lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2456/56

Omandireform › Muu omandireform

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2456/56
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Muu omandireform
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
903
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 13. august 2018, Tartu 3-17-2456 Malle Tootsi kaebus Tartu Linnavalitsuse 22. augusti 2017. a korralduse nr 816 tühistamiseks, varalise kahju hüvitamiseks summas 27 885,47 eurot ning viivise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 20. juuni 2018 määrus Malle Tootsi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Malle Toots Vastustaja Tartu linn

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Jätta Malle Tootsi määruskaebus Tartu Halduskohtu 20. juuni 2018. a määruse peale rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtu menetluses on Malle Tootsi kaebus Tartu Linnavalitsuse 22. augusti 2017. a korralduse nr 816 tühistamiseks, varalise kahju hüvitamiseks summas 27 885,47 eurot ning viivise väljamõistmiseks.
9.jaanuari 2018. a määrusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebaja riigi õigusabi taotluse ja määras talle riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses haldusasjas nr 3-17-2456 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
2.20. juuni 2018. a määrusega Tartu Halduskohus otsustas lõpetada M. Tootsile riigi õigusabi andmine. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on vaatamata esindaja olemasolule iseseivalt ja vormikohaselt esitanud kohtule tõendeid, avaldusi ja kaebuse täiendusi 9. jaanuaril, 13. ja 20. aprillil, 4. juunil ning 7. juunil 2018. Muuhulgas on M. Toots vastanud 21. mai 2018. a kohtumäärusele, esitades iseseisvalt kaebuse tervikteksti ja seisukoha riigi õigusabi andmise vajalikkuse osas. Kaebaja on kohtule rõhutanud, et kaebuse asjaolud on talle selged ning vajalikud tõendid olemas ehk kaebaja on ise võimeline kaebuse

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

asjaolusid ja eesmärki kohtule vajadusel täiendavalt selgitama. halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja kohtupraktika. Ennatlik on kaebaja põhjendus esindaja vajalikkusest põhjusel, et ta soovib esitada kaebuse Riigikohtusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.3. juulil 2018. a esitas M. Toots Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 20. juuni 2018. a määruse tühistamist.
4.Määruskaebuse kohaselt on esindaja osalemisest menetluses olnud kaebajale palju abi ja nende koostöö on hästi sujunud. Kaebaja ei ole menetluse kestel kaebuse nõuet muutnud, seetõttu ei ole muutnud ka need asjaolud, millele tuginedes halduskohus algselt määras riigi õigusabi. Kohus on ekslikult leidnud, et kaebaja suudab ise halduskohtumenetluses oma õigusi kaitsta. Kaebuse koostamine ja selle kaitsmine kohtus on erinevad asjad. Kaebaja ei orienteeru iseseisvalt kehtiva õiguse normides. Kaebaja vajab riigi õigusabi vormikohaste avalduste koostamiseks ja kohtuistungil osalemiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
6.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 4 esimese lause kohaselt asja menetlev kohus võib oma algatusel igas menetlusstaadiumis RÕS seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad RÕS-s ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Riigi õigusabi andmise otsustamisel esindamiseks kohtumenetluses peab kohus muu hulgas hindama, kas riigi õigusabi taotleja ise saab oma õiguste kaitsmisega kohtus hakkama. Tulenevalt RÕS § 7 lg-st 1 ei anta isikule riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Hinnang kaebaja võimele ise oma õigusi kaitsta kahtlemata sõltub sellest, milline on vaidluse alus ja ese ehk kuivõrd keerukas on vaidlus. Kohus peab kujundama veendumuse, kas konkreetse kaebuse lahendamisel on isik suuteline osalema menetluses esindajata ilma, et see kahjustaks tema võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Menetluse alguses esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb kohtul anda hinnangu piiratud info alusel, tuginedes näiteks üksnes kaebusele ja kohtueelse menetluse materjalidele. Menetluse kestel võib aga ilmneda, et esialgne hinnang ei ole olnud täpne. Seetõttu ka juhul, kui kaebaja menetluse kestel ei muuda kaebuses esitatud nõudeid, võib kohus menetluse ajal siiski jõuda algsest erinevale veendumusele selles, milline on isiku arusaamine kohtumenetlusest ja kas ta ise suudab oma õigusi kohtumenetluses kaitsta.
7.Käesolevas asjas on halduskohus selgitanud, et veendumus selles, et M. Toost ise suudab kaitsta oma õigusi kohtumenetluses kujunes kaebaja enda esitatud menetlusdokumentide alusel. Kaebaja esitas kohtule menetlusdokumente iseseisvalt ka pärast talle riigi õigusabi korras esindaja määramist, nende menetlusdokumentide kvaliteet oli piisav, et halduskohtu uurimis- ja selgitamiskohustust arvestades tõdeda kaebaja arusaamist halduskohtumenetlusest ja eelkõige kaebuse lahendamisel olulistest asjaoludest tasemel, mis on piisav tema õiguste kaitsmiseks kohtumenetluses. M. Toots ei ole määruskaebuses seadnud kahtluse alla, et on halduskohtu määruses nimetatud menetlusdokumendid ise koostanud või, et neist saab teha järelduse, et kaebaja mõistab kaebuse asjaolusid kui ka kehtivat õigust piisavalt, et menetluses iseseisvalt osaleda. Ringkonnakohus

jagab siinjuures halduskohtu seisukohta, et kaebaja iseseisvus menetluses osalemisel ja esitatud menetlusdokumentide kvaliteet osutavad, et kaebaja suudab menetluses osaleda esindaja abita.

8.Olukorras, kus halduskohus on leidnud, et kaebaja on ise võimeline menetluses oma õigusi

kaitsma, tuli riigi õigusabi lõpetada, sest RÕS § 7 lg 1 otsesõnu keelab õigusabi andmise. Seetõttu ei anna riigi õigusabi jätkamiseks alust see, et kaebaja tunneb ennast menetluses esindaja olemasolul kindlamalt ja soovib tema abi menetlusdokumentide vormistamisel või kohtuistungil osalemisel. Kohtu kohustuseks halduskohtumenetluses on muu hulgas tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid, samuti et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg-d 5 ja 6). Seetõttu ei ole alust eeldada, et kaebajat menetluses edaspidi vastustajaga võrreldes ebavõrdselt koheldaks või, et M. Tootsi kaebuse eduväljavaated oleks muutunud riigi õigusabi lõpetamise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-1368/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium