lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1980/12

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja · 18.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1980/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1025
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2018, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-17-1980

Haldusasi

E. E kaebus Tallinna Vangla 01.09.2017 otsuse nr 83/17/14906-5 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada E. E kaebus;
2.Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.E. E mõisteti Harju Maakohtu 28.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4678 kokkuleppemenetluses süüdi ning teda karistati kolme aasta pikkuse vangistusega. Vangistusest kuulus kohesele täitmisele kuus kuud ja ülejäänud karistuse osa, s.o kaks aastat ja kuus kuud, ei kuulunud täitmisele pööramisele, kui E. E ei pane kolme aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib karistusseadustiku (KarS) § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Nende nõuete järgi kohustus E. E mh saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, samuti saama eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks (Vt kaebuse p 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
E. E vabanes 04.08.2017 vangistusest ning siirdus koheselt Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ja esitas 09.08.2017 taotluse Eestist lahkumiseks, et suunduda Soome tööle. Ta on alates 2013. aastast töötanud OÜ-s Hexagram ning planeeris tööle naasta pärast vanglast vabanemist. Kohene tööle naasmise kohustus samasse tööorganisatsiooni oli üheks aluseks prokuratuuriga kokkuleppe sõlmimisel (Vt kaebuse asjaolud, pd 2-4).
3.Tallinna Vangla jättis 01.09.2017 otsusega nr 8-3/17/14906-5 rahuldamata E. Ei taotluse Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, sest risk uue kuriteo

toimepanemiseks ja kontrolli puudumine E. Ei kohustuste täitmise üle, nagu ka E. Ei vajadus läbida katseajal sotsiaalprogramm, kaaluvad üles E. Ei vajaduse Soome suunduda (tl 10).

4.E. E esitas 28.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse otsuse nr 8-3/17/14906-5 tühistamiseks ja vastava taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks ja vastustaja kohustamiseks võimaldama kaebajal lahkuda Eesti territooriumilt Soome töö tegemise eesmärgil.
5.Tallinna Halduskohtu 05.10.2017 määrusega jäeti E. E esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. E. E esitas eelnimetatud määruse peale 18.10.2017 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2017 määrusega jäeti E. E määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1980 muutmata. Kuna käitumiskontrolli nõudeid on pädev seadma ja nende põhjendatust hindama maakohus, tõstatas Ringkonnakohus ühtlasi ka küsimuse halduskohtu pädevusest HKMS § 4 lg 1 tähenduses (määruse punkt 9). Õiguskaitse taotluste puhul on tegemist kiireloomuliste küsimustega ning seetõttu kohtute pädevuse aspekte õiguskaitse kohaldamise kontekstis täies mahus ei hinnatud.
7.Tallinna Halduskohus küsis 08.11.2017 kohtunõudega ka kaebaja seisukohta seonduvalt kohtute pädevusega taoliste vaidluste lahendamisel. Kaebaja on kohtunõudele 15.11.2017 vastanud ja asunud seisukohale, et vaidlus peaks kuuluma halduskohtu pädevusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 punkt 1 sätestab, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
9.E. E soovib vaidlustada KarS § 75 lg 1 p 6 alusel tehtud otsust, millega kriminaalhooldusametnik keeldus andmast E. Eile luba lahkuda Eesti territooriumilt.
10.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sellest sättest tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima, kas vaidlus on oma üldiselt laadilt avalik-õiguslik, ning teiseks, kas eriseadus teeb konkreetset liiki avalik-õiguslike vaidluste puhul erandi, nähes ette teistsuguse kohtumenetluse korra.
11.Tallinna Vangla 01.09.2017 otsuses nr 8-3/17/14906-5 on küll märgitud, et seda saab vaidlustada halduskohtus, kuid sisuliselt on tegemist siiski karistusõigusliku küsimusega. Kaebaja suhtes on jäetud vangistus osaliselt kohaldamata seoses käitumiskontrollile allutamise võimalikkusega. Haldusasja materjalist nähtuvalt peab E. E järgima karistusseadustiku § 75 esimese lõike punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 1 p-le 6 peab aga süüdlane saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kaebajale jäeti vastav luba andmata. Vaidlustatud otsuses on selgitatud, et välisriiki lubamisel peab olema eeltingimusena täidetud korrektne kontrollnõuete järgimine ja et välisriiki lubamisel lähtutakse ka uute võimalike õiguserikkumiste riskidest. Samuti on märgitud, et kriminaalhooldusametniku arvates on kulgenud katseaeg liiga lühikest aega, et hinnata isiku käitumist ja motivatsiooni kuritegude toimepanemisest edaspidi loobuda. Vaidluse halduskohtu pädevusse kuulumise korral peaks hindama kas katseaeg oli kestnud veel liiga lühikest aega ja millised on võimaliku õigusvastase käitumise riskid ja millised peaksid olema näiteks riskide hindamise erisused narkootikumidega seotud süütegude puhul jne. Eelnimetatu puhul on tegemist siiski karistusõiguslike küsimustega. Käitumiskontrolli ajaks määratud nõuete ja kohustuste täitmise

sisuline kontrollimine ei saa toimuda kriminaalasja materjali üldse arvesse võtmata. KrMS § 431 lg 1 näeb ette, et, et seadustiku §-des 424-4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik. KrMS § 431 peaks kohalduma ka nende küsimuste osas, mille suhtes ei ole väga täpset või ammendavat regulatsiooni. Seega käitumiskontrolli puudutavad kriminaalhooldusametniku otsustused halduskohtu pädevusse siiski ei kuulu. Selleks on teistsugune menetluskord ning kaebajal tuleb pöörduda oma õiguste kaitsmiseks maakohtusse. Kaebaja on oma 15.11.2017 vastuses küll seisukohal, et alternatiivid kaebeõiguse realiseerimiseks muudes menetlustes puuduksid, kuid lähtuvalt eeltoodust ei saa kaebaja eelnimetatud seisukohaga nõustuda. Kaebaja on veel märkinud, et olukorras, kus vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse, on vastustaja teda eksitanud ja kaebajale tuleks välja mõista talle tekitatud kahju. See on aga eraldi teema, mida käesoleva haldusasja raames lahendada ei saa. Kaebuse muutmise kavatsuse korral saab muuta nõuet või alust, aga mitte nõuet ja alust üheaegselt. Tegelikult 15.11.2017 vastuses ei ole kahju hüvitamise nõude esitamise soovi konkreetses vormis ning üheselt mõistetavalt ka väljendatud, pigem on viidatud kavatsusele taolist võimalust kaaluda. Kohtupraktika ei ole selles osas esialgu veel välja kujunenud ning seega ei saa taolise nõude eduväljavaateid kuigi suureks pidada, kuid formaalselt vaadatuna oleks nõue võimalik ja kaebaja saab seda soovi korral kaaluda. Vastavalt HKMS § 46 lg 4 on kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab.

12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 75 lg 1 p-s 6 sätestatud loa andmata jätmise puhul on tegemist kohtulahendi täitmisel tekkiva vaidlusega, mille lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta kriminaalmenetluse seadustiku § 431 alusel esitatava kaebusega maakohtus. Seega ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium