lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1745/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1745/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
673
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 52 lg 1, 2Tervishoiuteenuse osutamine vanglasHKMS § 121 lg 1, 3Kaebuse tagastamineVangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 4 lg 1Pädevus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-1745/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium04.10.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1745

Haldusasi

R.V.i kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks (ravimite mittesaamine)

Menetlusosalised

Kaebaja – R.V. Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada R.V.i kaebus.
2.Asendada kohtulahendi avalikustamisel kaebaja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav R.V. esitas 06.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb Tartu Vanglalt kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Kaebaja palub võtta lahendada kahju hüvitamise taotlus, mida Tartu Vangla ei ole lahendanud. Kaebusele lisatud Tartu Vangla 03.09.2018 otsusega nr 1-3/140-2 on rahuldamata jäetud kaebaja kahju hüvitamise taotlus. Kaebaja on taotlenud Tartu Vanglalt kahju hüvitamist, mis on väidetavalt tekkinud seeläbi, et Tartu Vanglas viibimise ajal ei ole talle viie aasta jooksul võimaldatud ravimeid, mida ta vajab neurobioloogilise psüühikahäire ATH raviks (Concerta, Medikinet, Strattera, Aderal XR). Ravimite saamata jäämise tõttu on kinnipeetaval sagedased peavalud, väga kõrge ärevus ja sellega kaasnevad häired, väga tugev keskendumisvõime häire ning lihaspinged. Ta on hakanud iseendaga valjult rääkima, vältima kontakte, on tekkinud meeleolumuutused ja depressioon. Tartu Vangla otsuse kohaselt ei ole kaebajale põhjust anda tema nimetatud ravimeid, kuna ta pole esitanud tõendit, et tal oleks diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). Otsuses on Tartu Vangla märkinud, et tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevaid vaidlusi on pädev lahendama maakohus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Kaebaja väidab kaebuses kohtule, et ei nõustu Tartu Vangla väidetega tal ATH diagnoosi puudumisest ning ravi mittesaamine ja katsetused mittetraditsiooniliste ravimitega on tekitanud kaebajale kahju.

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).
3.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda.
4.Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2).
5.Kohtupraktikas on kujunenud järjekindel seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 25.09. 2017 määrus asjas nr 3-17-1076, p 8 ja seal viidatud praktika). Kui kaebajal on etteheiteid talle osutatava tervishoiuteenuse osas, ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva kohtuasjaga. VangS § 52 lg-le 2 tuginedes tuvastab tervishoiuteenuse vajaduse arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Küsimus ravimite saamata jäämisest või kaebaja arvates talle sobivate ravimite mittevõimaldamisest on olemuslikult vaidlus vanglas osutatava tervishoiuteenuse sisu üle.
6.Ka tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (41. peatükk) ja valdkondlikud seadused. Tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine kuulub samuti maakohtu pädevusse (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9). Kaebaja on sõnaselgelt märkinud, et esitatud kaebusega taotleb ta ravi saamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Käesoleval juhul on kaebaja pöördunud halduskohtu poole vaidluse lahendamiseks, mis olemuslikult tekib vangla ja kinnipeetava vahel kujunenud eraõiguslikust suhtest. Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1 alusel maakohtus. Ka Tartu Vangla on, lahendades 03.09.2018 otsusega nr 1-3/140-2 kaebaja kahju hüvitamise taotlust, selgitanud, et vaidlus ravimite saamata jäämisega tekitatud kahju hüvitamiseks lahendatakse maakohtus.

Eelnevat arvestades tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

Tervishoiuteenuse osutamise üle toimuva vaidluse lahendamiseks (sh vastava kahju hüvitamise nõude esitamiseks) tuleb kaebajal pöörduda Tartu Maakohtusse. Maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium