Ühispakkujate OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 23.03.2018 otsuste tühistamiseks, millega jäeti kaebajad riigihankes „Puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimine Rahandusministeeriumile“ (viitenumber 189554) kvalifitseerimata ja tunnistati Skepast&Puhkim OÜ pakkumus edukaks, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.04.2018 otsuse nr 52-18/189554 tühistamiseks
Vaidlustatud lahend
Riigihangete vaidlustuskomisjoni nr 52-18/189554
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad) – ühispakkujad OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS volitatud esindajad vandeadvokaat Priit Lätt ja advokaat Erki Fels Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Erle Eks Kolmas isik I (pakkuja) – Skepast&Puhkim OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kolmandad isikud II (pakkujad) – ühispakkujad AB Artes Terrae OÜ, OÜ ARTES TERRAE ja OÜ Alkranel, volitatud esindajad vandeadvokaadid Gea Vendel ja Tarmo Peterson Kolmas isik III – OÜ EST-FOR Invest, volitatud esindaja vandeadvokaat Rauno Klemm Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, volitatud esindaja Heili Jaamu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
30.04.2018
otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta ühispakkujate OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS kaebus rahuldamata.
Mõista ühispakkujatelt OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS solidaarselt Skepast&Puhkim OÜ kasuks välja menetluskulu 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot. Jätta Skepast&Puhkim OÜ taotlus viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
3.Mõista ühispakkujatelt OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS solidaarselt ühispakkujate AB Artes Terrae OÜ, OÜ ARTES TERRAE ja OÜ Alkranel kasuks välja menetluskulu 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.
4.Mõista ühispakkujatelt OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS solidaarselt OÜ EST-FOR Invest kasuks välja menetluskulu 1500 (üks tuhat viissada) eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.07.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (vastustaja) avaldas 17.08.2017 riigihangete registris avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimine Rahandusministeeriumile“ (viitenumber 189554) hanketeate (HT). HT p III.2.3 alapunkti 2.3 järgi peab pakkuja meeskonda kuuluma planeerija, kelle ülesandeks on planeeringu asukohavaliku koostamine ja kellel on viimase 10 aasta jooksul vähemalt 2 maakonnaplaneeringu (MKP) või maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu (MKPTP) koostamise juhtimise kogemus ja vähemalt 2 üldplaneeringu (ÜP) või üldplaneeringu teemaplaneeringu (ÜPTP) koostamise juhtimise kogemus.
2.Tähtpäevaks 15.01.2018 esitasid pakkumuse 4 pakkujat, sh Skepast&Puhkim OÜ (kolmas isik I), ühispakkujad OÜ KESKKONNAPROJEKT, AS MAVES ja AS KOBRAS (kaebajad) ning ühispakkujad AB Artes Terrae OÜ, OÜ ARTES TERRAE ja OÜ Alkranel (kolmandad isikud II).
3.Vastustaja otsustas 23.03.2018 kvalifitseerimise protokollis kvalifitseerida kolmanda isiku I ja kolmandad isikud II ning jätta kaebajad kvalifitseerimata. Põhjendused (sisalduvad protokolli lisa 1 p-s 2):
3.1.T.N. ei vasta tingimusele 2.3, kuna tal puudub 10 aasta jooksul vähemalt 2 MKP või MKPTP koostamise juhtimise kogemus ja vähemalt 2 ÜP või ÜPTP koostamise juhtimise kogemus. Vastustaja palus 23.03.2018 kaebajatel täpsustada planeerija vastavust viidatud tingimusele. Kaebajad kinnitasid, et planeerija on osalenud MKP-des ja ÜP-des aktiivselt konsultatsioonide valdkonnas. Kaebajad lähtusid vastustaja vastusest riigihankes esitatud 2(9)
3-18-939
küsimusele nr 21. Kaebajad esitasid pakkumuses tööd, mille koostamisel planeerija on konsultandina osalenud.
