Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.04.2018, Tallinn 3-17-1227
Haldusasja number
Menetlusosalised
KÜ Juurdeveo 18 ja KK kaebus Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2017 korralduse nr 100-k ja 03.05.2017 korralduse nr 689-k tühistamiseks Kaebajad – KÜ Juurdeveo 18 ja KK, volitatud esindaja v.adv Raul Ainla Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Indrek Keis
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.09.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KÜ Juurdeveo 18 ja KK apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta KÜ Juurdeveo 18 ja KK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.09.2017 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2017 korraldusega nr 100-k tunnistati peremehetuks Tallinnas Juurdeveo tn 16 asuvad kuurid ning 03.05.2017 korraldusega nr 689-k anti need Tallinna Kesklinna Valitsuse valitsemisele. 03.05.2017 korralduse seletuskirja kohaselt on Juurdeveo tn 16 asuvad kuurid ehitatud ENSV Teatriühingu Tööstuskombinaadi poolt 1980. aastate lõpus, Juurdeveo tn 18 ja 20 elanike tarbeks lammutamisele kuuluvate Juurdeveo tn 20 kuuride asemele.
2.KÜ Juurdeveo 18 ja KK (Juurdeveo tn 18 korteriomanik) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2017 ja 03.05.2017 korralduste tühistamiseks. 1) Juurdeveo tn 16 asuvad kuurid ei ole peremehetud, kuna need on praegu ja on ehitamisest saati olnud Juurdeveo tn 18 korteriomanike kasutuses. See on ära märgitud ka korteriomandite müügilepingutes, mistõttu riivavad vaidlustatud korraldused korteriomanike müügilepingutega omandatud õigust kuuribokse vallata ja kasutada. Kõnealused kuurid moodustavad Juurdeveo tn 18 elamuga majanduslikult ühtse terviku ning on mõeldud elamus olevate korterite teenindamiseks. 2) Vastustaja jättis kaebajad ehitise peremehetuks tunnistamise menetlusse kaasamata ning rikkus nende õigust ärakuulamisele. Kui vastustaja oleks kohapeal olukorraga tutvunud, siis oleks ta teada saanud, et kuuribokside näol on tegemist heas korras ja kasutuses oleva ehitisega, mis on ümbritsetud sama aiaga, mis ümbritseb ka Juurdeveo tn 18 korterelamut. Kuurid jäävad elamu õuealasse. Need ei ole hüljatud ega kasutusest välja langenud. Kõnealune ehitis ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 kohaselt peremehetud, kuna pole võimalik tuvastada, et nende omanik oleks valduse lõpetanud valdusest loobumise tahtega. 3) Vaatamata sellele, millistes piirides maareformi käigus Juurdeveo tn 18 kinnistu moodustati, peaks võimaldama Juurdeveo tn 18 korteriomanikel, kes on kuure ajalooliselt kasutanud, seda senisel moel jätkata. Elamus ei ole panipaikasid ning mõned korterid on endiselt ahjuküttega, mistõttu vajavad elanikud kuure korterite sihipäraseks kasutamiseks.
3.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vaidlustatud korraldused ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi, sest kaebajad isegi ei väida, et kõnealused kuurid oleksid nende omandis ega ole ka selgitanud, millisel õiguslikul alusel nad kuure kasutavad. Kaebajate viidatud müügilepingutes toodud säte kuuride kasutusõiguse kohta on õigusliku tähenduseta, kuna pole võimalik tuvastada, et korteriomandite müüjatel oleks olnud nende kuuridega seoses mingi õigus, mille üle andmine oleks olnud võimalik. 2) KÜ-l Juurdeveo 18 puudub kaebeõigus, sest vaidlusalused kuurid ei ole Juurdeveo tn 18 asuvate korteriomandite eseme osaks ega asu korteriomanditeks jagatud kinnistul. Ehitise peremehetuks tunnistamise menetlus on suunatud ehitise omandiõiguse tuvastamisele ning olukorras, kus kaebajad ei väida, et nemad oleksid ehitise omanikud, ei ole peremehetuks tunnistamise lubatavuse seisukohast oluline, kas ja kes neid kuure valdab. Kuuride kasutuse kohta on teada, et Juurdeveo tn 18 ja 20 elamute teenindamiseks mõeldud kuurid jäid 1980ndatel projekteeritud viilhalli ehitusala sisse ning lammutati, kusjuures viilhalli projektdokumentatsiooni kohaselt tuli projekteerida ja ehitada uued kuurid enne olemasolevate kuuride lammutamist. Kuna uued kuurid ehitati Juurdeveo tn 18 kõrvalkrundile, siis ei muutunud need maareformi käigus krundi tagastamisel Juurdeveo tn 18 kinnistu osaks. Seega on tegemist olukorraga, kus reformimata riigimaal olevad kuurid on Juurdeveo tn 18 omanike omavolilises kasutuses.
