Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits 14.06.2018, Tartu 3-17-300 J.K. kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 19.09.2016 esitatud vaide läbivaatamisega ja kartserist vabastamata jätmisega Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a otsus J.K. apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja/apellant J.K. Vastustaja Tartu Vangla
Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a otsus osas, millega kaebaja kaebus jäeti rahuldamata, ning saata asi tühistatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Halduskohus selgitas, et kuigi vanglal oli kohustus haldusakti täitmise peatamise taotlus viivitamatult lahendada, ei olnud haldusorganil kohustust taotlust rahuldada. Haldusakti täitmise võib peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Asudes haldusakti peatamisega kaitsma üht neist väärtustest, ei tohi ülemääraselt rikkuda teisi. Haldusakti täitmise peatamine on põhjendatud, kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Halduskohus nõustus vastustajaga, et käesoleva kohtuasja raames esitatud menetlusdokumentides ei ole kaebaja kordagi väitnud, et tal oleksid kartseris paiknemise ajal tekkinud uued tervislikud probleemid. Kaebaja tugineb üksnes põhjendustele, miks ei oleks teda 19.09.2016 tohtinud kartserisse paigutada. Nimetatud asjaolu sõltub aga haldusasja nr 3-16-1924 tulemusest. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus, et õigusvastane ei olnud kaebaja koheselt kartserist vabastamata jätmine.
ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule tagasi, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta kaebaja poolt apellatsioonikaebusega esitatud ülejäänud lisade osas. Halduskohtul tuleb asja menetlemise käigus hinnata, kas tegemist on asjas tähtsust omavate tõenditega. Lisaks tuleb halduskohtul võtta seisukoht apellatsioonkaebuses väljatoodud ravilugude ja muude kinnituste vanglalt väljanõudmiseks esitatud taotluste osas.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.