Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-1141 12. jaanuar 2018 Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks A. K. suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Taotleja Maksu- ja Tolliamet Puudutatud isik A. K. Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2017. a määrus Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2017. a määrus keelumärget puudutavas osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 29. mai 2017. a määrus.
3.Asendada avaldatavas otsuses puudutatud isiku nimi ja maksukohustuslaseks oleva äriühingu ärinimi initsiaalidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 26. mail 2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge A. K. (puudutatud isik) ja tema abikaasa ühisomandis olevale kinnistule ning blokeerida puudutatud isikule kuuluvad aktsiad nimiväärtuses kokku 8760 eurot ja kanda Eesti väärtpaberite registrisse kirje, mis keelab puudutatud isikul neid väärtpabereid käsutada.
2.Taotluse kohaselt kontrollis maksuhaldur X OÜ (maksukohustuslaseks olev äriühing) käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil jaanuar kuni juuli 2015. Menetluse käigus lisandus ka augusti 2015 käibemaksudeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude kontroll. Kuna äriühing ei esitanud MTA-le teavet ega dokumente perioodi jaanuar kuni august 2015 käibemaksudeklaratsioonides kajastatud sisendkäibemaksu kohta, jättis MTA 1. detsembri 2015. a maksuotsusega tagastusnõude rahuldamata ning määras äriühingule tasumiseks käibemaksu 28 171 eurot ja 61 senti. Hilisema tasaarvestuse tõttu vähenes tasumisele kuuluv summa lõpuks 25 168 euro ja 68 sendini. Kuna maksuhalduri täitetoimingutega ei õnnestunud võlga sisse nõuda, jätkas MTA avalduse alusel maksuotsuse sissenõudmisega kohtutäitur. Täitemenetluse tulemusena laekunud 80 eurot ja 62 senti ei anna alust arvata, et äriühingu vara arvel oleks võimalik kogu võlg tasuda. Võttes arvesse seda, et äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, äriühingul ei ole ühtegi töötajat ning esitatud on ka kohtulik kustutamishoiatus, tuleb teha järeldus, et maksuvõla tasumist
3-17-1141 äriühingu majandustegevuse tulu arvel ei ole ette näha. Maksukohustused, mis määrati MTA
1.detsembri 2015. a otsusega, on tekkinud ajal, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli puudutatud isik. Kuna puudutatud isik muutis oma tegevusega varatuks tema juhitud äriühingu, siis on tõenäoline, et ta võib ka vastutusmenetluse ajal asuda võõrandama või koormama oma vara, et vältida võimaliku vastutuskohustuse sundtäitmist selle vara arvel. MTA on juba 19. jaanuaril 2017. a esitanud hagi Pärnu Maakohtule puudutatud isiku ja tema abikaasa vastu taotlusega tunnistada kehtetuks
20.jaanuaril 2015. a sõlmitud tehingud, millega äriühing võõrandas talle kuuluvad kinnistud puudutatud isikule ja tema abikaasale. Kohtumenetlus tsiviilasjas on eelmenetluse staadiumis. Isegi juhul, kui kohus hagi rahuldab, ei piisa võimalikust kinnistute müügist saadavast rahast kogu maksuvõla tasumiseks.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 29. mai 2017. a määrusega taotluse ja andis MTA-le loa kanda kinnistusraamatusse puudutatud isiku ja tema abikaasa ühisomandis olevale kinnistule käsutamise keelumärge, mis keelab puudutatud isikul kinnisasja käsutada; samuti loa blokeerida puudutatud isikule kuuluvad aktsiad nimiväärtuses 8760 eurot ja kanda Eesti väärtpaberite keskregistrisse kirje, mis keelab puudutatud isikul neid väärtpabereid käsutada. Määruse põhjenduste kohaselt vastab MTA taotlus MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhjendatud. Maksuhaldur taotleb luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks puudutatud isiku suhtes planeeritava vastutusotsuse tõttu, lugedes maksumenetluse esimeseks menetlustoiminguks kohtule esitatud taotluse. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt selle kohta Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12). Kuna perioodil 30. aprill – 20. oktoober 2015 oli äriühingu ainukeseks juhatuse liikmeks puudutatud isik, oli tal tulenevalt MKS §-st 8 kohustus tagada perioodi jaanuar kuni august 2015. a maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Äriühingu kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning puudutatud isik võib maksuvõla tasumise eest vastutada solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1) 36 189 euro ja 85 sendi suuruses summas (s.o maksukohustus puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal ja sellelt arvestatud intress). Maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Olukorras, kus äriühingu tegevuse eesmärgiks on olnud muu hulgas maksukohustuste täitmise vältimine, on põhjendatud eeldada ka puudutatud isiku soovimatust tasuda isiklikult äriühingu tasumata jäänud maksukohustust. Selle tõenäoliseks väljundiks on vastutusmenetluse kestel meetmete rakendamine, mis muudavad hilisema sundtäitmise oluliselt raskemaks või võimatuks. Asjas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise. Märgitud on andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (MKS § 1361 lg 2 p 3). Tagatise arvestus on põhjendatud.
