Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
20.06.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-624
Haldusasi
XX kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse kohustamiseks lõpetada Mustvee vallas Kõveriku külas Karude (16401:002:0411) ja Karumetsa (16402:002:0226) kinnisasjade enampakkumisega võõrandamine ja keelata tehingud nende kinnisasjadega Kaebaja – XX Eeldatav vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus
Menetlusosalised
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Halduskohtu 14.05.2018 määrus XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.05.2018 määruse peale.
2.Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.05.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-624 muutmata.
Määruse resolutsiooni p-de 2‒4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 252 lg 7, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 1 peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (endise nimega X) sai 12.01.1999 Avinurme vallas (praegu Mustvee vald) Kõveriku külas asuva elamu ja kõrvalhoonete omanikuks. XX esitas 16.02.1999 avalduse nende hoonete juurde 30‒40 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamiseks. Avinurme Vallavalitsuse maakorraldaja koostas 2000. a septembris 20 ha suuruse maa kohta piiride kulgemise ettepaneku. Avinurme Vallavalitsus võttis 03.01.2006 vastu korralduse nr 6, milles esitas XXle ligikaudselt 20 ha suuruse ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise
3-18-624 ettepaneku, määras maakasutuse sihtotstarbe, teatas vastuväidete esitamise ja katastriüksuse moodustamise tööde tellimise tähtaja ning hoiatas, et erastamise õigus kaob, kui tellimuse esitamise tähtaega mõjuval põhjusel ei järgita.
2.Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldusega nr 94 lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus ning märgiti, et XX-le kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalik ca 0,4 ha suurune maa jäetakse riigi omandisse ja ehitiste omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus.
3.XX esitas 19.05.2006 Tartu Halduskohtule kaebuse Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korralduse nr 94 tühistamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks (haldusasi nr 3-06976). Tartu Halduskohus jättis 23.11.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20.03.2007 otsusega (tl 186‒188p) XX apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata XX kaebus tunnistada Avinurme Vallavalitsuse toimingud (tegevusetuse vormis) talle maa erastamisel ajavahemikul 16.05.1999‒03.01.2006 õigusvastaseks. Tartu Ringkonnakohus tunnistas nimetatud Avinurme Vallavalitsuse toimingud õigusvastaseks.
4.Keskkonnaministri 05.07.2011 käskkirjaga nr 957 (tl 10‒11p) jäeti Karude (16401:002:0411), Karumetsa (16402:002:0226) ja Mäeserva maaüksused riigi omandisse vastavalt maareformi seaduse (MaaRS) § 31 lg-le 8.
5.Keskkonnaministri 25.11.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1211 (tl 22‒53p), muudetud 27.12.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1352 (tl 54‒147p), anti Maa-ameti valitsemisel olevad maaüksused, mis on valdavalt kaetud metsaga, üle Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK), sealhulgas Karude ja Karumetsa maaüksused.
6.XX esitas 27.01.2017 keskkonnaministrile taotluse, milles leidis, et keskkonnaministri 25.11.2016 käskkiri nr 1-2/16/1211 ja 27.12.2016 käskkiri nr 1-2/16/1352 on õigusvastased, ning palus need tühistada osas, mis puudutab tema poolt 1999. a-l maa ostueesõigusega erastamise avalduse alusel taotletavat maad (Karude, Karumetsa ja Mäeserva maaüksused).
7.Keskkonnaminister vastas XX 27.01.2017 pöördumisele 20.02.2017 kirjaga (tl 148‒148p), milles selgitas, et kuna kõnealuse maa osas on erastamise menetlus lõpetatud, on sellel maal maareformi läbiviimine võimalik läbi maa riigi omandisse jätmise. Keskkonnaministri 05.07.2011 käskkirjaga nr 957 jäeti teiste hulgas riigi omandisse Karude, Karumetsa ja Mäeserva maaüksused. Kuna 2007. a-l jõustunud kohtuotsuse kohaselt ei oma XX õigust taotluses viidatud maaüksuse erastamiseks, ei ole keskkonnaministri 25.11.2016 ja 27.12.2016 käskkirjade kehtetuks tunnistamine põhjendatud.
8.RMK juhatuse 15.03.2018 otsusega nr 1-32/15 (tl 157‒159) otsustati võõrandada avaliku enampakkumise korras riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja RMK valduses olevad kinnisasjad, sh Karude ja Karumetsa kinnistud.
