Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.05.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1690
Haldusasi
XX kaebus Keila linna kohustamiseks väljastada Keila Linnavalitsuse 04.07.2016 e-kiri
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Keila linn, esindaja Enno Fels
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.12.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Keila linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-17-1690 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-1690 pidada mõistlikuks ajaks, ning kaebaja palus vastustajalt vaid ühe dokumendi väljastamist (dokument, millega pikendati ettekirjutuse tasumise tähtaega), pidanuks vastustaja väljastama palutud dokumendi kaebaja või kaebaja esindaja e-postile või kaebajale posti teel. HMS § 37 lg 3 võimaldab dokumentidega tutvumisele haldusorgani ametiruumides teha erandi, mis arvestades eeltoodut, oleks käesoleval juhul olnud põhjendatud. Vastustajal on seadusest tulenev kohustus toimetada palutud teave kaebajale kätte. Nimelt on Keila Linnavalitsus teinud Haapsalu mnt 47 kaasomanikele ettekirjutused kinnistul asuva elumaja ja majandushoone korrastamiseks ning on hiljem selle ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendanud. Kaebaja palus kinnistu kaasomanikuna dokumenti, millega on ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendatud. Viidatud ettekirjutuse näol on tegemist mh kaebajat kohustava haldusaktiga, mis tuleb vastavalt HMS § 25 lg-le 1 menetlusosalisele kätte toimetada. Samamoodi tuleb kaebajale kätte toimetada ka ettekirjutuses märgitud kohustuse täitmise tähtaega pikendav dokument. Ettekirjutuse adressaat peab teadma, millal saabub ettekirjutuse täitmise tähtaeg ning haldusorgan ei saa keelduda vastava teabe väljastamisest, sh ka viidates HMS § 37 lg-le 3. Vastustaja on õigusvastaselt jätnud 04.07.2016 e-kirja kätte toimetamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(4)
3-17-1690 pikendamise kohta, mis oli saadetud kaasomanikele e-kirjaga. Kaebaja pole sellist e-kirja saanud. Seega puudutavad menetlustoimikus olevad dokumendid ja vastustaja e-kiri kaebajat. Vastustaja leiab ekslikult, et kaebaja on menetluses osalenud juba alates 18.05.2016 ja tal on olnud võimalus tutvuda kõikide menetlusdokumentidega ning talle on antud järelevalvemenetluses kogu võimalik informatsioon. Kaebaja ei olnud 2016. a-l kinnistu kaasomanik ja seega ei saanud olla menetluse menetlusosaline. Vastustaja edastas kaebaja kaudu vaid ettekirjutuse eelmisele kaasomanikule.
(allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.