3.2.MKP koostamises osalemine, nt planeeringu jooniste koostajana, ei ole sama mis planeeringu koostamise juhtimise kogemus. Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 järgi on planeeringu koostamise korraldamine, st sisuliste otsuste ja menetluse läbiviimine haldusorgani ülesanne. Konsultandi ehk planeerija ülesandeks on planeerimisprotsessis planeeringu koostamine (planeeringu teksti ja jooniste koostamine), sh planeeringu koostamise protsessi juhtimine (nn konsultandi poolne projektijuhtimine). Mõnel juhul, nagu nt T.N. CV-s esitatud Pärnu ja Lääne-Viru MKP-de puhul, täidab planeeringu koostamise juhtimise rolli haldusorgan. Sellisel juhul ei tellita konsultandilt planeeringu koostamist, vaid mingite planeeringu koostamiseks vajalike osade koostamist. Antud juhul ei ilmne, et T.N.l oleks MKP või MKPTP koostamise juhtimise kogemust. Ta on osalenud MKP-de koostamises ühe meeskonnaliikmena.
3.3.Hankija selgitustega ei ole võimalik HT-d ega hankedokumente muuta. Kaebajad on ekslikult lugenud välja vastustaja tahte kvalifitseerimistingimusi muuta. Küsimusele nr 21 vastates on vastustaja selgitanud planeerija rolli planeerimismenetluses. Planeerija võib olla osalenud planeeringuprotsessides kas haldusorgani poolse planeeringu koostamise korraldajana või konsultandina planeeringu koostamise juhtimises. Mõlemal juhul on planeerijal juhtroll – ühelt poolt juhib haldusorgani poolt planeeringu koostamise menetlust, kaalutlusotsuste ettevalmistamist ja kaalutlusotsuste tegemist jms. Konsultandi meeskonnas planeeringu koostamise juhi rolli täites on planeerija ülesanne olla konsultandi poolne projektijuht, juhtida konsultandi meeskonda ja planeeringu sisulist koostamist. Vastustaja küsis CV-s märgitud maakonnaplaneeringute koostamises osalenud maavalitsuste spetsialistidelt üle, millises rollis oli T.N. planeeringute koostamisel. Mõlemad kinnitasid, et T.N. osales planeeringu koostamise protsessis, osales planeeringu koostamise koosolekutel ja abistas maavalitsusi planeeringukaartide joonistamisel. MKP-de koostamist juhtisid maavalitsused.
4.Vastustaja tunnistas 23.03.2018 edukaks tunnistamise protokollis kolmanda isiku I pakkumuse edukaks.
5.Kaebajad esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja 23.03.2018 otsuste kehtetuks tunnistamiseks, millega jäeti kaebajad kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks kolmanda isiku I pakkumus.
6.VAKO jättis 30.04.2018 otsusega nr 52-18/189554 vaidlustuse rahuldamata kaebajate kvalifitseerimist puudutavas osas ja läbi vaatamata kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise osas. Põhjendused:
6.1.Kuna vastustaja avaldas hanketeate 17.08.2017, kohaldub riigihangete seaduse kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon (RHS).
6.2.Vastustaja hankemenetluses esitatud selgitusest nähtuvalt võis planeerijana pakkuda nii isikut, kes on MKP või MKPTP koostamist juhtinud pädeva haldusorgani poolelt, kui ka isikut, kes on sedasama teinud eraõigusliku konsultandi poolelt. Vastustaja selgitusest ei järeldu, et lubatav on ka spetsialist, kes oli MKP või MKPTP koostamisel pelgalt konsultant ega täitnud juhtimisfunktsiooni. Vastustaja rikuks seesuguse tõlgendusega reeglit, et selgitusega ei saa HT d muuta. Töörühma juhtimisel või selles lihtsalt kaasa löömisel on oluline kvalitatiivne vahe. Harilikud spetsialistitöö ülesanded ei ole käsitletavad juhtimisena. Kaebajad ei vaidlustanud HT-d õigeaegselt, seega on see kehtiv ja siduv. Kaebajate 28.02.2018 selgituskiri vastustajale kinnitab, et T.N. ei täitnud Pärnu ja Lääne-Viru MKP-de koostamisel juhtimisfunktsioone. Alles vaidlustusmenetluses asusid kaebajad väitma, T.N. oli MKP projektides oma tiimi juht. Sellist väidet ei saa enam arvesse võtta. Riigikohtu praktika kohaselt
3(9)
3-18-939
saab üksnes erandlikel juhtudel anda pakkujale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele (Riigikohtu 13.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-13, p 22-23). Vastustaja ei pidanud oletama, kas kaebajatel oli lisaks esitatule veel andmeid. Vastustaja otsus kaebajate kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane.