9.RMK avaldas 22.03.2018 Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteate, sh Karude ja Karumetsa kinnistute osas.
vara
võõrandamise
10.XX esitas 23.03.2018 RMK-le taotluse koheselt peatada ja võtta enampakkumiselt välja Mustvee vallas Kõveriku külas tema ostueesõigusega erastamisega taotletavad Karude ja Karumetsa maad, kuna need on osa ühtsest tervikust tema 1999. a-l ostueesõigusega erastamise avalduse alusel 40 ha ulatuses taotletavatest maadest. XX ostueesõigusega erastamise taotlus on Avinurme Vallavalitsuse (hilisema nimega Mustvee Vallavalitsuse) süül jätkuvalt lahendamata.
11.XX esitas 28.03.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Halduskohtul viivitamatult peatada kõik toimingud tema 1999. a ostueesõigusega erastamise avalduse alusel 40 ha taotletaval maal ja kohustada RMK-d koheselt võtma kinnistud Mustvee vallas Kõveriku 2(6)
3-18-624 külas (Karude 16401:002:0411 ja Karumetsa 16402:002:0226) enampakkumiselt välja, kuna tegemist on tema ostueesõigusega erastatavate maadega, mille suhtes esitatud taotlus on käesoleva ajani Avinurme Vallavalitsuse süül lahendamata. RMK on õigusvastaselt omandanud ja pannud müüki tema ostueesõigusega taotletavad maad. Nende maade osas on käimas kohtumenetlus ka haldusasjas nr 3-17-2468.
12.Tartu Halduskohus andis 03.04.2018 määrusega haldusasja alluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule. XX esitas 04.04.2018 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Halduskohus jättis 05.04.2018 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
13.RMK palus 11.04.2018 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Sisuline vaidlus kaebuses välja toodud õiguste üle on korduv, mistõttu tuleks kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada. Kuna kaebajal puudub õigus maad erastada, ei ole kaebaja puudutatud isikuks, kellel saaks olla kaebeõigus. Maa, mille suhtes on kaebajal tema väidete kohaselt erastamisõigus, on tulenevalt omandireformi lõpule viimisest MaaRS § 31 lg 2 alusel riigi omandis. RMK on saanud keskkonnaministri 25.11.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1211 seaduspäraselt vara valitsejaks ning käskkirja tühistamiseks puudub õiguslik alus. RMK on riigivara võõrandamiseks korraldanud seaduspäraselt enampakkumise. RMK võõrandab metsaseaduse alusel kinnisasjad seetõttu, et need ei ole riigimetsa majandamiseks vajalikud. Enampakkumist ei muuda ebaseaduslikuks kaebaja huvi maa vastu. Enampakkumine on avalik ja kõikidel soovijatel, ka kaebajal, on võimalik enampakkumisel osaleda.
14.Tartu Halduskohus jättis 11.04.2018 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-06-976 on tuvastatud, et kaebajal ei ole enam Mustvee vallas Kõveriku külas Karude ja Karumetsa kinnisasjade ostueesõigusega maade erastamise õigust. Seetõttu ei saa tal olla ka subjektiivset õigust nõuda nende kinnistute võõrandamist takistavate abinõude kohaldamist.
15.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 05.04.2018 ja 11.04.2018 määruste peale määruskaebused. Tartu Ringkonnakohus jättis 10.05.2018 määrusega kaebaja määruskaebused rahuldamata.
