuse kasutamiseks ette nähtud tegevuste elluviimine ja nende elluviimise tähtaegsus, omatoodetud põllumajandussaaduste või -toodangu osakaal kogu müügitulus ning investeeringuobjekti sihipärane kasutamine viie aasta jooksul toetuse väljamaksmisest alates (vt ka määruse nr 68 § 13 lg 1 p 4). Nende nõuete täitmist on kaebaja seaduslik esindaja kinnitanud oma allkirjaga ka toetuse taotlemisel (I kd, tl 38). Investeeringute kavandatud järjekord polnud määruse nr 68 kohaselt määrav. Võttes arvesse määruse nr 68 § 3 ja määruse lisaks 1 olevat äriplaani vormi, tuleb toetatava tegevusena mõista toetuse abil vahetult kavandatud tegevusi, eristades neid investeeringu põllumajandustootmises kasutamise eesmärgist. Toetuse abil vahetult kavandatavaks tegevuseks oli kaebaja puhul äriplaani ps 7 nimetatud masinate soetamine. Äriplaani p 7 järgi olid need masinad vajalikud kartulikasvatuses nii eeltööde tegemiseks kui ka otseselt kartulikasvatuseks ja järeltöödeks. Määruse nr 68 § 4 p 2 näeb ette, et äriplaanis kavandatud tegevused peavad olema tehtud taotluse esitamisele järgneva kahe majandusaasta jooksul. Seegi norm annab aluse seisukohaks, et äriplaanist tuleb siduvaks pidada kavandatud masinate soetamist. Praegusel juhul oli kaebaja kavandanud äriplaanis viie kartulikasvatuseks vajaliku masina soetamise, kuid oli ettenähtud kahe aasta jooksul soetanud neist vaid kaks. Ülejäänud kahe PRIA-le esitatud teatises märgitud masinate ostmine polnud kas sularahas tasumise või vanuse tõttu abikõlblikud. Kallurhaagise ostmisele kulutatud toetus võinuks olla abikõlblik, kui kaebaja oleks määruse nr 68 § 12 lg 2 alusel saanud PRIA kirjaliku nõusoleku äriplaani muutmiseks. Seega on kaebaja äriplaani osaliselt täitnud ning toetuse tagasinõudmise alusena pole võimalik viidata määruse nr 68 § 13 lg 1 ple 5. Kui äriplaan on osaliselt täidetud, tuleb kohaldada määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6.
15.Vaideotsuses on PRIA märkinud, et investeeringuobjekte ei kasutata sihipäraselt, sest kaebaja majandusaasta aruandest ei nähtu kartulikasvatusega tegelemine ning sellest müügitulu saamine. Investeeringuobjektideks, mille sihipärast kasutamist saab nõuda, loeb PRIA kahte niidukit. Kuigi tuleb nõustuda PRIA seisukohaga, et investeeringuobjekti sihipärase kasutamise hindamisel saab tugineda müügitulu olemasolule, on kolleegium seisukohal, et kartulikasvatusest müügitulu puudumine ei anna praegusel juhul alust järeldada, et niidukeid pole sihipäraselt kasutatud.
16.Kõigepealt tuleb märkida, et kaebaja on toetuse saamisel kinnitanud (I kd, tl 38), et saab hiljemalt äriplaanis nimetatud tegevuste elluviimisele järgnevast majandusaastast alates igal aastal omatoodetud põllumajandussaaduste või -toodete müügist müügitulu vähemalt 50% ulatuses kogu müügitulust, hiljemalt taotluse esitamisele järgneva majandusaasta lõpuks omatoodetud põllumajandussaaduste või -toodete müügitulu rohkem kui 2400 eurot ning taotluse esitamisele järgneval viiendal majandusaastal müügitulu vähemalt 80% taotletud toetuse summast (see viimane nõue on praeguseks määrusest nr 68 tühistatud). Kaebaja ei ole kinnitanud müügitulu saamist just kartulikasvatusest, kuigi ta äriplaani kohaselt kavatses järgmisel viiel aastal tegutseda põhiliselt kartulikasvatuse alal ning kavatses müüa vaid kartulit. Määruse nr 68 asjakohastes sätetes pole märgitud, et omatoodetud põllumajandussaadusena peaks tingimata ja ainuüksi käsitama saadust, mille tootmisse investeeriti või mille tootmist äriplaani kohaselt kavatseti arendada. Erandina on määruse nr 68 § 13 lg 1 ps 9 nõutud, et sama määruse lisas 4 kehtestatud hindamiskriteeriumi 6 põhjal hindepunktide saamise korral peab toetuse saaja tegelema vähemalt viie majandusaasta 5(6)
3-15-2381 jooksul taotluse esitamise aastast arvates piimakarjakasvatusega, mille puhul iga-aastane müügitulu omatoodetud piima ja selle töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügist ning piimakarjakasvatusest kas koos või eraldi moodustab üle 50% omatoodetud põllumajandussaaduste või -toodete müügitulust. Kartulikasvatus polnud sarnasel moel eelistatud valdkonnaks.