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu 29. mai 2017. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta MTA loataotlus rahuldamata. Puudutatud isik leidis, et halduskohtu määrus on ebaproportsionaalne ja rikub põhjendamatult nii tema kui ka tema abikaasa omandiõigust.
5.Maksu- ja Tolliamet palus kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21. augusti 2017. a määrusega määruskaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1) ja tühistas Tallinna Halduskohtu 29. mai 2017. a määruse osas, millega halduskohus andis MTA-le loa kanda kinnistusraamatusse keelumärge puudutatud isiku ja tema abikaasa ühisomandis olevale kinnistule, ning tegi selles osas uue määruse, millega jättis MTA keelumärke seadmise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Muus osas (aktsiate blokeerimine) jättis ringkonnakohus halduskohtu määruse muutmata (resolutsiooni p 3). 2(5)
3-17-1141 Ringkonnakohus leidis, et täitmist tagavate toimingute sooritamine ei või olla puudutatud isikule põhjendamatult koormav ning et puudutatud isiku jaoks on täitmise tagamine põhjendamatult koormav ka siis, kui valitud vahend piirab puudutatud isikut rohkem, kui on vaja vastutusotsuse täitmiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist vaidlusega omandiõiguse üle, vaid hoopis rahalise nõudega, ning seega piisaks rahalise nõude puhul täitmise tagamiseks MKS § 130 lg 1 p 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ja sundtäitmise kulude ulatuses. Kuigi maksuhalduril on põhimõtteliselt õigus nõuda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, peaksid proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt sellisel juhul olema MTA taotluses esile toodud mõjuvad põhjused, miks ei piisa eesmärgi saavutamiseks vähem koormava abinõu, praegusel juhul kohtuliku hüpoteegi seadmisest. MTA põhjendused ei ole piisavad ja kohaldatud abinõu on seega ebaproportsionaalne. Aktsiate blokeerimise osas on halduskohtu määrus ringkonnakohtu hinnangul seaduslik ja põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Maksu- ja Tolliamet palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega tühistati halduskohtu määrus keelumärke seadmiseks loa andmiseks. MTA leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, mille järgi ei ole asjas tegemist vaidlusega omandiõiguse üle, vaid hoopis rahalise nõudega, mille puhul piisab täitmise tagamiseks MKS § 130 lg 1 p 2 ja AÕS § 363 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ja sundtäitmise kulude ulatuses, ei ole kooskõlas Riigikohtu väljakujunenud praktikaga (vt Riigikohtu üldkogu lahendid asjades 3-3-1-15-12, p-d 35 ja 46; 3-3-1-28-11, p 45; 33-1-82-12; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend asjas 3-2-1-62-16, p-d 15–18; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend asjas 3-1-1-117-16, p 43). Nimetatud lahenditest nähtub, et ringkonnakohtul oli MTA-le ebamõistlik ette heita seda, et MTA taotluses puudusid põhjendused selle kohta, miks ei piisa eesmärgi saavutamiseks vähem koormava abinõu seadmisest, kuivõrd väljakujunenud kohtupraktika on selle kohaldamise käesolevas asjas välistanud. MTA on taotluse koostamisel lähtunud Riigikohtu praktikast ja sellest tulenevalt ka täitmist tagava abinõu seadmist piisavalt põhjendanud.