16.Tallinna Halduskohus tagastas 14.05.2018 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja ei ole esitanud korduvat kaebust. Kaebuses ei ole esitatud samu nõudeid nagu haldusasjas nr 3-06-976; kaebus ei ole esitatud Avinurme valla, vaid RMK vastu; ning kaebaja nõuab kinnisasjade enampakkumisega võõrandamise lõpetamist ja kinnisasjadega tehingute tegemise keelamist. Kaebus on esitatud alusel, mis ilmnes alles käesoleval aastal, kui RMK avaldas vara võõrandamise enampakkumisteate. Lisaks on haldusasjas nr 3-06-976 jõustunud kohtuotsus, mistõttu ei ole selles asjas esitatud kaebus enam kohtu menetluses. Kaebus tugineb eeldusele, et kaebajal on Karude ja Karumetsa kinnisasjade ostueesõigusega erastamise õigus. Siiski on ilmselge, et erastamist puudutav vaidlus ei ole pooleli ja kaebajal ei ole ostueesõigusega maade erastamise õigust. Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldusega nr 94 lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus, kuna kaebaja ei tellinud katastriüksuse moodustamist ega teatanud vallale mõjuvat põhjust, miks ta seda ei teinud. Kaebaja nõudis haldusasjas nr 3-06-976 Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korralduse nr 94 tühistamist, kuid Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007 otsusega jäi kaebus korralduse tühistamise nõudes rahuldamata. Riigikohtu 27.06.2007 määrusega nr 3-7-1-3-221 jäeti kaebaja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, mistõttu on Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007 otsus jõustunud. Kuna Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldus nr 94 kehtib ja selle 3(6)
3-18-624 vaidlustamise võimalused on ammendatud, tuleb lugeda, et maa ostueesõigusega erastamise menetlus on lõpetatud. Kuna kaebajal ei ole korraldusest tulenevalt Karude ja Karumetsa kinnisasjade ostueesõigusega erastamise õigust, ei saa kaebajal olla ka subjektiivset õigust nõuda kinnisasjade enampakkumisega võõrandamise lõpetamist ja kinnisasjadega tehingute tegemise keelamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
17.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.05.2018 määruse, rahuldada tema taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, peatada kõik toiminguid 40 ha suuruse ostueesõigusega erastataval maal, mida kaebaja 1999. a avalduse alusel taotleb, ning keelata RMK-l kõik toimingud seoses Mustvee vallas Kõveriku külas asuvate Karumetsa ja Karude kinnistutega. Kohus on määruses tuginenud tõele mittevastavatele väidetele. Avinurme Vallavalitsus ei ole 03.01.2006 korraldust nr 6 kaebajale kunagi esitanud, mistõttu ei olnud kaebaja teadlik vastuväidete esitamise või katastriüksuse moodustamiseks töö tellimise tähtaegadest. Kaebaja ei ole keeldunud ka selle korralduse vastuvõtmisest. Kaebaja sai 03.01.2006 korraldusest teada esmakordselt kohtus. Kaebajale haldusasjas nr 3-06-976 määratud advokaat ei kaitsnud kaebaja õigusi täielikult, millest oli tingitud ka 22.05.2006 korralduse nr 94 tühistamise kaebuse rahuldamata jätmine. Kohus tugines otsuse tegemisel postkontori juhataja fabritseeritud dokumendile, millest nähtus, justkui oleks kaebaja keeldunud 03.01.2006 korralduse nr 6 vastuvõtmisest. Avinurme Vallavalitsus ei ole maa ostueesõigusega erastamisel toiminud õiguspäraselt, vaid on teinud kõik, et kaebajale seda maad mitte tagastada. Tõele ei vasta ka kohtu väide, et Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldus nr 94 on kehtiv. Esiteks on see korraldus vastu võetud haldusasja nr 3-06-976 menetluse ajal ja teiseks on Avinurme Vallavalitsus teinud 01.12.2010 uue korralduse nr 118. Kassatsioonkaebust Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale haldusasjas nr 3-06-976 ei võetud menetlusse, kuna kaebaja advokaat ei täitnud oma kohustusi ning kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule iseseisvalt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida määruskaebusele vastust eeldatavalt vastustajalt, sest vastustaja seisukohad kaebuse menetlemise võimalikkuse osas nähtuvad piisavalt 11.04.2018 vastusest kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.
19.Kaebaja on esitanud määruskaebuses taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras esindaja määramine ei ole põhjendatud. Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja ei oleks ise võimeline kaitsma oma õigusi määruskaebemenetluses. Lisaks on kohtul halduskohtumenetluses kohustus järgida uurimispõhimõtet ning selgitada ise välja asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka vaidlusega ning kaebajale riigi õigusabi korras esindaja määramiseta ei jää tema õigused kaitseta. Seega jääb taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata põhjusel, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
4(6)
3-18-624
20.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
21.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal kaebeõiguse olemasolu välja selgitamiseks tuleb muu hulgas kontrollida, kas talle saab omistada väidetava õiguse, mille kaitseks ta halduskohtusse pöördus. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt peab halduskohtule enda õiguste kaitseks esitatav kaebus olema otseses puutumuses isiku mõne konkreetse subjektiivse avaliku õigusega ning halduskohtus ei ole kaitstav pelgalt isiku mõningane puutumus või huvi. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudub praeguses asjas subjektiivne õigus nõuda Karude ja Karumetsa kinnistute enampakkumisel võõrandamata jätmist.