6.3.Kuna kaebajad jäeti õiguspäraselt menetlusest kõrvale, ei ole neil võimalik hankelepingu sõlmimiseni jõuda ja nende vaidlustus kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise peale tuleb jätta läbi vaatamata.
7.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 23.03.2018 otsuste tühistamiseks, millega jäeti kaebajad kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks kolmanda isiku I pakkumus, ning VAKO 30.04.2018 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:
7.1.Planeerija T.N. vastab kvalifitseerimise tingimustele. Vastustaja on kvalifitseerimistingimusi sisustanud üllatuslikult rangelt. Vastustaja tõlgendus ei ole kooskõlas HT-ga ega PlanS-iga. Vastustaja selgituse järgi võib kvalifitseerimise tingimuse täita konsultandi osalemise kaudu. PlanS-i kohaselt ei saa konsultandi töötajad planeeringu koostamist juhtida. Tegemist on haldusorgani ainupädevusse kuuluva ülesandega. T.N. oli MKP koostamisel konsultandi tiimi juht. Suuremat juhtimispädevust konsultant planeeringute koostamise menetluses omada ei saagi. T.N. kui projektijuhi roll oli vastutada sisuliselt ja vormiliselt korrektsete materjalide õigeaegse valmimise eest, juhendada meeskonna liikmeid ja korraldada nende tööd, samuti võtta vastu olulised otsused nii korralduslikult kui planeeringulahendust puudutavalt.
7.2.Kaebajad ei ole T.N. juhtimisrolli kirjeldust esitanud hilinenult. Vastustaja ei palunud RHS § 39 lg 4 kohast kontrolli läbi viies kaebajatel selgitada, milline oli T.N. roll MKP koostamisel. Kaebajatele ei saa ette heita hankija eksimusi küsimuse sõnastamisel või kontrollikohustuse ebapiisavat täitmist.
7.3.Kaebajad ei pidanud ebaselget kvalifitseerimise tingimust vaidlustama. Mitmetimõistetavuse lahendas hankija selgitus. Sellisest selgitusest peavad pakkujad lähtuma. Valdkonnas tegutsevad spetsialistid peavad teadma, et MKP koostamise juhtimine on haldusorgani ainupädevuses. VAKO nõustus, et tingimus oli mitmetimõistetav ja seetõttu tuleb seda tõlgendada.
7.4.Kuna kaebajad vastavad kvalifitseerimise tingimustele, tuleb kaebus läbi vaadata ka osas, milles vaidlustatakse kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamist. Kolmanda isiku I pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ja selle edukaks tunnistamine ei ole RHS-iga kooskõlas.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Kvalifitseerimistingimust ei saa sisustada või asuda teisiti tõlgendama pärast pakkumuste esitamist. Kaebajatel tulnuks ebaselge kvalifitseerimistingimus vaidlustada. PlanS § 4 lg 2 p 2 kohane planeeringu koostamise korraldamine ja HT-kohane planeeringu koostamise juhtimine ei ole sünonüümid. Vastustaja selgitas õigesti, et HT-s ei ole täpsustatud, kas planeerija peab olema osalenud planeerimisprotsessides planeeringu koostamise korraldaja või konsultandina. See tähendab, et HT p III.2.3 alapunktis 2.3 esitatud tingimuse täitmisel ei ole vahet, kas planeeringu kui tervikliku protsessi juhtimise kogemus on saadud PlanS § 4 lg-s 1 nimetatud haldusorganis, kui planeerimisalase tegevuse korraldaja täitis PlanS § 4 lg-s 2 sätestatud ülesandeid, või konsultandina, juhtides planeeringu koostamist PlanS § 4 lg 2 p 3 järgi sõlmitud
4(9)
3-18-939
lepingu alusel. Planeeringu koostamine tähendab planeeringulahenduse sisulist väljatöötamist ja selle ülesande võib anda konsultandile.
