XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.09.2016 vastutusotsuse nr 137/676-7 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – XX, lepinguline esindaja Monika Meerents; esindajad Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu;
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2016 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.01.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet kontrollis 27.07.2015 korralduse nr 12.2-3/033799-1 alusel OÜ Esteimer Autohooldus käibedeklaratsioonides deklareeritud käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel aprill kuni juuni 2015 ning koostas 05.02.2016 maksuotsuse nr 12.23/033799-14, kohustades OÜ-d Esteimer Autohooldus tasuma käibemaksu summas 14 756 eurot ja 63 senti ning tulumaksu summas 13 939 eurot ja 16 senti, kokku 28 695 eurot ja 79 senti. Kuna OÜ Esteimer Autohooldus maksuotsusega määratud maksusummasid ei tasunud ning maksuhalduri täitetoimingud ei andnud tulemust, alustas maksuhaldur OÜ Esteimer Autohooldus juhatuse liikme XX suhtes vastutusmenetlust, mille tulemusel tegi 06.09.2016 vastutusotsuse nr 13-7/676-7 kohustades teda tasuma OÜ Esteimer Autohooldus maksuvõlga summas 28 695 eurot ja 79 senti.
2.XX esitas Maksu- ja Tolliameti 06.09.2016 vastutusotsuse nr 13-7/676-7 peale vaide, mis jäeti 02.11.2016 vaideotsusega nr 6-1/3495-3 rahuldamata (I kd, tl 46-48).
3.XX esitas 01.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 06.09.2016 vastutusotsuse nr 13-7/676-7 tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus nimetatud vastutusotsuse täitmise peatamiseks.
4.Tallinna Halduskohtu 08.12.2016 määrusega rahuldati XX esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatati Maksu- ja Tolliameti 06.09.2016 vastutusotsuse nr 13-7/676-7 täitmine kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et maksuhalduril oleks vajaduse korral võimalik sooritada maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktis 1 sätestatud täitetoiminguid.
5.Tallinna Halduskohtu 29.12.2016 määrusega võeti kaebus menetlusse (I kd, tl 72). Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 03.02.2017.
6.Tallinna Halduskohtu 22.09.2017 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
7.XX esitas 23.10.2017 täiendavad tõendid ja seisukohad (II kd, tl 180-182).
8.Tallinna Halduskohtu 31.10.2017 kohtunõudega küsiti menetlusosalistelt täiendavaid seisukohti seonduvalt kaebaja taotletud tunnistaja ülekuulamise taotlusega ja ühe hindamisakti väljanõudmise taotlusega (II kd, tl 187). XX vastas kohtunõudele 15.11.2017 ja loobus tunnistaja ülekuulamise taotlusest (II kd, tl 188-191). Maksu- ja Tolliamet vastas 23.11.2017.
9.Tallinna Halduskohtu 04.12.2017 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ja määrati kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise uueks ajaks 28.12.2017 kell 16.00. Eelnimetatud tähtaega muudeti veel ka 28.12.2017 ja 11.01.2018 määrustega ning kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks jäi 12.01.2018 kell 16.00.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja vastutusotsusega ei nõustu ja palub selle tühistada. AS Reldor ja Esteimer Autohooldus OÜ sõlmisid 30.09.2013 äriruumi üürilepingu nr 16/2013, mille alusel andis AS Reldor Esteimer Autohooldus OÜ kasutusse Pärnu linnas Savi tn 17 asuva hoone boksid 13 ja 15. Reldor AS pakkus üürile ruume koos kõigi selles asuvate seadmetega, st koos seadmetega, millised asusid seal ruumide valduse saamisel ning millised kajastuvad 13.04.2015 LM Auto OÜ müügipakkumises. Eeltoodut on kinnitanud nii kaebaja 04.11.2015 ja 08.07.2016 kui ka Esteimer Autohooldus OÜ volitatud isik YY 04.08.2015 ning AS Reldor juhatuse liige LL oma seletustes. Ükski vaidlusalustest seadmetest ei ole enne nende omandamist LM Auto OÜ-lt kuulunud kunagi Esteimer Autohooldus OÜ-le. Vastustaja on jätnud põhjendamatult arvestamata, et nii Color Invest OÜ endine juhatuse liige TT kui LM Auto OÜ juhatuse liige PP väited, et LM Auto OÜ soetas vara Color Invest OÜ-lt. Esteimer Autohooldus OÜ-l oli kogu aeg teadmine, et LM Auto OÜ-lt omandatakse edasimüügi eesmärgil viimase poolt Reldor AS-lt ostetud vara. Alles maksumenetluse käigus sai Esteimer Autohooldus OÜ teada, et Reldor AS müüs LM Auto OÜ-le üksnes arvel nimetatud värvikambri. Nii LM Auto OÜ kui Color Invest OÜ esindajad kinnitasid, et vaidlusalused seadmed omandas LM Auto OÜ Color Invest OÜ-lt. Seadmete Reldor AS-lt väljaostmisest oli huvitatud eelkõige Color Invest OÜ.
11.Ekslik on seisukoht, nagu oleks Esteimer Autohooldus OÜ osalenud pettuses, näidates teadlikult arvel nimetatud värvikambri komplekti hinda tegelikust kõrgemana. Vastustaja on jätnud tähelepanuta,
et Esteimer Autohooldus OÜ soetas teiste seadmete hulgas värvikambri komplekti LM Auto OÜ-lt, mitte aga AS-lt Reldor. Kuna Esteimer Autohooldus OÜ ise seadmeid AS-lt Reldor välja ei ostnud, siis puudus tal õigus ka nõuda, et LM Auto OÜ müüks seadmed Esteimer Autohooldus OÜ-le hinnaga, milline oli fikseeritud 15.04.2014 üürilepingus. Kaebaja ei ole kunagi ega kusagil avaldanud, et Esteimer Autohooldus OÜ vahendas värvikambri ostu-müüki. Esteimer Autohooldus OÜ omandas seadmed LM Auto OÜ-lt üksnes nende edasimüügi eesmärgil. Seadmete ostust oli huvitatud Autotrans OÜ. Esteimer Autohooldus OÜ pakkus nimetatud isikule seadmeid müügiks 1200 EUR (ilma km-ta 1000 EUR) kõrgema hinnaga, kui LM Auto OÜ seadmeid pärast nende omandamist müügiks pakkus. Seega oli tegemist kasumliku vahendustehinguga. Ebaõige on vastustaja seisukoht tehingupoolte esindajate seletuste vastuolus seoses seadmete valduse üleandmise ajaga – 30.11.2015. Arvestades, et YY täpset kuupäeva ei mäleta, ei saa lugeda ka vastuoluliseks tehingupoolte esindajate seletusi tehingu kuupäevade osas, mis erinevad üksnes 2 päevaga.
