Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Määruse tegemise aeg ja koht 04.aprill 2018, Tallinn Haldusasja number
3-17-2753
Haldusasi
J. S. kaebus Prokuratuuri kohustamiseks vastata 21.09.2017 esitatud selgitustaotluse küsimustele 1–4 ja Justiitsministeeriumi 16.11.2017 vaideotsuse nr 9-2/1599-4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – J. S. Vastustaja I – Prokuratuur, esindaja Lavly Perling Vastustaja II – Justiitsministeerium, esindaja Mare Tannberg
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
selgitustaotluse,
kriminaalmenetluse
Esmalt selgitame, et selgitustaotlusele (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 2 ja § 3) vastamisel on Justiitsministeerium pädev andma üksnes õigusliku selgituse tema valitsemisalas oleva või väljatöötatud õigusakti kohta (MSVS § 8 lg 5). Justiitsministeeriumi õiguslik selgitus ei ole õigusabi andmine ning see ei ole kohtutele, prokuratuurile ega teistele riigiasutustele õiguslikult siduv ning tegemist ei ole eksperdi arvamusega kohtumenetluse seaduste tähenduses. KrMS § 215 lg 1 kohaselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri nõuded ja määrused kohustuslikud kõigi isikute suhtes Eesti Vabariigi territooriumil. See säte ei ole nõuete esitamise iseseisvaks aluseks, vaid iga konkreetse nõude esitamiseks peab olema KrMS-is
või muus seaduses täiendav alus (nt KrMS § 32 lg 2; § 198 lg 1 või krediidiasutuste seaduse § 88). Läbiotsimise regulatsiooni sätestab KrMS § 91, mille lõike 7 alusel tutvustatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele, läbiotsimismäärust. Sellest sättest tulenevalt on isikul, kelle juures läbi otsitakse ja kes on läbiotsimise ajal kohal, kohustus ka läbiotsimismääruse tutvustamisele alluda (juhul kui isik tutvustamise kohta allkirja ei anna, kohaldub KrMS
§ 152 lg 5). Olukorras, kus läbiotsitavas kohas vastav isik puudub, tuleb läbiotsimisele kaasata kohaliku omavalitsuse esindaja, kelle osalemine on sellisel juhul kohustuslik. KrMS § 91 lg 7 ei näe ette täpsemat regulatsiooni selle kohta, kas ja kes peab viibima läbiotsimise juures (vrdl KrMS § 91 lg 8, mille puhul on sätestatud, et notari- või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat). Samas on isikult vabaduse võtmine, mis väljub menetlustoimingule allumise kohustuse piirest, võimalik üksnes konkreetselt KrMS sätestatud alustel, milleks on isiku kahtlustatava kinnipidamine (KrMS § 217), sundtoomine (KrMS § 139) ning
isikusamasuse tuvastamine ulatuses, milles see on vältimatu (KrMS § 140 ja korrakaitseseaduse § 32 ja 33). Kui ei esine nende toimingute tegemise aluseid, siis puudub ka alus isikult vabaduse võtmiseks. 1.2 Prokuratuur nõustub punktis 1.1 toodud selgitustega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (HKMS 155 lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1)
2(4)
aluseks, vaid iga konkreetse nõude esitamiseks peab olema KrMS-is või muus seaduses
täiendav alus (nt KrMS § 32 lg 2; § 198 lg 1 või krediidiasutuste seaduse § 88). Läbiotsimise regulatsiooni sätestab KrMS § 91, mille lõike 7 alusel tutvustatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele, läbiotsimismäärust. Sellest sättest tulenevalt on isikul, kelle juures läbi otsitakse ja kes on läbiotsimise ajal kohal, kohustus ka läbiotsimismääruse tutvustamisele alluda (juhul kui isik tutvustamise kohta allkirja ei anna, kohaldub KrMS § 152 lg 5). Olukorras, kus läbiotsitavas kohas vastav isik puudub, tuleb läbiotsimisele kaasata kohaliku omavalitsuse esindaja, kelle osalemine on sellisel juhul kohustuslik. KrMS § 91 lg 7 ei näe ette täpsemat regulatsiooni selle kohta, kas ja kes peab viibima läbiotsimise juures (vrdl KrMS § 91 lg 8, mille puhul on sätestatud, et notari- või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat). Samas on isikult vabaduse võtmine, mis väljub menetlustoimingule allumise kohustuse piirest, võimalik üksnes konkreetselt KrMS sätestatud alustel, milleks on isiku kahtlustatava kinnipidamine (KrMS § 217), sundtoomine (KrMS § 139) ning isikusamasuse tuvastamine
ulatuses, milles see on vältimatu (KrMS § 140 ja korrakaitseseaduse § 32 ja 33). Kui ei esine nende toimingute tegemise aluseid, siis puudub ka alus isikult vabaduse võtmiseks.
3(4)
(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.