8.Puudutatud isik oma seisukohta Riigikohtule ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Asjas ei vaielda selle üle, et MTA taotluses märgitud kinnistu on puudutatud isiku ja tema abikaasa ühisomandis ja et MTA on taotlenud keelumärke seadmist ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes puudutatud isikul.
10.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 1 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. MKS § 130 lg 1 p 2 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt. Käesolevas asjas on kohtud tuvastanud, et MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse rahuldamise eeldused olid täidetud. Vaidlus käib selle üle, kas keelumärke seadmine ühisomandis olevale kinnistule oli proportsionaalne abinõu kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks.
3(5)
3-17-1141
11.Kolleegium nõustub määruskaebuse põhjendustega, mille kohaselt ei ole ringkonnakohtu määrus kooskõlas Riigikohtu varasema praktikaga täitmist tagavate toimingute kohaldamise osas. Ringkonnakohus heitis MTA-le ette, et taotluses puudusid mõjuvad põhjendused selle kohta, miks ei piisa eesmärgi saavutamiseks puudutatud isikut vähem koormava abinõu, s.o kohtuliku hüpoteegi seadmisest. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et täitmise tagamine ei või olla puudutatud isikule põhjendamatult koormav. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtupraktika kohaselt (vt Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 57) arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada).
12.Maksukorralduse seadusest tuleneb küll maksuhalduri õigus taotleda kohtult luba seada kinnisasjale hüpoteek, et tagada pärast rahalise nõude või kohustuse määramist selle sundtäitmine, kuid see ei tähenda, et seda saab teha asja omandiõigusest sõltumata (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 45). Kuigi rahalise nõude korral on üldjuhul sobivaim hagi tagamise abinõu kohtulik hüpoteek, mitte keelumärke seadmine, ei saa ühisvara korral seada kinnistule kohtulikku hüpoteeki, kui selleks puudub teise abikaasa nõusolek (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-117-16, p 43; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 15). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg 1 p 1 järgi seatakse hagi tagamise abinõuna kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale. Järelikult tuleb hüpoteegi seadmiseks kas abikaasade ühisvaras oleva kinnisasja ühisomand enne lõpetada ja kostja osa eraldada või saada teise ühisomaniku nõusolek (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-149-15, p 11).
13.Riigikohus on varem korduvalt leidnud, et MKS § 1361 lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka selline taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (Riigikohtu üldkogu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 46 ja 3-3-1-8212, p 49). Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et "ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud ning abikaasad saavad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu. Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust". Praeguses asjas ei saaks puudutatud isiku abikaasa ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 17). Eeltoodule tuginedes puudub praeguses asjas alus lugeda keelumärke seadmist ühisomandis olevale kinnistule ebaproportsionaalseks abinõuks. Hüpoteegi seadmine ei olnud abikaasade ühisvarale võimalik. Seega ei saanud osutuda määravaks, et hüpoteegi kui vähem koormava abinõu kohta MTA taotluses põhjendused puudusid. Kolleegium leiab, et halduskohus rahuldas põhjendatult MTA taotluse kanda kinnistusraamatusse keelumärge puudutatud isiku ja tema abikaasa ühisomandis olevale kinnistule viisil, mis keelab puudutatud isikul kinnisasja käsutada. Seega tuleb ringkonnakohtu määrus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 alusel osaliselt tühistada.
14.Kolleegium rahuldab MTA määruskaebuse ning tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2017. a määruse keelumärget puudutavas osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Selles osas jääb jõusse Tallinna Halduskohtu 29. mai 2017. a määrus. Aktsiate blokeerimist puudutavas osas jõustus Tallinna
4(5)
3-17-1141 Halduskohtu määrus Tallinna Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-ga 3, kuna puudutatud isik selle peale määruskaebust Riigikohtule ei esitanud.
15.Menetlusosalised ei ole asjas taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulude nimekirja. MTA oli kautsjoni tasumise kohustusest HKMS § 107 lg 9 alusel vabastatud. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses kohtu algatusel puudutatud isiku nimi ja maksukohustuslaseks oleva äriühingu ärinimi initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.