12.Vastustaja järeldus, justkui oleks peale värvikambri komplekti müügipakkumises näidatud vara kuulunud tegelikult Esteimer Autohooldus OÜ on ebaõige ning alusetu. Seadmete väljaostja andmed edastas Reldor AS-le TT. Esteimer Autohooldus OÜ osas läbiviidud maksumenetluse käigus tuvastati, et seadmete väärtuse hindamiseks on 27.03.2015 koostatud hindamisakt ValueExpert OÜ poolt. Samas Esteimer Autohooldus OÜ nimetatud hindamisakti tellinud ei ole. Seadmete Reldor AS-lt väljaostmisest oli eelkõige huvitatud Color Invest OÜ, kelle esindaja kaudu organiseeriti ja korraldati eelduslikult ka seadmete väljaostmine. Reldor AS juhatuse liikme LL väide nagu oleks seadmete ostja vahendanud Reldor AS-le Esteimer Autohooldus AS, on ekslik. Vastustaja on jätnud kõik tehingut kinnitavad tõendid põhjendamatult kõrvale. Samas ei ole vastustaja ka põhjendanud, miks ta loeb LM Auto OÜ poolt värvikambri edasimüügi tegelikult mittetoimunud tehinguks.
13.Vastustaja on seadnud kahtluse alla Esteimer Autohooldus OÜ ja LM Auto OÜ vahelised kauba müügitehingud 02.04.2015 arve nr 4215, 08.04.2015 arve nr 4815, 13.04.2015 arve nr 41315, 17.04.2015 arve nr 41715, 23.04.2015 arve nr 42315, 13.05.2015 arve nr 51315 ja 15.06.2015 arve nr 61515 alusel. Samas ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla kauba olemasolu ning on seisukohal, et kaup on soetatud, kuid tundmatult kolmandalt isikult. Esteimer Autohooldus OÜ-l puudus teave selle kohta, kas või kuidas LM Auto OÜ oma majandustegevust korraldas. Kuivõrd nimetatud ühinguga tehti mitmeid tehinguid, sh arvestades avalikult kättesaadavaid andmeid äriühingu kohta, ei tekkinud Esteimer Autohooldus OÜ-l kordagi kahtlust selles, et tegemist võiks olla reaalset majandustegevust mitteomava ettevõtjaga. LM Auto OÜ-l kauba omandamist tõendavate dokumentide puudumine ei anna alust lugeda arvete alusel tekkinud sisendkäibemaksu alusetuks. LM Auto OÜ ei ole väitnud, et võttis igakordselt vahetult enne kauba eest tasumist raha kontolt välja. Värvikambri komplekti maksumus vastas LM Auto OÜ arvel märgitule. Seega on arve nr 41615 alusel tulumaksu (ja käibemaksu) määramine igal juhul ebaõige. Ülejäänud arvete osas oleks vastustaja pidanud tuvastama kauba eest makstu tegeliku suuruse.
14.Kaebaja kinnitab, et täitis Esteimer Autohooldus OÜ juhatuse liikmena hoolsuskohustust, küsides ühingu tegevjuhilt YYlt teavet viimase poolt teostatud tehingute osas. YYilt saadud selgitusi ning kauba olemasolu arvestades ei saanud kaebajal mõistlikult tekkida kahtlust selles, et kauba müüjaks oleks keegi teine peale arvel märgitud müüja. Kaebaja teadis, et tegemist on seadmetega, millised Reldor AS andis üürilepingu sõlmimisel koos ruumidega Esteimer Autohooldus OÜ kasutusse, Esteimer Autohooldus OÜ-l seadmeid AS-lt Reldor välja osta ei olnud võimalik (kuna see eeldas esmalt üürivõla tasumist, milleks Esteimer Autohooldus OÜ-l vahendid puudusid), LM Auto OÜ poolt esitati Esteimer Autohooldus OÜ müügipakkumus ning seadmed omandati üksnes eesmärgiga vahendada seadmete müüki Autotrans OÜ-le. LM Auto OÜ-lt seadmete omandamiseks vajalikud rahalised vahendid laekusid seadmete Autotrans OÜ huvides liisingfirmale edasimüügi tehingust. Seadmete müügitehingu vahendamisest teenis Esteimer Autohooldus OÜ vahendustasuna kasumi
1000 EUR+km. Vastustaja on jätnud põhjendamatult arvestamata, et raamatupidamisse esitas dokumente ning üleüldse raamatupidamise korraldamisega (v.a sisseostetud raamatupidamisteenuse osas) tegeles peaasjalikult YY kuna kaebajal vastavad oskused puudusid. Kuivõrd tegemist oli äriühingu nimel tehtud tehingutega, oli ka enesestmõistetav, et tehingute eest tasuti äriühingu rahaliste vahendite arvel. Kaebaja on seisukohal, et on järginud olulisel määral käibes vajalikku hoolt, sh täitnud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning seega puudub tema süü, sh tahtluse vormis, Esteimer Autohooldus OÜ maksuvõla tekkimisel. Arvestades eeltoodut ei ole täidetud MKS § 40 lõikes 1 sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldused.
15.Täiendavas 03.08.2017 seisukohas märgib kaebaja, et 05.02.2016 maksuotsusest tulenevalt algatas Maksu- ja Tolliamet kaebaja suhtes väärteomenetluse MKS § 1531 lg 1 tunnustel (väärteoasi nr 930016000257) ning lõpetas selle 21.11.2016 määrusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani kaebaja teo toime hooletusest. 18.01.2017 väärteoasjas nr 930016000257 tehtud otsusega määras kohtuväline menetleja MKS 1531 lg 1 alusel karistuse Esteimer Autohooldus OÜ tegevust volikirja alusel korraldanud YYle, kes viis Esteimer Autohooldus OÜ nimel ka kõik otsuse aluseks olevad tehingud läbi. Kaebaja jääb seisukohale, et koostoimes väärteoasjas nr 930016000257 tuvastatuga on tõendatud, et juhatuse liikme hoolsuskohustust ei ole rikutud tahtlikult.