8.2.T.N. CV-st ei selgunud kvalifitseerimistingimusi täitev roll, mistõttu küsis vastustaja 23.02.2018 selgitust. Kaebajate esitatud pakkumuse sisust ja teabepäringu vastusest selgub, T.N.l puudus hankes nõutav juhtimise kogemus näidatud töödes. Vastustaja esitas päringud maavalitsuse endistele töötajatele, millest selgus sama. Kaebajad ei täitnud pakkumuse koostamisel vajalikku hoolsuskohustust – ei esitanud andmed, mis võimaldaks vastustajal veenduda, et kaebajad vastavad kvalifitseerimistingimustele. Vaidlustuses, VAKO istungil ja kaebuses esitasid kaebajad uusi väiteid T.N. rolli kohta. Hilisemaid muudatusi ei ole võimalik enam arvestada.
8.3.Eduka pakkuja valik toimus madalaima hinna kriteeriumi alusel. Kõik laekunud pakkumused ületasid eeldatavat maksumust.
9.Kolmas isik I palus jätta kaebuse rahuldamata. VAKO jättis õigesti kaebajate vaidlustuse kvalifitseerimise osas rahuldamata. Kolmas isik I on oma pakkumuse maksumuse ja eeldatava töömahu määranud oma professionaalsetele teadmistele tuginedes õigesti ning see ei erine märkimisväärselt hankija prognoosist.
10.Kolmandad isikud II palusid jätta kaebuse kvalifitseerimist puudutavas osas rahuldamata ja edukaks tunnistamise osas läbi vaatamata. Põhjendused:
10.1.HT p III.2.3 alapunktis 2.3 esitatud nõue on selge, õiguspärane, tavapärane, vajalik ja kehtiv. PlanS § 4 lg 2 p 3 järgi saab konsultant planeeringu koostamist juhtida, kui temalt on selline terviklik teenus tellitud. Planeerimisseaduse eelnõu 571 SE seletuskiri ei keela planeeringu koostamise tervikteenuse tellimist konsultandilt. Planeeringu koostamise tellimine konsultandilt terviklahendusena on tavapärane praktika. HT-s sätestatud juhtimiskogemuse nõuet on asjakohatu võrrelda PlanS § 4 lg 2 p-s 2 korraldamispädevusega – tegemist on erinevate tegevustega. Vastustaja vastus küsimusele nr 21 täpsustab, et juhtimine võib olla kas haldusorgani poolel või konsultandi poolel.
10.2.Kvalifitseerimata jätmise otsuse vaidlustamisel ei saa enam vaidlustada HT-s esitatud kvalifitseerimise tingimuste sisulist õiguspärasust (RHS § 121 lg 1). Kuna tingimusi ei vaidlustatud, olid need kehtivad ja siduvad. Praeguses etapis saab üksnes analüüsida, kas T.N. kogemus vastas kvalifitseerimisnõudes sätestatule. Konsultandi osalemine planeeringu koostamisel üksikutes töölõikudes, isegi kui büroos oli meeskonda kaasatud mitu liiget, keda spetsialist koordineeris, ei anna nõutud juhtimiskogemust. Maavalitsuste veebilehel kättesaadavatest MKP-st nähtub, et T.N.l puudub HT-s nõutud planeeringute koostamise juhtimise kogemus. Ka kaebusest ja vaidlustusest nähtub üheselt, et AS KOBRAS osales planeeringute koostamisel üksnes teatud töölõikude teostamisel ning T.N. koordineeris vaid AS-i KOBRAS töötajate tööd. Järelikult ei vasta T.N. kogemus kvalifitseerimisnõudele ja kaebajate kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane.
10.3.Kuna kaebajaid ei kvalifitseerita, ei saa edasised vastustaja otsused rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleb kaebus ülejäänud osas jätta läbi vaatamata.
