Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
11.05.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1622
Haldusasi
XX kaebus AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor magistritööde kaitsmiskomisjoni 31.05.2017 negatiivse hindamisotsuse tühistamiseks, apellatsioonikomisjoni 15.06.2017 otsuse tühistamiseks ning uuesti hindamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.01.2018 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Sirje Asu Vastustaja – AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, volitatud esindaja v.adv Tanel Kalaus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-1622 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-17-1622 apellatsioonikomisjoni 15.06.2017 otsuse tühistamiseks ning magistritöö uuesti hindamiseks kohustamiseks. Kaebusele oli lisatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
3-17-1622 kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole esitanud taotluses muid põhjendusi, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamise.
3(5)
3-17-1622 Kaebetähtaega arvestatakse vastava otsuse sisust teadasaamise hetkest, mitte mingite muude menetluse käigus koostatavate dokumentide või muu informatsiooni kättesaamise hetkest. Kaebaja sai esimese otsuse sisust täielikult teada 31.05.2017 ja teise otsuse sisust täielikult teada 15.06.2017. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebus esitati hilinenult. Määruskaebuses viidatud nn kohased sammud, nt juristiga kontakteerumine, ei puudutanud mingil moel haldusakti teatavaks tegemist, vaid vaidlustamise ettevalmistamist, sh vaidluse perspektiivi hindamist. Kaebaja 28.06.2017 saadetud e-kirja, milles ta küsis vastustajalt hindamiskomisjoni protokolli, ei saa pidada haldusakti teatavaks tegemisega seonduvaks sammuks. See puudutas pelgalt hindamisprotokolli teatavaks tegemist, mis eeltoodust tulenevalt ei ole ei esimese otsuse ega teise otsuse osaks. Kohus leidis määruses, et kuna kaebaja esitas 02.06.2017 apellatsiooni, pidi temale selleks ajaks esimese otsuse sisu sellisel määral selge olema, mis võimaldas tal jõuda järeldusele, et ta soovib oma õigusi esimese otsuse vaidlustamisega kaitsta. Isegi kui nõustuda, et viidatud sammud puudutasid haldusakti teatavaks tegemist, ei teinud kaebaja neid ilmselgelt mõistliku aja jooksul. Halduskohus leidis õigesti, et kuivõrd kaebaja esitas 31.05.2017 apellatsiooni esimese otsuse vaidlustamiseks ilma, et selleks hindamiskomisjoni protokolliga tutvumist vajalikuks pidas, ei olnud hindamisprotokolli esitamine kuidagi kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamisega seotud. Vastustajal puudus kohustus hindamisprotokolli kaebajale teatavaks teha. Vaidlustamisviite puudumine apellatsiooni kohta tehtud otsuses ei ole käesoleval juhul vaadeldav kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena, kuna see annab aluse kaebetähtaja ennistamiseks vaid juhul, kui just see asjaolu on kaasa toonud kaebetähtaja möödalaskmise. Kuivõrd kaebaja konsulteeris teda esindava juristiga juba 28.06.2017, pidid peale seda olema kaebajale igal juhul teada kaebetähtajad.
3-17-1622 Hindamisprotokolli puudumine ei olnud takistanud kaebajal oma õiguste kaitseks vaidemenetluse alustamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.