16.Täiendavas 23.10.2017 seisukohas toob kaebaja välja, et TT ei ole selgitanud, et tema ei teadnud kellele seadmed kuulusid, vaid avaldanud, et ta ei mäleta seda. Seadmete müügi osas ei ole TT tehingut eitanud, vaid avaldanud, et tehinguga seotud andmeid tuleb kontrollida raamatupidamisest. Esteimer Autohooldus OÜ ei ole vahendanud LM Auto OÜ-d kui seadmete ostjat Reldor AS-le. 20.04.2016 väärteoasjas nr 930016000257 LL tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtub, et seadmete väljaostust oli ilmselt eelkõige huvitatud Color Invest OÜ, kelle esindaja TTa vahendusel organiseeriti ja korraldati eelduslikult ka seadmete väljaostmine. Color Invest OÜ huvi seadmete väljaostuks tõendab muuhulgas asjaolu, et just nimetatud isiku poolt telliti 27.03.2015 ValueExpert OÜ hindamisakt. AS Reldor 09.05.2015 (tegelik kuupäev 09.03.2015) kirjas Esteimer Autohooldus OÜ-le oli märgitud, et samaks kuupäevaks tuleb vastavalt üürilepingu nr 03/2014 p 2.3 tasuda ka meile kuuluvate seadmete väljaostusumma 5000.00 €, summale lisandub käibemaks. Seega ei ole kirjas täpsustatud väljaostetavate seadmete koosseisu ega avaldatud nende väljaostuhinnaks 5000 eurot koos käibemaksuga (käibemaks lisandus). Üürilepingu sõlmimisel ei avaldanud üürileandja, et osad ruumides asuavad seadmetest kuuluksid kolmandatele isikutele. Sellest, et AS-le Reldor kuulus üksnes värvikamber, sai Esteimer Autohooldus OÜ teada maksumenetluse käigus.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17.Vastustaja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud ning see tuleb rahuldamata jätta. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid ja asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et käesoleval juhul oleks maksuhaldur vaidlustatud vastutusotsusega määranud maksusumma valesti.
18.Maksumenetluses antud selgitustes ei ole TT kinnitanud renditavates ruumides olevate seadmete kuulumist Color Invest OÜ-le. Estmeier Autohooldus OÜ maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et Estmeier Autohooldus OÜ ja LM Auto OÜ vahelised tehingud olid näilikud. LM Auto juhatuse liige PP selgitas maksuhaldurile, et seadmete müügipakkumine nr 13/4 ja arve nr 41615 anti üle seadmete üleandmise päeval ehk 16.04.2015 ning seadmete üleandmise juures viibisid tema, YY ja TT (21.09.2015 protokoll). Müügipakkumine nr 13/4-01 on koostatud 13.04.2015 kuupäevaga, arve nr 41615 on koostatud kuupäevaga 16.04.2015 ning arve tasumise tähtajaks on märgitud 23.04.2015. Esteimer Autohooldus OÜ tasus arve osade kaupa perioodil 23.04.2015 kuni 07.05.2015. Ei ole tavapärane, et müügipakkumine antakse üle samal päeval seadmete üleandmisega. AS Reldor
09.05.2015 kirjast tuleneb, et AS Reldor soovis kaebajalt ainult värvikambri seadme eest tasumist summas 5000 eurot koos käibemaksuga. Seega AS Reldor on Esteimer Autohooldus OÜ puhul silmas pidanud ainult värvikambrit. XX on maksuhaldurile selgitanud, et arve nr 41615 aluseks olevad seadmed asusid Savi tn 17 ruumis/boksis, mida Esteimer Autohooldus OÜ rentis AS-lt Reldor ning otseselt seadmete üleandmist-vastuvõtmist seepärast ei toimunudki (08.07.2016 protokolli punkt 22). YY on maksuhaldurile öelnud, et seadmed anti üle aprilli esimeses pooles ning seadmete üleandmise juures viibisid üksnes tema ja PP. Samuti tuleneb YYi vastusest, et müügipakkumine anti üle kuskil kuu alguses (03.12.2015 vastus). Kuna on osapoolte selgitused on olnud vastuolulised, viitavad need tegelikku olukorra varjamisele.
19.Vastustaja jääb seisukohale, et vaidlusaluste arvetel 4215,4815, 41315, 41715, 42315, 51315 ja 61515 näidatud tehingu majanduslik sisu ei vasta tegelikkusele ning tehingupoolte vahel reaalselt arvetel näidatud kauba ostu-müüki ei toimunud. Esteimer Autohooldus OÜ-le väljastatud maksuotsuse punkt 2 kohaselt Esteimer Autohooldus OÜ poolt MTA-le esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtub, et Esteimer Autohooldus OÜ on tasunud perioodil aprill - juuni 2015 LM Auto OÜ arvete nr 4215, 4815, 41315, 41715, 42315, 51315 ja 61515 eest sularahas ning arve nr 41615 on tasutud pangaülekandega LM Auto OÜ SEB Pangas asuvale pangakontole. Kokku on Esteimer Autohooldus OÜ poolt maksustamisperioodil aprill - juuni 2015 tasutud arvete eest 88 540 eurot (sh käibemaks 14 756,63 eurot). Esteimer Autohooldus OÜ kontrollimenetluse ja XXi vastutusmenetluse käigus jõudis maksuhaldur seisukohale, et Esteimer Autohooldus OÜ ei soetanud arvel märgitud kaupu LM Auto OÜ-lt ja tõendatud ei ole sularahas tasumine LM Auto OÜ-le. Seega kuuluvad LM Auto OÜ nimele tehtud väljamaksed kaupade eest maksustamisele tulumaksuga kokku summas 13 939,16 eurot. LM Auto OÜ arve nr 41615 osas vastustaja on seisukohal, et Esteimer Autohooldus OÜ osales pettuses, näidates teadlikult värvikambri komplekti Wolf 4/B-S Taifuno ostu LM Auto OÜ-lt hinnaga 42 000 eurot sh. käibemaks 7 000 eurot, mis oli kordades kõrgem kui AS-ga Reldor 15.04.2014 üürilepingus nr 03/2014. Kokkulepitud seadme väljaostusumma, milleks oli 6 000 eurot sh. käibemaks 1 000 eurot ning teised seadmed, mis on kajastatud LM Auto OÜ müügipakkumises olid tegelikkuses Esteimer Autohooldus OÜ enda varad. Ülespaisutatud väärtuse osas on tegemist näiliku tehinguga, millega teeseldi kõrgemat tehingu hinda (MKS § 83 lg 4), kus varjatud tehing on õige väärtusega tehing. Esteimer Autohooldus OÜ tegi LM Auto OÜ 16.04.2015 arve nr 41615 alusel väljamakseid summas 56 400 eurot, mille kohta MTA on tõendanud, et nimetatud väljamakse ei vasta tehingu tegelikule väärtusele ning on ettevõtlusega mitteseotud kulu. Seega võeti AS-le Reldor kuulunud värvikambri komplekti hinna määramisel aluseks Esteimer Autohooldus OÜ ja AS Reldor vahel 15.04.2015 sõlmitud üürilepingus nr 03/2014 kokkulepitud väljaostusumma 5 000 eurot, millele lisandus käibemaks 1 000 eurot. Ülejäänud LM Auto OÜ arvel nr 41615 näidatud seadmete osas ei pidanud maksuhaldur hindamist vajalikuks, kuna tegemist oli Esteimer Autohooldus OÜ enda varadega. Tegu oli näiliku tehinguga, mistõttu puudub Esteimer Autohooldus OÜ poolt LM Auto OÜ-le tehtud väljamakse osas raamatupidamise reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Arvestades Esteimer Autohooldus OÜ kontrolli ja vastutusmenetluse käigus selgunud asjaolusid, oli Esteimer Autohooldus OÜ ja kaebaja teadlik, et tegelikkuses tehingut LM Auto OÜ-ga arve nr 41615 alusel ei toimunud ja seega oli tegemist näiliku tehingu varjamiseks tehtud kulutustega. LM Auto OÜ arvete nr 4215, 4815, 41315, 41715, 42315, 51315 ja 61515 osas jääb maksuhaldur seisukohale, et Esteimer Autohooldus OÜ ei soetanud nimetatud arvetel märgitud kaupu LM Auto OÜ-lt ja ei ole tõendatud sularahas tasumine LM Auto OÜ-le. LM Auto OÜ nimele tehtud väljamaksed kaupade eest tasutud käibemaksu osas, kokku summas 5 356,63 eurot, kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Esteimer Autohooldus OÜ kontrollimenetluse ja XXi vastutusmenetluse käigus jõudis maksuhaldur seisukohale, et LM Auto OÜ ei saanud Esteimer Autohooldus OÜ-le kaupu müüa, seega pidi Esteimer Autohooldus OÜ ise organiseerima vastavad kaubad, mis tähendab seda, et Esteimer Autohooldus OÜ-l peavad selle kohta tegelikud kuludokumendid ka olemas olema. Esteimer Autohooldus OÜ ja XX neid meile esitanud ei ole, seega ei ole isik täitnud kaasaaitamiskohustust.