2(6)
3-17-1227 3) Haldusmenetluses tuvastatud asjaolude valguses puudus vajadus kaebajate menetlusse kaasamiseks. Hõivamise kohta avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Postimees, kuid ühtegi vastuväidet ei esitatud. Seega ei ole rikutud õigust ärakuulamisele. Ehitise peremehetuks tunnistamine ei eelda, et ehitised oleksid lagunenud või kasutusest välja langenud.
4.Tallinna Halduskohus jättis 29.09.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Pooled ei vaidle selle üle, et linnavalitsuse 18.01.2017 korraldusega peremehetuks tunnistatud kuurid ei ole Juurdeveo tn 18 kinnistu oluliseks osaks ega ole seetõttu ka Juurdeveo tn 18 korteriomandite esemeks. Samuti ei ole vaidlust selles, et kuurid ei ole KK ega teiste Juurdeveo tn 18 korteriomanike omandis vallasasjana. Ehitise peremehetuks tunnistamine on suunatud ehitise omandiõiguse kindlaksmääramisele. Seetõttu saab ehitise peremehetuks tunnistamine põhimõtteliselt rikkuda vaid selle isiku õigusi, kes peab end asjassepuutuva ehitise omanikuks. Omandireformi raames on võimalik ka sellise isiku õiguste rikkumine, kes küll veel pole ehitise omanik, ent kellel on omandireformi reguleerivatest sätetest tulenevalt õigus ehitise omanikuks saada. Kaebajad ega ka teised Juurdeveo tn 18 korteriomanikud selliste isikute hulka ei kuulu. Samuti on ilmne, et kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda kuuride omandiõigust omandireformi reguleerivate õigusaktide alusel. 2) Kuuride pikaajalisest kasutamisest ei tulene Juurdeveo tn 18 korteriomanikele nende kuuride omandiõigust ega õigust nende omandamiseks. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 2 kohaselt ei saa ehitise kui vallasasja omandamine toimuda igamisega ning peremehetu ehitise hõivamise õigus on üksnes riigil ja kohalikul omavalitsusel. Juurdeveo tn 18 praegustele korteriomanikele ei saanud korteriomandite omandamisel tekkida õigusi seoses kuuridega. Kaebajate esitatud ostu-müügilepingus sätestatud müüja kinnitus selle kohta, et tema kasutuses on kõrvalasuval krundil olev kuur, mille kasutamise õiguse ta ostjale loovutab, on sisutu, kuna pole võimalik tuvastada, millel põhines müüja õigus kuuri kasutada. Isik ei saa teisele üle anda õigust, mida tal endal ei ole. 3) Vaidlustatud korralduste tühistamist ei saa kaasa tuua ka väidetav ärakuulamisõiguse rikkumine, kuna on ilmne, et kaebajatele menetluse käigus täiendava arvamuste ja vastuväidete esitamise võimaluse andmine ei oleks saanud mõjutada asja otsustamist. On usutav, et faktiline olukord oli vaidlustatud korralduste andmise ajal linnavalitsusele teada. AÕSRS § 13 lg-s 2 nimetatud hõivamine hõlmab ehitise peremehetuks tunnistamist vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 määrusega nr 211 kinnitatud „Peremehetu ehitise hõivamise korrale“. Selleks, et teavitada isikuid, kelle õigusi ehitise peremehetuks tunnistamine puudutada võiks, on nimetatud määruse p-s 9 ette nähtud vastavasisulise teate avaldamine ajalehes ning väljaandes Ametlikud Teadaanded. Intensiivsema teavitamise vajadus tuleb kõne alla nende isikute puhul, kelle osas on kohalikul omavalitsusel andmeid, et ehitise peremehetuks tunnistamine võiks nende õigusi puudutada (nt viimane teadaolev omanik). Kuivõrd kuurid ei asu Juurdeveo tn 18 kinnistul ning pole mistahes muid andmeid, mis oleksid lubanud arvata, et need võiksid olla Juurdeveo tn 18 korteriomanike omandis, ei pidanud kohalik omavalitsus ehitise peremehetuks tunnistamise menetluses neid täiendavalt ära kuulama. 4) Ehitise peremehetuks tunnistamisega ei otsustata Juurdeveo tn 18 korteriomanike õiguse üle neid kuure kasutada, vaid seeläbi määratakse kindlaks kuuride omandiõigus. Isikud, kes ei ole kõnealuse ehitise omanikud, ei saa ehitise peremehetuks tunnistamisele vastu vaielda argumendiga, et seeläbi tekib ehitisele omanik, kes võib asuda takistama nende poolt õigusliku aluseta toimuvat kasutamist. Kaebajad ei ole esitanud mitte ühtki tõendit, millest saaks järeldada, millisel õiguslikul alusel nad kuure kasutavad. Kuuride pikaajalisest kasutamisest ei tulene kaebajatele õigust neid kasutada. 3(6)
