Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
17.05.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-551
Haldusasi
MTÜ Eesti Geograafia Selts kaebus Rahandusministeeriumi 13.02.2018 käskkirjade nr 1.1-4/40 ja nr 1.1-4/41 ning 14.02.2018 käskkirja nr 1.1-4/43 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Eesti Geograafia Selts, volitatud esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Edgar-Kaj Velbri Eeldatav vastustaja – Rahandusministeerium, volitatud esindajad vandeadvokaat Martin Triipan ja vandeadvokaadi abi Kaisa Laidvee
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Geograafia Selts määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada MTÜ Eesti Geograafia Selts määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-18-551 ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
Tagastada MTÜ Eesti Geograafia Selts määruskaebuselt haldusasjas nr 3-18-551 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja kanda see Advokaadibüroo Derling OÜ (registrikood 14024560) arveldusarvele nr EE322200221063937025 Swedbank AS-s.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-18-551 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (I kd, tl 227‒232).
2(7)
3-18-551
Rahandusministeerium palub 20.04.2018 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebaja ei ole keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 tähenduses. Kaebaja põhikirjast nähtuvalt on kaebaja eesmärgid seotud geograafiateaduse arendamise ja geograafiahariduse toetamisega ning tema eesmärgiks ei ole keskkonnakaitse ja seda toetavad tegevused. Kaebaja senisest tegevusest ei nähtu, et tema fookuses oleksid olnud keskkonnakaitselised tegevused. Kaebajal puudub maakonnaplaneeringute vaidlustamiseks populaarkaebuse esitamise õigus. Kaebeõiguse olemasolu tuleb määratleda kaebuse esitamise aja järgi (HKMS § 1 lg 4). Kaebuse esitamise ajal ei sisaldunud PlanS-s sätet, mis näeks sõnaselgelt ette maakonnaplaneeringu suhtes populaarkaebuse esitamise õiguse. Seega tuleb HKMS § 44 lg-s 2 sätestatud piirangut arvestades lähtuda kaebeõiguse osas esmajoones HKMS § 44 lg-st 1, mille kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Sarnaseid seisukohti populaarkaebuse esitamise õiguse osas on halduskohus väljendanud haldusasjades nr 3-18-530, 3-15-2320 ja 315-2322. Ka nendes kohtuasjades käsitletud maakonnaplaneeringute kohta on erisätted, mille kohaselt ei ole ehitiste ehitamiseks enam täiendavalt vajalik kehtiva PlanS kohaste planeeringute kehtestamine (EhSRS § 14 lg 1).
3(7)
3-18-551 Kaebeõiguse määratlemiseks peaks sisustama konkreetse avaliku huvi, mida on kaebaja arvates õigusvastaselt kahjustatud ja mille osas oleks kaebeõiguse olemasolul võimalik kaebust läbi vaadata. Kaebusest see ei selgu. Näiteks ei ole võimalikud planeeringuotsuste otstarbekuse küsimused õiguslikus mõttes seotud avaliku huvi kaitsega ega saa olla kaebeõigusega hõlmatud. Kaebust saab läbi vaadata ainult nende väidete ulatuses, milles kaebajal on kaebeõigus. Populaarkaebus ei saa kujuneda planeerimisotsuse otstarbekuse kontrolliks. Kaebus sisaldab argumente, mis ei puuduta avalikke huve (nt seoses Tootsi jaamahoonega). Samuti sisaldab kaebus väiteid planeeringute mõjupiirkonda jäävate kohalike omavalitsuste huvide rikkumise kohta. Populaarkaebuse esitamine kellegi teise huvides ei ole lubatud. Kaebeõiguse olemasolul saavad olla lubatud vaid avalike huvide kaitseks esitatud ja otsuste õiguslike eeldustega seotud argumendid.
3-18-551 selle põhisuundadeks on kujunenud geograafia-alane teadustöö; teaduslike ja populaarteaduslike trükiste publitseerimine; konverentside, nõupidamiste, seminaride jm teadusürituste korraldamine ning geograafiateadmiste levitamine. Eesti keele seletav sõnaraamat annab geograafia mõistele järgmised seletused: „1. teadus, mis uurib Maa pinda ning looduslikke tingimusi, samuti tootmise paigutust ja iseärasusi eri maades ja piirkondades;
3-18-551 võimaluse piiramine on pigem tahtmatu lünk õiguses ja mitte seadusandja teadlik valik. Seda toetab asjaolu, et PlanS eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 571 SE) seletuskirjast nähtuvalt on soovitud iseenesest säilitada populaarkaebuse esitamise võimalus nende planeeringute osas, mis on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise aluseks (mh riigi eriplaneering). Avalikes huvides kaebuse esitamise õiguse säilitamist ei peetud vajalikuks neil juhtudel, kus planeeringu näol on tegemist üksnes riigi, maakonna või regiooni huve väljendava dokumendiga (s.o üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering). PlanS v.r § 291 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 6 nägid ette, et raudtee kui joonehitise trassi koridori asukoht määratakse maakonnaplaneeringuga ning sellisel juhul toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Eeltoodut võimaldab ka EhSRS § 13 lg 3. Seega toimub raudtee ehitustingimuste seadmine vaidlusaluste maakonnaplaneeringute alusel. Kehtiva PlanS § 27 lg-te 1, 2, 9 ja 10 järgi tuleks sarnase raudtee rajamiseks (sh selle sobivaima asukoha leidmiseks) koostada maakonnaplaneeringute asemel riigi eriplaneering, mis oleks samuti raudtee ehitusprojekti koostamise aluseks, ning mille kehtestamise otsuse peale oleks PlanS §-st 54 tulenevalt igaühel õigus pöörduda halduskohtusse muu hulgas avalikes huvides. EhSRS § 13 lg 2 kohaselt käsitatakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi eriplaneeringuna PlanS tähenduses (vt ka 572 SE seletuskirja eelnõu § 13 kohta). Kuigi EhSRS § 13 lg 2 puudutab esmajoones varem kehtestatud planeeringute edasise kehtivuse küsimust, laieneb see iseenesest ka nende joonehitise trassi asukohavaliku planeeringutele, mis menetletakse EhSRS § 1 lg 1 alusel lõpuni kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS järgi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2018 määrus nr 3-18-529, p 9).
6(7)
3-18-551
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.