Kuna tegelikku müüjat ei olnud võimalik tuvastada ja meile ei ole ka teada, kas kauba müüjaks oli teine käibemaksukohustuslane, siis seega kõik LM Auto OÜ arvete nr 4215, 4815, 41315, 41715, 42315, 51315 ja 61515 alusel kaupade eest tehtud väljamaksed kuuluvad käibemaksu osas maksustamisele tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Vaidlust ei ole selles osas, et Esteimer Autohooldus OÜ ei oleks kaupu soetanud, küll aga ei ole Esteimer Autohooldus OÜ kaupu ega teenuseid soetanud LM Auto OÜ-lt, sest LM Auto OÜ-l ei olnud kaupu, mida Esteimer Autohooldus OÜ-le võõrandada. Kuna tegelikku müüjat ei olnud võimalik tuvastada, siis me ei pea võimalikuks kaaluda maksusumma määramisel hindamist ning kõik LM Auto OÜ arvete (välja arvatud arve nr 41615) alusel kauba eest tehtud väljamaksed kuuluvad käibemaksu osas maksustamisele tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel.
20.Vaidlusaluse maksuvõla tekkimise ajal oli XX äriregistri andmetel Esteimer Autohooldus OÜ ainuosanikuks ja ainukeseks juhatuse liikmeks. YY tegutses samal perioodil äriühingu esindajana 27.02.2014 antud volikirjas väljendatud volituse alusel. Esteimer Autohooldus OÜ juhatuse ainsa liikmena pidi XX oma tegevuses arvestama, tal tuleb ainuisikuliselt täita kõiki äriühingu juhatuse liikme kohustusi ning tal puudus võimalus arvestada sellega, et mõnes osas on kohustuste täitjaks ja vastutuse kandjaks mõni muu isik. XX pidi kontrollima YY tegevust ulatuses, milles see oli vajalik äriühingu kohustuste, muu hulgas maksuõigussuhtest tulenevate kohustuste, nõuetekohaseks täitmiseks. MKS § 40 lg 1 regulatsioon koostoimes § 8 lõikega 1 muutuks sisutuks, kui äriühingu ainsal juhatuse liikmel oleks võimalik hoiduda oma kohustuste täitmisest ja vabaneda vastutusest üksnes seeläbi, et ta ise ei korraldanud ebaõige sisuga arvete esitamist ega tea tehingu täpsemaid asjaolusid. Vastustaja jääb siiski seisukohale, et äriühingu maksuvõlg on tekkinud XXi poolt tahtliku deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumise tulemusena. Vastutusmenetlus ja väärteomenetlus on erinevad ja teineteisest eraldiseisvad menetlused ning karistusõiguslik tahtluse käsitlus erineb võlaõiguslikust. Vastustaja on seisukohal, et maksumenetluse käigus leidis kinnitust, et Esteimer Autohooldus OÜ ja LM Auto OÜ vahel ei ole tegelikult tehinguid toimunud, vaid tehingud olid suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele, eesmärgiga suurendada Esteimer Autohooldus OÜ sisendkäibemaksu ning viia tulumaksuvabalt ettevõtlusest rahalisi vahendeid välja.
21.Täiendavas 23.11.2017 seisukohas leiab vastustaja, et kaebaja esitatud LL poolt väärteomenetluses antud selgitused ei muuda vastutusotsusega tuvastatud asjaolusid. Samuti nähtub AS Reldor poolt esitatud dokumentidest, et AS Reldor on üle andnud ainult värvikomplekti. Vaidlust ei ole selles, et AS-le Reldor on tasutud ainult kuus tuhat eurot ning AS Reldor pangaülekanne ei kinnita, et AS-le Reldor oleks tasutud kogu ValuExpert OÜ 27.03.2015 hindamisaktis märgitud summad. Samuti ei nähtu, et AS-le Reldor oleks tasutud teiste seadmete eest, mis kajastatud arvel nr 41615. Asjaolu, et finantsasutus OÜ Estmeier Autohooldus hinnapakkumist tõesena võttis, ei muuda see hinnapakkumist ega 27.03.2015 hindamisakti usaldusväärsemaks. Seetõttu LM Auto OÜ arve nr 41615 osas jääb vastustaja seisukohale, et Esteimer Autohooldus OÜ osales pettuses, näidates teadlikult värvikambri komplekti Wolf 4/B-S Taifuno ostu LM Auto OÜ-lt hinnaga 42 000 eurot sh. käibemaks 7 000 eurot, mis oli kordades kõrgem kui AS-ga Reldor 15.04.2014 üürilepingus nr 03/2014 ning mis erineb reaalsest summast, mis tegelikult AS-le Reldor tasuti. Käesoleval juhul on määrav, et Esteimer Autohooldus OÜ juhatuse ainsa liikmena pidi XX oma tegevuses arvestama, tal tuleb ainuisikuliselt täita kõiki äriühingu juhatuse liikme kohustusi ning tal puudus võimalus arvestada sellega, et mõnes osas on kohustuste täitjaks ja vastutuse kandjaks mõni muu isik. Äriühingu maksuvõlg on tekkinud XX poolt tahtliku deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumise tulemusena. Maksumenetluse käigus on kinnitust leidnud, et Esteimer Autohooldus OÜ ja LM Auto OÜ vahel ei ole tegelikult tehinguid toimunud, vaid tehingud olid suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele, eesmärgiga suurendada Esteimer Autohooldus OÜ sisendkäibemaksu ning viia tulumaksuvabalt ettevõtlusest rahalisi vahendeid välja.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 06.09.2016 vastutusotsust nr 137/676-7, mis on koostatud lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 8 lõikest 1, § 40 lõikest 1 ja § 96 lõikest 1 XXile kui maksuvõlgnikust osaühingu Esteimer Autohooldus endisele juhatuse liikmele.