3-17-1227 5) Ekslik on kaebajate seisukoht, et Juurdeveo tn 16 kuurid ei saa olla peremehetud. Peremehetuse eelduseks ei ole see, et ehitis oleks lagunenud või kasutusest välja langenud. AÕS § 96 lg-st 3 ei saa teha järeldust, et peremehetuks tunnistamise eeldusena peab olema üheselt tuvastatav, kes oli vallasasja viimane omanik ning millal ja millises vormis ta omandist loobus. Olukorras, kus maatükil asub ehitis, mille puhul pole võimalik tuvastada, kelle omandis see on, ei ole võimalik selle ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa erastamine, munitsipaalomandisse andmine ega riigi omandisse jätmine. Sellises olukorras ongi ainsaks võimaluseks määrata ehitise omandiõigus kindlaks ehitise peremehetuks tunnistamise menetluse raames. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.KÜ Juurdeveo 18 ja KK paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Arvestades, et Juurdeveo tn 18 kõrvalkinnistul asuvad kuurid on elamuga majanduslikult seotud ning kuuride kasutus on ajalooliselt välja kujunenud, riivab kuuride peremehetuks tunnistamine kaebajate subjektiivseid õigusi. Asjaolu, et Juurdeveo tn 18 maja elanikud on kõnealuseid kuure kasutanud juba 1980. aastate lõpust, on märgitud ka 03.05.2017 korralduse seletuskirjas. See kinnitab, et vastustaja oli teadlik faktilisest olukorrast. 2) Kohus ei ole täitnud temal lasuvat uurimiskohustust ega püüdnud välja selgitada, millisel õiguslikul alusel Juurdeveo tn 18 korteriomanikud kuure kasutavad. Vaidlus puudub selles, et kuurid ehitati just Juurdeveo tn 18 maja elanike tarbeks. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et Juurdeveo tn 18 korteriomanikel puudub õigus kuuride kasutamiseks. Kohtu vastupidine seisukoht on ilmselgelt oletuslik. Oletusi tehes rikkus kohus HKMS § 157 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohtuotsuse motiveerimiskohustust. 3) Kuna vastustaja ei püüdnud välja selgitada kuuride kasutamise õiguslikku alust, ei saa teha järeldust, et ärakuulamisõiguse võimaldamine poleks saanud mõjutada ehitise peremehetuks tunnistamist. 4) Kuurid ei ole kunagi olnud peremehetu vara. AÕS § 93 lg 3 kohaselt tuleb tuvastada, kas vallasasi on olnud kellegi omandis ning kui on, siis kas omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. 18.01.2017 korraldusest ei nähtu, et need asjaolud oleks tuvastatud. 5) Peremehetu ehitise hõivamise kord on vastuolus põhiseaduse §-ga 3, kuna laiendab AÕS § 96 lg-s 3 sätestatut.
6.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kaebajate väide, et kohus rikkus uurimiskohustust, on põhjendamatu. Kohus nõudis vastustajalt välja haldusasja materjalid ning võimaldas kaebajatel tõendeid esitada. Kohtule esitatud materjalide põhjal on kohus õigesti järeldanud, et kaebajad pole kuuride omanikud ning neil pole ka õiguslikku alust kuuride kasutamiseks. 2) Kaebajad lähtuvad ekslikult eeldusest, et peremehetuks tunnistamise seisukohast on määrav asja faktiline kasutamine, mitte omandiõigus. Kaebajad ei esitanud tõendeid kuuride kasutamise õigusliku aluse kohta ega ka muid tõendeid, mis oleks mõjutanud asja peremehetuks tunnistamist. Vastustajal polnud kohustust kuulata kaebajad haldusmenetluses ära. Kaebajate kaasamine poleks ka kuidagi saanud mõjutada peremehetuks tunnistamist.