11.OÜ EST-FOR Invest (kolmas isik III) palus jätta kaebuse kvalifitseerimist puudutavas osas rahuldamata ja edukaks tunnistamise osas läbi vaatamata. Vastutaja on vaidlusalust kvalifitseerimistingimust õigesti kohaldanud. Kaebajad ei ole kvalifitseerimise tingimust õigeaegselt vaidlustanud. Kaebajad ei saanud vastustaja 18.09.2017 vastusest välja lugeda loobumist juhtimise kogemuse nõudest ja asendamist koostamises osalemise kogemusega. Vastustaja ei saanud oma selgitusega kvalifitseerimistingimust muuta – vastav reegel tulenes
5(9)
3-18-939
RHS-i loogikast ja VAKO järjepidevast praktikast. T.N. kogemust ei saanud lugeda piisavaks. Eeltoodu tõttu tuleb kaebajate väited eduka pakkumuse hinna põhjendatuse kohta jätta läbi vaatamata.
12.Rahandusministeerium (kaasatud haldusorgan) palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
12.1.Kvalifitseerimistingimustest on üheselt aru saada, et mõeldud on MKP kui terviku, mitte selle osa koostamise juhtimise või osalemise kogemust. Eesti planeeringute koostamise praktikas on planeeringu koostamise korraldaja ja koostamist nõustava konsultandi rollid olnud erinevad. PlanS § 4 lg 2 teeb vahet planeeringu koostamise korraldamisel, mis on haldusorgani ülesanne, ja planeeringu koostamisel, mis võib olla haldusorgani või konsultandi ülesanne. Haldusorganid, korraldades ise planeeringu koostamist, on andnud konsultandile üle planeeringu koostamise juhtimise. T.N. juhtimisalane tegevus piirdus terviklikust planeeringulahendusest ainult konkreetse lõigu koostamises ühe asutuse sees. Kaebajad asusid alles vaidlustusmenetluses väitma, et T.N. oli MKP-de projektides oma meeskonna juht.
12.2.Kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. Vastustajal ega kolmandal isikul III ei tekkinud kahtlusi, et edukaks tunnistatud pakkumus oleks põhjendamatult madala maksumusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Vaidluse all ei ole, et alates 01.09.2017 kehtiva riigihangete seaduse § 219 lg-te 1 ja 4 kohaselt tuleb praegune asi lahendada kuni 31.08.2017 kehtinud RHS järgi.
14.Vastustaja jättis kaebajad kvalifitseerimata, sest nende pakutud planeerija T.N. ei vastanud HT p III.2.3 alapunktis 2.3 esitatud nõudele, mille kohaselt peab planeerijal olema viimase 10 aasta jooksul vähemalt 2 MKP või MKPTP koostamise juhtimise kogemus ja vähemalt 2 ÜP või ÜPTP koostamise juhtimise kogemus.
15.Vaidlus toimub MKP ja/või MKPTP koostamise juhtimise kogemuse üle. Vaidluse all ei ole T.N. kogemus ÜP või ÜPTP koostamise juhtimise osas.
16.T.N. CV-st nähtub, et veebruarist 2014 kuni augustini 2016 osales ta Pärnu MKP koostamisel, konsulteeris maavalitsust, koostas planeeringu joonised, osales koosolekutel jms. Detsembrist 2013 kuni detsembrini 2016 osales T.N. Lääne-Viru MKP koostamisel, konsulteeris maavalitsust, koostas planeeringu jooniseid, osales koosolekutel jms. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitus selgitas 16.03.2018 e-kirjas, et T.N. oli koostööpartneriks MKP koostamisel. Planeeringu koostamist juhtis maavalitsus. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne-Viru talitus selgitas 16.03.2018 e-kirjas, et T.N. osales konsultandina Lääne-Viru MKP koostamises, mis puudutas rohkem MKP jooniste vormistamist. Samas osales ta osadel töörühmade ja avalikel aruteludel.
17.Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et esitatud dokumentidest ei ole võimalik järeldada, et T.N.l oleks HT-s nõutud MKP ja/või MKPTP koostamise juhtimise kogemus. Planeeringu koostamisel osalemine, jooniste koostamine, koosolekutel osalemine või konsulteerimine ei kvalifitseeru juhtimiseks selle üldarusaadavas ja mõistlikus tähenduses, vaid spetsialisti ülesannete täitmiseks. Kohtu hinnangul on HT-s sisalduv juhtimiskogemuse nõue piisavalt selge ega saanud jätta ekslikku arusaama, et ettevõtja juures töötavalt planeerijalt juhtimiskogemust ei nõuta.