23.Vaidlustatud haldusaktiga kohustati XXi tasuma Esteimer Autohooldus OÜ maksuvõlga summas 28 695 eurot ja 79 senti. MKS § 96 lõikes 1 on sätestatud, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktist 5, milles on viidatud äriregistri andmetele, oli XX osaühingu Esteimer Autohooldus juhatuse liikmeks ajavahemikul 27.01.2011 kuni 29.02.2016. Eelnimetatud asjaolus kui sellises ei ole ka vaidlust olnud. Vastutusotsusega kohustati kaebajat kui OÜ Esteimer Autohooldus endist juhatuse liiget tasuma osaühingule Maksu- ja Tolliameti 05.02.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/033799-14 tasumiseks määratud käibe- ning tulumaksu, käibemaksu summas 14756,63 eurot ja tulumaksu summas 13939,16 eurot ehk kokku 28 695 euro ja 79 sendi suurust summat (tl 82-89). Vastav kohustus seostus maksustamisperioodiga aprill-juuni 2015.
24.Maksu- ja Tolliameti 05.02.2016 maksuotsusest nr 12.2-3/033799-14 nähtub, et osaühing Esteimer Autohooldus oli deklareerinud maksustamisperioodil aprill-juuni 2015 sisendkäibemaksu hulgas ka LM Auto OÜ ostuarveid summas 88 540 eurot. Käibemaks oli sellelt 14 756 eurot ja 63 senti. Maksuhaldur leidis, et vastavate arvete pinnalt 14 756 euro ja 63 sendi ulatuses sisendkäibemaksu maha arvamine oli alusetu, sest LM Auto OÜ ei olnud tegutsev äriühing ning seega ei saanud vastavaid ostu-müügitehinguid arvetel näidatud osapoolte vahel ka toimuda. Arvestades asjaolu, et maksuhalduri hinnangul ei soetanud OÜ Esteimer Autohooldus arvetel näidatud kaupu osaühingult LM Auto ja tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud kulutusega, siis määrati 05.02.2016 maksuotsusega täiendavalt kindlaks ka vastav tulumaksukohustus summas 13 939 eurot ja 16 senti. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole eelnimetatud maksuotsust nr 12.2-3/033799-14 vaidlustatud ning seega oleks tulnud vastav maksusumma 30 päeva jooksul ära tasuda. Vastutusotsuse punktis 3 on märgitud, et osaühingule Esteimer Autohooldus toimetati 05.02.2016 maksuotsus nr 12.2-3/033799-14 kätte samal kuupäeval ning ühtlasi tehti ka sellekohane sundtäitmise hoiatus, kuid osaühing jättis maksukohustuse täitmata. Seejärel alustas maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist, kuid vastavad toimingud ei andnud tulemust. Kaebaja leiab, et vastutusotsuse koostamise eeldused ei olnud täidetud. Maksuhaldur on aga asunud seisukohale, et XX pidi olema teadlik, et tegelikult Esteimer Autohooldus OÜ ning LM Auto OÜ vahel tehinguid ei toimunud ja et maksuvõlg tekkis tahtliku deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumise tulemusena eesmärgiga suurendada äriühingu sisendkäibemaksu ning tulumaksuvabalt ettevõtlusest rahalisi vahendeid välja viia. Selliselt käitudes aga eiratakse juhatuse liikme ülesannet maksukorralduse seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuste tagamisel. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega siis, kui ta rikub paragrahvis 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Vastutusotsuse koostamise ajal kehtinud MKS § 8 lg 1 sätestas, et juriidilise isiku seaduslik esindaja oli kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise ja et rahalised kohustused oli vaja täita esindatava vara arvel. Maksuhalduri hinnangul tulenes OÜ Esteimer Autohooldus maksuvõlg juhatuse liikme tahtlikust tegevusest. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei esine ühtegi vastutusotsuse tegemist välistavat asjaolu.
25.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vastutusotsuses nr 13-7/676-7, maksuotsuses nr 12.2-3/033799-14 ja selle juurde kuuluvas
kontrollaktis nr 12.2-3/033799-119-33 antud hinnangutega tõenditele, samuti nendes väljendatud põhiseisukohtadega ning ei pea vajalikuks kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailselt välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Kaebaja ei ole suutnud lükata ümber maksuhalduri põhipositsiooni, mille kohaselt ei saanud vastavatel arvetel näidatud osapoolte vahel taolisi tehinguid toimuda. Vastutusotsuse koostamise ning sellele eelnenud maksuotsuse nr 12.23/033799-14 andmise õiguslikele alustele on samuti viidatud ning selle üle kordamine ei ole siinkohal tarvilik. Mis puutub vastutusotsuse ja maksuotsuse andmise õiguslikku alusesse kui sellisesse ja vorminõuete järgitavusse, siis selles osas ei ole otsest vaidlust tegelikult ka olnud, samuti ei ole seda olnud maksuarvestust ja –kohustust puudutavate arvutuste kui selliste suhtes. Pigem on tegemist põhimõttelist laadi vaidlusega. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur jättis osa olulisi väiteid tähelepanuta, et Esteimer Autohooldus OÜ-l puudus teave selle kohta, kas või kuidas LM Auto OÜ oma majandustegevust korraldas või et tegemist oli reaalset majandustegevust mitteomava ettevõttega, et vastustaja oleks pidanud tuvastama kauba eest makstu tegeliku hinna, et juhatuse liikme hoolsuskohustust on täidetud või siis ei ole seda vähemalt tahtlikult rikutud ning millest peaks järelduma, et vastutusotsuse tegemise eeldusi ei esinenud.