22.Määruskaebuses esitatud väited puudutavad peaasjalikult haldusasjas nr 3-06-976 vaidluse all olnud küsimusi. Tartu Ringkonnakohus asus selles asjas tehtud 20.03.2007 otsuses seisukohale, et kaebaja oli saanud kätte Avinurme Vallavalitsuse 03.01.2006 korralduse nr 6, milles tehti ettepanek ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise kohta ning anti kaebajale tähtaeg katastriüksuse moodustamise tööde tellimiseks. Kohus tuvastas otsuses, et kaebaja ei esitanud 03.01.2006 korraldusele nr 6 vastuväiteid ega tellinud tähtaegselt katastriüksuse moodustamise tööd (otsuse p 6). Tartu Ringkonnakohus jõudis vaidluse asjaolusid kogumis hinnates järeldusele, et kuigi Avinurme Vallavalitsuse toimingud (tegevusetuse vormis) kaebajale maa erastamisel ajavahemikul 16.05.1999‒03.01.2006 olid õigusvastased, puudus alus Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korralduse nr 94 tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007 otsus on jõustunud. Seega kehtib ka praegusel ajal Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldus nr 94, millega lõpetati kaebaja 1999. a-l esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotluse menetlus, millega olid hõlmatud ka Karude ja Karumetsa kinnistud. Nimetatud kinnistud on keskkonnaministri 05.07.2011 käskkirjaga nr 957 jäetud riigi maareservina riigi omandisse ning antud keskkonnaministri 25.11.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1211 (muudetud 27.12.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1352) üle RMK valdusesse. Kaebajal puudub kaebeõigus temale mittekuuluvate kinnistute enampakkumisel võõrandamata jätmise nõudmiseks. Kaebaja ei ole toonud välja ka muid asjaolusid, mille tõttu rikuks kõnealuste maade enampakkumisel võõrandamine tema subjektiivseid õigusi.
23.Määruskaebuses viidatud Avinurme Vallavalitsuse 01.12.2010 korraldusega nr 118, mis on kohtule kättesaadav Avinurme valla veebilehe kaudu, esitati kaebajale piiride kulgemise ettepanek temale kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajaliku riigimaa hoonestusõiguse seadmiseks ca 2,1 ha suurusele maale. Kaebaja esitas nimetatud korraldusele Avinurme Vallavalitsusele vaide ning soovis saada hoonestusõigust 40 ha suurusele maale, mille ostueesõigusega erastamist ta 1999. a-l taotles. Avinurme Vallavalitsuse 10.02.2011 istungil otsustati kinnitada kaebaja ehitiste aluse ning neid teenindava riigimaa hoonestusõiguse seadmiseks maaüksuse suuruseks ligikaudu 2,1 ha ja mitte määrata kaebaja ehitistega külgnevat 37,9 ha suurust maad ehitiste teenindusmaa koosseisu. Seega ei ole kaebaja viidatud 01.12.2010 korraldusega nr 118 otsustatud uuesti vaidlusaluste kinnistute erastamise üle, vaid tegemist on kaebaja ehitiste alusele ning neid teenindavale riigimaale hoonestusõiguse seadmist puudutava korraldusega.
24.Kaebajal kaebeõiguse jaatamiseks ei anna alust kaebuses tehtud viide käimasolevale kohtuvaidlusele haldusasjas nr 3-17-2468. Selles asjas on kaebaja esitanud 17.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Avinurme Vallavolikogu 12.10.2017 otsuse nr 163 „Avinurme valla üldplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks osas, milles Avinurme Vallavalitsus oli planeerinud väikeelamu maa-ala ja aleviku tugimaantee ümbersõidu Avinurme vallas Kõveriku külas kaebaja kasutuses olevatele maadele, mille erastamist kaebaja 16.02.1999 avalduse alusel 5(6)
3-18-624 taotleb. Seega tugineb kaebaja ka selles asjas esitatud kaebuses eeldusele, et kõnealused maad tuleb talle tema 16.02.1999 taotluse alusel erastada ning Avinurme vald ei ole sellega planeeringumenetluses arvestanud. Arvestades käesolevas määruses eelnevalt välja toodud asjaolusid, ei anna ka haldusasjas nr 3-17-2468 algatatud menetlus alust asuda seisukohale, et kaebajal oleks subjektiivne õigus nõuda RMK-lt kõnealuste kinnistute võõrandamata jätmist.
25.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.05.2018 määrus muutmata.
26.Määruskaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks on kaebajal subjektiivse õiguse olemasolu, mida soovitakse kaebusega kaitsta. Arvestades, et asjas esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks ning kaebajal puudub subjektiivne õigus, mille kaitseks ta on soovinud kaebuse esitada, puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb seetõttu rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.