4(6)
3-17-1227
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.AÕS § 96 lg 3 sätestab, et asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. AÕSRS § 13 lg 2 teise lause kohaselt on peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. AÕSRS § 13 lg 2 teise lause eesmärgiks on korrastada omandisuhteid selliselt, et omandireformi käigus tekiks omanikuta asjale omanik (Riigikohtu 15.12.2005 otsus asjas nr 3-3-1-19-05, p 10). AÕSRS § 13 lg 2 alusel kehtestatud peremehetu ehitise hõivamise korra p 5 alusel eeldatakse omandist loobumise tahte olemasolu, kui ehitise omanik on väljendanud omandist loobumist või kui ehitise omanik ei ole teada. Riigikohus on 27.09.2001 otsuse p-s 3 asjas nr 3-3-1-39-01 selgitanud, et „[t]ulenevalt AÕS § 96 lg-st 3 saab ehitis olla peremehetu vaid viimase omaniku faktilisest tegevusest ja tahteavaldustest tulenevalt, mitte aga omavalitsusüksuse otsuse tõttu. Seega, otsustades vastavalt Korra p-le 10, kas asi on peremehetu või mitte, on võimalik tuvastada üksnes ehitise tegelik peremehetus. Delegatsiooninormi alusel, millega Vabariigi Valitsust volitati kehtestama peremehetu ehitise hõivamise korda, ei saa Vabariigi Valitsus kehtestada erandeid AÕS § 96 lg-s 3 sätestatud peremehetuse tekkimise alustest. Kui ehitis tegelikult ei ole peremehetu, siis ei muutu ta peremehetuks ka volikogu otsusest tulenevalt.“ Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et peremehetu ehitise hõivamise korra p 5 on põhiseadusega vastuolus. Nimetatud säte üksnes täpsustab AÕS § 96 lg-t 3, mitte ei laienda peremehetuks tunnistamise aluseid. Kaebajad pole väitnud, et Juurdeveo tn 18 korteriomanikud oleksid Juurdeveo tn 16 asuvate kuuride omanikud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et mõni muu isik oleks kõnealuste kuuride omanik. Asjaolu, et 18.01.2017 korralduses pole märgitud midagi eelmise omaniku kohta, ei anna alust järelduseks, et vastustaja pole õigesti tuvastanud, et ehitis on peremehetu. Kuna ehitise omanik ei ole teada, saab peremehetu ehitise hõivamise korra p 5 alusel eeldada omandist loobumise tahte olemasolu AÕS § 96 lg 3 mõttes.
9.Vaidlust ei ole selles, et Juurdevo tn 18 omanikud kasutavad ja on juba aastaid kasutanud kõrvalkinnistul asuvaid kuure. Halduskohus märkis oma otsuses, et kaebajad pole esitanud ühtki tõendit sellise kasutuse õigusliku aluse kohta. Kaebajad leiavad, et halduskohus rikkus uurimispõhimõtet (HKMS § 2 lg 4) ja kohtuotsuse põhjendamiskohustust (HKMS § 157 lg-d 1 ja 2). HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Väites, et ehitis ei ole peremehetu, pidid kaebajad esitama tõendeid oma väite kinnituseks või vähemalt selgitama, millised tõendid seda kinnitavad ja kus need võivad asuda. Kaebajad aga pole isegi põhjendanud, mis õiguslikul alusel nad Juurdeveo tn 16 kuure kasutavad. Pikaajaline kasutamine ja korteriomandi müügilepingus sisalduv säte selle kohta, et müüja loovutab riigi omandis oleval krundil asuva kuuriosa kasutusõiguse ostjale, ei tekitanud KK-le ega teistele Juurdeveo tn 18 korteriomanikele õigust kuure kasutada. Poolte esitatud väidete ja tõendite 5(6)
3-17-1227 põhjal ei saanud halduskohus teha muud järeldust, kui see, et Juurdeveo tn 18 korteriomanikel polnud õiguslikku alust kuuride kasutamiseks. Sellist järeldust tehes ei rikkunud halduskohus menetlusnorme ega kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtul on alust arvata, et kuuride kasutamise õigust kinnitavaid tõendeid ei eksisteerigi. Sellised tõendid ei saaks ka mõjutada peremehetuks tunnistamist, kuna kuuridel puudub teadaolevalt omanik.
10.Eelnevast järeldub, et ka juhul, kui vastustaja oleks Juurdeveo tn 18 korteriomanikke peremehetuks tunnistamise menetlusest isiklikult teavitanud ning andnud neile võimaluse oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, poleks see saanud mõjutada asja otsustamist.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebajate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.