26.Maksu- ja Tolliameti 05.02.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/033799-14, mis on haldusasja materjalide juurde ka esitatud (I kd, tl 82-88) vähendati osaühingu Esteimer Autohooldus 2015. aasta aprilli- kuni juunikuud puudutaval maksustamisperioodil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 14756,63 eurot, suurendati sama aasta aprillikuu tulumaksukohustust 13349,99 euro ulatuses, maikuu tulumaksukohustust summas 97,50 eurot ning juunikuu tulumaksukohustust summas 491,67 eurot. Nimetatud summad määrati ühtlasi ka 30 kalendripäeva jooksul tasumiseks. Maksuhaldur ei aktsepteerinud LM Auto OÜ ostuarveid, mida on kajastatud kokkuvõtvalt maksuotsuse juurde kuuluva 10.12.2015 kontrollakti punktis 1.2.1 esitatud tabelis (I kd, tl 112, pöördel). Tegemist on kaheksa arvega, kokku summas 88 540 eurot, millest seitse on tasutud sularahas. Vastavad arved on haldusasja materjali juurde esitatud (II kd, tl 56-63). Arve nr 41615 on summas 56 400 eurot ning selle eest on tasutud ülekannetega (II kd, tl 60). Eelnimetatud arvega seonduvalt on maksuhaldur vastavaid asjaolusid kontrollakti punktides 1.2.1.1 ja 1.2.1.2 eraldi kajastanud, asudes seisukohale, et värvikambri komplekti müüs osaühingule Esteimer Autohooldus aktsiaselts Reldor tunduvalt väiksema müügihinnaga, mille kohta puudub aga nõuetekohane arve ning ülejäänud seadmed võisid kuuluda osaühingule endale, mistõttu ei olnud osaühingul ka õigust 9400 euro suurust sisendkäibemaksu maha arvata. Sellekohased põhjendused on peamiselt kontrollakti punktis 1.2.1.2, mida kohus siinkohal üle ei korda.
27.Mis puutub 05.02.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/033799-14 kindlakstehtusse ning eelnimetatu pinnalt määratud täiendava maksukohustuse olemasolusse, siis selles enam sisulist vaidlust olla ei saa. Nimetatud maksuotsust ei ole kehtetuks tunnistatud. Seega oleks tulnud osaühingul vastav maksukohustus 30 kalendripäeva jooksul täita. Olenemata eelnimetatust oli kaebajal võimalik vastutusotsusmenetluse kontekstis maksuotsusega kindlakstehtut siiski vaidlustada. Kaebaja väidab, et Esteimer Autohooldus OÜ soetas värvikambri komplekti nimelt LM Auto OÜ-lt, mitte aga AS-lt Reldor ja kuna Esteimer Autohooldus OÜ ise seadmeid AS-lt Reldor välja ei ostnud, siis puudus tal õigus ka nõuda, et LM Auto OÜ müüks seadmed Esteimer Autohooldus OÜ-le hinnaga, milline oli fikseeritud 15.04.2014 üürilepingus (I kd, tl 158). Vastustaja on seisukohal, et arvel näidatud osapoolte vahel nimetatud tehingut ei toimunud ja et tegelikku olukorda püüti varjata. Seejuures tugineb vastustaja ka asjaolule, et arve nr 41615 aluseks olevad seadmed asusid samades ruumides, mida Esteimer Autohooldus OÜ nagunii AS-lt Reldor rentis, et värvikambri komplekti väidetav ostuhind (35000 eurot, millele lisandus käibemaks) oli kordades kõrgem kui seda oli AS-ga Reldor 15.04.2014 sõlmitud üürilepingus nr 03/2014 märgitud (võimalik) väljaostusumma ja et see erines ka sellest reaalsest summast, mida tegelikult (5000 eurot, millele lisandus käibemaks) AS-le Reldor värvikambri komplekti eest tasuti. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga selles, et arvel nr 41615 näidatud
osapoolte vahel nimetatud tehingut tegelikult ei toimunud. 05.02.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/03379914 juurde kuuluva kontrollakti punktis 1.2.1.2 on eelnimetatud seisukohta piisavalt põhjendatud ning kohus ei pea seda lähtuvalt HKMS § 165 lõikest 2 vajalikuks täiendavalt motiveerida. Olulisemate aspektidena võib siinkohal välja tuua asjaolu, et LM Auto OÜ registreeriti käibemaksukohustuslaste registris 13.03.2017 ning kustutati sealt mõne kuu pärast ehk alates 16.07.2015 kui ettevõtlusega mittetegelev ettevõte. Eelnimetatud asjaolus kui sellises ei ole ka vaidlust olnud. LM AUTO OÜ-l ei olnud ka alates äriühingu asutamisest ühtegi töötajat ning äriühingu juhatuse liige PP oli AS Muuga Betoonelement tootmistööline. PPe sõnul olid osaühingule Esteimer Autohooldus müüdud- ning arvega nr 41615 seonduvad esemed soetatud eelnevalt OÜ-lt Color Invest, kuid midagi konkreetset ei osatud või ei soovitud selle kohta öelda, mis tähendab seda, et väited jäid paljasõnaliseks. Color Invest OÜ juhatuse liikmed vastavaid raamatupidamisdokumente vaatamata maksuhalduri mitmetele sellekohastele päringutele ei esitanud. Käibedeklaratsioonide informatiivsete aruannete kohaselt Color Invest OÜ ühtegi müügiarvet OÜ-le LM Auto esitanud ei olnud. LM Auto OÜ pangakonto väljavõte, mis seostus kontrollitava perioodiga, osaühingule Color Invest seadmete eest tasumist ei kajastanud, küll aga nähtus sealt AS-le Reldor tehtud ülekanne summas 6000 eurot. AS Reldor esindaja ongi kinnitanud, et müüs arvega nr 41615 seonduvatest esemetest osaühingule LM Auto üksnes värvikambri komplekti summas 6000 eurot ehk sama hinnaga, mis oli Esteimer Autohooldus OÜ ja AS Reldor vahelises üürilepingus kokkulepitud väljaostuhind. Samuti järeldub AS Reldor esindaja selgitustest, et seadmetele ostja ning ka uue rentniku leidmisega tegeles nimelt OÜ Esteimer Autohooldus. Kokkuvõtvalt on maksuhaldur kontrollakti punkti 1.2.1.2 alapunktis 9.1 konstateerinud, et majanduslikus mõttes ei saa pidada mõistlikuks taolist olukorda, kus AS-lt Reldor jäetakse värvikambri komplekt 6000 euro eest ostmata, pidades vajalikuks soetada see LM Auto OÜ-lt 42 000 euroga ning müües selle mõnevõrra hiljem täpselt sama hinnaga edasi. Mis puutub aga värvikambri komplekti väidetavasse ostmisesse LM Auto OÜ-lt ning vastavatesse ülekannetesse, siis selles osas on maksuhaldur tuvastanud, et peale raha igakordset laekumist on see sularahana pangakontorist või sularahaautomaadist välja võetud ning eeldatavalt liikusid need summad OÜ-ga Esteimer Autohooldus seotud isikutele tagasi.