6(9)
3-18-939
18.Vaidlus selle üle, kas eraettevõtja saab planeeringu koostamisel olla juhtivas rollis, on hilinenud. Sellekohased põhjendused tulnuks esitada HT peale vaidlustuse esitamisel. Kaebajad ei ole HT-d vaidlustanud. Järelikult on HT kehtiv ja siduv olenemata selle võimalikust õigusvastasusest (HKMS § 268 lg 4).
19.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja poolt hankemenetluses küsimusele nr 21 antud vastusest võimalik lugeda välja, et ettevõtja juures töötavalt planeerijalt juhtimiskogemust ei nõuta. Küsimus nr 21 oli järgmine: “Juhime hankija tähelepanu järgmisele asjaolule: Vastavalt Planeerimisseadusele §4 (1) on planeerimisalase tegevuse korraldaja (vastavalt Eesti Keele Instituudi Ametniku soovitussõnastikule ka juhtija) vastavalt pädevusele Rahandusministeerium või muu valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse üksus. Kas pakkuja saab õigesti aru, et hankija on siin mõelnud ikkagi planeeringu konsultanti (planeerijat), kes tegelikult planeeringu koostas. Selleks on tavaliselt konsultant äriühingust.” Vastustaja selgitas 18.09.2017 vastuses: “Hanketingimustes ega planeerimisseaduses ei ole täpsustatud, kas planeerija peab olema osalenud planeerimisprotsessides planeeringu koostamise korraldaja või konsultandina.” Kohus nõustub VAKO-ga, et hankijal ei ole võimalik selgituste andmisega muuta hanketingimusi, seega ei saanud sellisest selgitusest välja lugeda, et planeerijaks võib pakkuda spetsialisti kogemusega isikut, kellel puudub juhtimisalane kogemus. Selgitust tuleb mõista selliselt, et planeerijaks pakutud isiku juhtimiskogemus võib olla saadud kas haldusorgani (planeeringu koostamise korraldaja) või ettevõtja (konsultant) juures töötades.
20.Kaebajate poolt alles vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud selgitused T.N.l olemasoleva juhtimiskogemuse kohta on esitatud hilinenult. Sellekohased selgitused tulnuks esitada koos pakkumusega või hiljemalt vastustaja järelepärimisele vastates. Kohus peab kontrollima vastustaja haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Vastustajal puudus kaebajate kvalifitseerimisel teadmine T.N.l juhtimisalase kogemuse olemasolu kohta. Kaebajatel oli kohustus esitada vastustajale õigeaegselt nende kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ja nende kanda jääb risk, kui kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid jäid õigeaegselt esitamata. Tegemist oli sisulise, mitte vormilise puudusega (vt Riigikohtu 13.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-13, p 23). Vastustaja ei ole uurimiskohustust rikkunud, vaid andis kaebajatele võimaluse oma kvalifikatsiooni täpsustada, küsides teavet juhtimiskogemuse olemasolu kohta. Kaebajad ei viidanud oma vastuses juhtimiskogemuse olemasolule. Vastustajal ei pidanud kaebajate esitatud CV-st ja esitatud vastusest olema arusaadav, et T.N.l on lisaks spetsialisti kogemusele olemas ka juhtimisalane kogemus. Kaebajatel puudub enam võimalus oma pakkumuse dokumente täiendada uute andmetega, seepärast jätab kohus kaebajate ja T.N. esitatud selgituse olemasoleva juhtimiskogemuse kohta tähelepanuta. Kuna kaebajad ei esitanud õigeaegselt vastustajale tõendeid nende kvalifikatsiooni vastavuse kohta, siis jättis vastustaja kaebajad õiguspäraselt kvalifitseerimata (RHS § 39 lg 41). Kaebus tuleb jätta kaebajate kvalifitseerimata jätmise otsuse tühistamise nõudes rahuldamata.