17.Kolleegium järeldab eeltoodust, et kuna praegu pole tegemist eelnimetatud erandiga, on toetuse saaja täitnud äriplaanis võetud kohustuse ja kasutanud soetatud investeeringuobjekti sihipäraselt ka juhul, kui tema omatoodetud põllumajandussaaduste või -toodete müügitulu ei sisalda kartulikasvatusest saadud müügitulu. Määruse nr 68 seletuskirjast selgub, et toetuse eesmärgiks on eelkõige noorte ettevõtjate põllumajandusliku tegevuse alustamise ja arendamise toetamine ning 2400 euro ületamine tähendab professionaalset põllumajanduslikku tootjat. Ka määruse nr 68 seletuskirjas pole toetuse tagasinõudmise aluseid selgitades märgitud, et omatoodetud põllumajandussaadustena saab arvesse võtta üksnes äriplaanis kavandatud saadusi. Määruse nr 68 süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine ei anna kolleegiumi arvates võimalust minna määruse tekstist kaugemale ning pidada investeeringuobjekti mittesihtotstarbeliseks kasutamiseks ja äriplaani eesmärgi eiramiseks seda, et vajalik müügitulu on saadud muude põllumajandussaaduste kui kartuli kasvatusest.
18.Kuna kaebaja on soetanud kaks äriplaanis kavandatud niidukit ettenähtud kahe aasta jooksul ja on neil aastatel saanud omatoodetud põllumajandussaaduste müügist tulu enam kui 2400 eurot aastas, on ta osaliselt täitnud nõuded, mis pidid olema täidetud 30. juuniks 2015. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 kohaselt arvutatakse tagasimakstava toetuse suurus, lähtudes ellu viimata tegevuste äriplaanikohasest maksumusest. Äriplaani järgi pidi kaebaja kulutama kartulisorteeri, kultivaatori ja pöördadra ostmiseks 23 000 eurot. See summa tuleb kaebajal tagasi maksta, sest eelnimetatud tegevused on ellu viimata, st need masinad on ostmata.
19.Eelnevale tuginedes tuleb OÜ Tootsi Peenar kassatsioonkaebus rahuldada. Kohtud on tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti. Kolleegium tühistab Tartu Halduskohtu 23. mai 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2017. a otsused ja teeb asjas uue otsuse. Kaebaja kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kolleegium tühistab PRIA vaidlustatud otsused osas, milles need osutusid õigusvastaseks, st 23 000 eurot ületavas osas. Mittesihipäraselt kulutatud toetusraha tagasinõudmine ei ole ebaproportsionaalne ega ülemäärane ka olukorras, kus kaebaja äriplaanist taganemise tingisid objektiivsed ja ettenägematud asjaolud. Kaebajal oli kohustus saada äriplaani muutmiseks PRIA nõusolek, sest tegemist on toetusrahaga, mille kasutamine peab olema rangelt eesmärgipärane.
20.Kaebaja on taotlenud esimeses ja teises kohtuastmes vastavalt 656 euro ja 25 sendi ning 632 euro ja 50 sendi väljamõistmist riigilõivu ja õigusabikulude katteks ning palunud nimetatud summa kanda KL Consult Õigusbüroo arveldusarvele. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kolleegiumi hinnangul on selles asjas menetluskuludena põhjendatud ja proportsionaalne mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 1000 eurot. Kassatsioonkaebuses ei ole enam taotletud väljamõistetud menetluskulude kandmist lepingulise esindaja arvele ning seega tuleb kulud kanda kaebaja arvelduskontole. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.