28.Maksuhalduriga tuleb nõustuda ka selles, et OÜ Esteimer Autohooldus ei soetanud arvete nr 4215, 4815, 41315, 41715, 42315, 51315 ja 61515 alusel kaupu osaühingult LM Auto. Maksu- ja Tolliameti vastavasisuline seisukoht kajastub eelkõige 05.02.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/033799-14 juurde kuuluva kontrollakti punktis 1.2.1.4, millega kohus nõustub. Vastustaja on oma seisukohta piisavalt põhjendanud ning kohus ei pea vajalikuks seda tervikuna üle korrata. Siinkohal tuleb arvestada, et LM Auto OÜ-l ei olnud alates äriühingu asutamisest ühtegi töötajat ning äriühingu juhatuse liige PP käis AS-s Muuga Betoonelement tööl. PP on maksuhaldurile selgitanud, et käis 2015. aasta märtsis oma autoga üksinda Leedus, eesmärgiga otsida erinevaid kaupu, kuid midagi konkreetsemat tal selles osas lisada ei olnud. Eraisikust leedukaga oli saavutatud kokkulepe, et kaup tuuakse Pärnusse, Savi 17, kus ta oli vastavatel arvetel näidatud kuupäeval õhtuti peale kella viite temaga kokku saanud ja see oli olnud umbes pool tundi enne seda kui ta sai omakorda kokku OÜ Esteimer Autohooldus esindajaga. Maksuhaldur on aga teinud päringu aktsiaseltsile Muuga Betoonelement (I kd, tl 174), mille tulemusena selgus, et osadel päevadel oli PP tööl õhtuses vahetuses, mistõttu ei saanud ta nendel kuupäevadel kella viie ajal Pärnus kaupa vastu võtta ning osadel päevadel lõppes vahetus küll kell 16.30, kuid sellisel juhul oleks ta võinud Pärnusse jõuda alles kella seitsme paiku. Maksuotsuse juurde kuuluva 10.12.2015 kontrollakti punkti 1.2.1.4 alapunktis 1.4. on seonduvalt eelnimetatuga üsna veenev kirjeldus. Vastustaja on viidanud veel ka asjaolule, millest nähtub, et LM Auto OÜ pangakontolt võeti mõnikord raha välja Pärnus asuvatest pangaautomaatidest, kuid seda ajal, mil PP oli tööl Jõelähtme vallas, kusjuures PP omakorda oli väitnud, et LM Auto OÜ nimel ei ole volitatud kedagi tegutsema.
29.Lähtuvalt eeltoodust on maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt ei olnud osaühingul Esteimer Autohooldus kontrollitaval maksuperioodil õigust LM Auto OÜ arvete alusel 14 756 euro ja 63 sendi suurust sisendkäibemaksu deklareerida, põhjendatud. Kaebaja ei ole seda ümber lükanud. Kaebaja on teatavaid vaieldavusi küll välja toonud, kuid see ei muuda maksuhalduri põhimõttelist seisukohta selles, et arvetel näidatud osapoolte vahel neid tehinguid ei toimunud. Nii näiteks ei nõustu kaebaja maksuotsuse punktis 2.1.2 esitatud arvamusega, et värvikambri komplekti müüjaks oli tegelikult AS Reldor ja et ülejäänud seadmed, mida arvel nr 41615 näidati, kuulusid (või võisid kuuluda) osaühingule Esteimer Autohooldus endale. Seonduvalt Savi tn 17 ruumides asunud seadmete olemasoluga nende valduse üleminekul aktsiaseltsile Reldor, taotles kaebaja 23.10.2017 ka ühe tunnistaja ülekuulamist (II kd, tl 180-181), millest ta selgitava kohtunõude järgselt 15.11.2017 loobus (II kd, tl 188-190), kuid esitas AS-lt Reldor enne osaühingut Esteimer Autohooldus Savi tn 17 bokse üürinud Artcolor OÜ juhatuse liikme kirjaliku selgituse selle kohta, et üürilepingu lõppemisel 2013. aastal anti ruumid üle koos seadmetega ja et seadmed kuulusid OÜ-le Artcolor, kuid olid üürivõla eest tagatiseks (II kd, tl 193). Kohus võttis eelnimetatud selgituse küll haldusasja materjali juurde, kuid see ei lükka ümber seda, et LM Auto OÜ ning Esteimer Autohooldus OÜ vahel ei ole arvetel näidatud ostu-müüki aset leidnud ega ka seda, et tõenäoliselt kuulusid muud seadmed peale värvikambri komplekti siiski osaühingule Esteimer Autohooldus. Vastustaja on esitanud kaebaja vastavasisulise taotluse pinnalt haldusasja materjali juurde ka ValueExpert OÜ 27.03.2015 hindamisakti värvikambri komplekti ning muude seadmete väärtuse suhtes, mis kajastuvad 16.04.2015 arvel nr 41615 ning mille kohaselt on hinnatud nimetatud vara maksumuseks 48 000 eurot ilma käibemaksuta (II kd, tl 199-201). Samas ei muuda ka see eelnevalt kindlaks tehtud asjaolu, et sisuliselt oli LM Auto OÜ puhul tegemist ettevõtlusega mittetegeleva äriühinguga ning Esteimer Autohooldus OÜ ning LM Auto OÜ vahel ei saanud arvetel näidatud tehinguid toimuda. Kaebaja esitas 23.10.2017 haldusasja materjali juurde ka AS Reldor esindaja LL tunnistajana ülekuulamise protokolli väärteomenetluses, millega peaks olema ümber lükatud vastustaja väide selle kohta, et LM Auto OÜ kontaktid vahendas aktsiaseltsile Reldor osaühing Esteimer Autohooldus. Eelnimetatud protokollist nähtub, et LL siiski täpselt ei mäletanud kelle kaudu ta need kontaktid sai, kuid samas on mainitud, et isiklikke kontakte tal osaühingu LM Auto esindajaga (siiski) ei olnud (II kd, tl 183-184). Olenemata eelnimetatust ning maksuhalduri sellekohasest väitest, mis võib olla ka vaieldav, ei muuda see vastustaja põhiseisukohta tehingute mittetoimumisest arvetel märgitud osapoolte vahel. Olukorras, kus vastustaja on maksustamist puudutavad asjaolud veenvalt ning loogiliselt esile toonud, ei saa teine menetlusosaline seda kummutada tuginedes pelgalt mõnele üksikule (võimalikule) vajakajäämisele või vaieldavusele, mis eraldivõetuna ei pruugi maksuotsuse koostamiseks alati piisav olla, kuid antud juhul on maksuhaldur lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende kogumis.