21.Kvalifitseerimata jätmise tõttu puudus kaebajatel võimalus edasises hankemenetluses osaleda (RHS § 39 lg 7). Seetõttu ei saa kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamine kaebajate õigusi riivata ja neil puudub õigus seda otsust vaidlustada. Kaebus tuleb jätta selle otsuse tühistamise nõudes rahuldamata.
22.Kohus ei nõustu seisukohaga, et kaebus tuleb jätta kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamise nõudes läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks on alus, kui kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1).
7(9)
3-18-939
Praegusel juhul kaebajatel selline kaebeõigus ilmselgelt ei puudunud, vaid olenes esimese nõude lahendusest. Kui kaebus kuulunuks esimeses nõudes rahuldamisele, tulnuks ka teine nõue sisuliselt läbi vaadata.
23.Kaebus VAKO otsuse tühistamise nõudes jääb rahuldamata.
24.Kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks ja jätab menetluskulud kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1).
24.1.Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
24.2.Kaasatud haldusorgani menetluskulude väljamõistmist HKMS ei võimalda.
24.3.Kolmas isik I taotles menetluskulu väljamõistmist summas 2349 eurot koos võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivisega. Menetluskulusid tõendab Advokaadibüroo TRINITI OÜ 31.05.2018 arve nr T-18/058 summas 2349 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus põhjendatud loeb menetluskuluks 1300 eurot, mis tuleb HKMS § 108 lg 8 ja § 109 lg 6 alusel kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku I kasuks välja mõista. Vaidluse sisu ei olnud keeruline ja kolmanda isiku I menetlusdokumendid ei olnud mahukad. Viivise väljamõistmist menetluskuludelt HKMS ei võimalda ja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata (vt Riigikohtu 03.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-16, p 26).
24.4.Kolmandad isikud II taotlesid menetluskulu väljamõistmist summas 4063,50 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulusid tõendavad OÜ Advokaadibüroo RASK 07.06.2018 arve nr 1806020 summas 4876,20 eurot (sisaldab käibemaksu) ja AB Artes Terrae OÜ 07.06.2018 maksekorraldus. Kohus loeb põhjendatud menetluskuluks 1800 eurot, mis tuleb HKMS § 108 lg 8 ja § 109 lg 6 alusel kaebajatelt solidaarselt kolmandate isikute II kasuks välja mõista. Kolmandate isikute II seisukoht kaebusele on vaidluse sisu arvestades põhjendamatult mahukas ja pool sellest keskendub edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse teemale, mis ei leidnud asjas käsitlemist ja milles kolmandad isikud II olid kaebajatega samal positsioonil, seega ei ole sellega seotud kulude kaebajatelt väljamõistmine HKMS § 108 lg-ga 8 mõttega kooskõlas. Kolmandad isikud II on esitanud VAKO-le vaidlustuse, kus samuti vaidlustavad kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamist põhjendamatult madala maksumuse motiivil, seega on sellekohased põhjendused koostatud viidatud menetluses ja praeguses menetluses vaid korratakse neid.
24.5.Kolmas isik III taotles menetluskulu väljamõistmist summas 3045,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Menetluskulusid tõendab Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ 31.05.2018 arve nr 182420 summas 3045,60 eurot. Kohus loeb põhjendatud menetluskuluks 1500 eurot, mis tuleb HKMS § 108 lg 8 ja § 109 lg 6 alusel kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku III kasuks välja mõista. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et kolmanda isiku III menetluskulud tuleb jätta tema kanda. Kolmanda isiku III kaasamine menetlusse oli põhjendatud, ka ringkonnakohus jättis kaebajate sellekohase määruskaebuse rahuldamata. Tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, kellele ei saa välise õigusabi kasutamist ette heita. Samas arvestab kohus väljamõistetavate menetluskulude vähendamisel asjaoluga, et tegemist on hankijatega seotud kolmanda isikuga, kes sai oma seisukohti kujundada ja põhjendusi koostada koostöös hankijatega. Samuti on esitatud menetlusdokumentide maht asja keerukust arvestades põhjendamatult suur.
8(9)
3-18-939
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.