30.Arvestades asjaolu, et vastavaid ostu-müügitehinguid arvetel näidatud osapoolte vahel toimuda ei saanud, oli sisendkäibemaksu deklareerimine alusetu, sest LM Auto OÜ ei olnud tegutsev äriühing ning seega ei saanud vastavaid ostu-müügitehinguid arvetel näidatud osapoolte vahel ka toimuda. Olukorras, kus arvetel näidatud müüja ei ole vastavaid teenuseid osutanud, on üldjuhul tegemist ka ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, millelt on maksuhaldur määranud tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punkti 3 alusel tulumaksu summas 13 939 eurot ja 16 senti. Vastavalt TuMS § 51 lg 2 p 3 loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Samas ei ole maksuhaldur kõiki väljamakseid tervikuna maksustanud, sest kauba olemasolus vaidlust ei olnud. Näiteks arve nr 41615 osas maksustati tulumaksuga kõik muu peale värvikambri komplekti, kuid värvikambri komplekti puhul hinnati selle väärtuseks 6000 eurot nii nagu see kajastus vastavas väljaostusummas, mis oli fikseeritud AS Reldor ja OÜ Esteimer Autohooldus vahelises üürilepingus nr 03/2014. Ülejäänud seadmete kuuluvuse osas täit selgust ei saavutatud, kuid maksuhaldur eeldab, et tegemist võis olla Esteimer Autohooldus OÜ enda varaga. Maksuhalduril ei olnud alust asuda teistsugusele seisukohale, sest kaebaja selles osas kaasaaitamiskohustust ei täitnud ning vastavaid
dokumente seadmete mujalt soetamise kohta ei esitanud. Arvel nr 41615 nimetatud müügipakkumise hinnaks oli märgitud 56 400 eurot, kuid tulumaksu ei määratud mitte eelnimetatud summalt, vaid 50 400 eurolt. Arvete nr 4215, 4815, 41315, 41715, 42315, 51315 ja 61515 alusel soetatud kauba või väidetavalt soetatud kauba osas on maksustatud väljamaksed või väidetavad väljamaksed tulumaksuga üksnes käibemaksu puudutavas osas, sest LM Auto OÜ neid osaühingule Esteimer Autohooldus müüa ei saanud ning kauba soetamisel tundmatult kolmandalt isikult ei saanud maksuhaldur eeldada, et arvel näidatud käibemaks ka ära tasutakse, mistõttu liigitub see ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kauba väidetavat olemasolu on maksuhaldur aktsepteerinud ning seega on tulumaksu määramine üksnes vastavalt käibemaksult tõlgendatav pigem soodsa asjaoluna kaebaja jaoks. Seega tuleb maksuhalduri seisukoha- ning põhjendustega tulumaksu määramisel samuti nõustuda.
31.Eelneva pinnalt võib asuda seisukohale, et osaühingul Esteimer Autohooldus oli tulenevalt Maksuja Tolliameti 05.02.2016 maksuotsusest nr 12.2-3/033799-14 vastav maksukohustus olemas ja ühtlasi ka maksuvõlg, mis tähendab seda, et vastutusotsuse koostamise faktiline alus oli olemas. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kontrollida ja hinnata kas vastutusotsuse koostamise eeldused olid ka muus osas täidetud. Maksukorralduse seaduse § 96 lg 5 esimese lause kohaselt võis teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. MKS § 98 lg-s 1 on sätestatud, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Antud juhul hõlmas 05.02.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/033799-14 kindlaks tehtud maksukohustus perioodi 2015. aasta aprillist kuni 2015. aasta juunikuuni, mis tähendab seda, et aegumisega tegemist olla ei saa. Samas eeldab juhatuse liikme solidaarne vastutus vastavalt maksukorralduse seaduse § 40 lõikele 1 süülist tegevust, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. Tuginedes maksumenetluse käigus kogutud materjalidele, asus vastustaja seisukohale, et XX rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kaebaja omakorda on seisukohal, et vastavat tegevust ei saanud tahtlikuks lugeda, sest raamatupidamise korraldamisega tegeles peamiselt YY ning tema ise ühtegi tehingut osaühinguga LM Auto ei teinud, vastavaid maksudeklaratsioone ei koostanud ning ka vaidlusalused arved esitas raamatupidamisele YY. Kaebaja viitab ka asjaolule, et seoses valeandmete esitamisega maksudeklaratsioonides on toimunud väärteomenetlus, mis aga lõpetati kaebaja suhtes Maksu- ja Tolliameti 21.11.2016 määrusega, sest kohtuvälise menetleja hinnangul ei tegutsenud XX tahtlikult, vaid rikkus pelgalt hoolsuskohustust. Maksuhaldur asus vastutusotsuse koostamise käigus seisukohale, et juhatuse liikme kohustusi oli rikutud nimelt tahtliku tegevusega. Sellekohane analüüs, hinnang ja põhjendused on esitatud peamiselt vastutusotsuse punktides 5. ja 6. ning punkti 9 alapunktis 17. Maksuhalduri käsitlus on küllaltki põhjalik ning sellega võib nõustuda. Tulenevalt HKMS § 165 lõikest 2 ei pea kohus vajalikuks seda kõike veelgi põhjalikumalt üle korrata ning motiveerida. Maksuhaldur on lähtunud kogu taustsituatsioonist. Kaebaja väited seonduvalt vähese informeeritusega jäävad selles kontekstis suhteliselt paljasõnalisteks ning vastustaja seisukohta ümber ei lükka. Maksuhalduriga tuleb nõustuda ka selles, et hinnang tahtlusele väärteomenetluse käigus ei ole samastatav tahtlusega maksumenetluse tähenduses. Kaebaja vastutus tuleneb sellest, et ta oli juhatuse liige. Seda ei muuda ka kohtuvälise menetleja 18.01.2017 otsus, millega YYi karistati väärteoasja raames Esteimer Autohooldus OÜ maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise eest. See ei muuda äriühingu juhatuse liikme vastutavat rolli maksukorralduse seadusest tulenevate ülesannete ning kohustuste täitmisel. Eelnimetatu puhul on tegemist väljakujunenud praktika- ning seisukohaga, mida ei ole vaja pikemalt põhjendada. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli rahaliste kohustuste tahtliku rikkumisega, mis tähendab seda, et vastutusotsuse koostamise see eeldus oli samuti täidetud.
32.Maksukorralduse seaduse § 96 lõike 5 teise lausega sätestati, et eelnimetatud seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle
tulemusel ei õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt võis aga maksuhaldur alustada võla sundkorras sissenõudmist kui kohustatud isik ei olnud oma rahalist kohustust maksuhalduri haldusaktis määratud tähtaja jooksul täitnud ning maksuhalduril oli õigus pöörata sissenõue rahalistele õigustele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Arvestades asjaolu, et OÜ Esteimer Autohooldus ei täitnud Maksu- ja Tolliameti 05.02.2016 maksuotsusest nr 12.2-3/033799-14 tulenevat maksukohustust, alustas maksuhaldur võla sissenõudmist. Vastutusotsuse punktis 3 on maksuhaldur kirjeldanud maksuvõla sissenõudmiseks tehtud toiminguid. Sellest nähtub, et 09.03.2016 edastati kõigepealt korraldus arvelduskonto arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmise kohta Nordea Bank AB Eesti Filiaalile, kuid rahalisi vahendeid arvel ei olnud. Teistelt pankadelt saadud tagasiside kohaselt Esteimer Autohooldus OÜ-l seal arvelduskontosid ei olnud. Maksuhaldur tegi kindlaks, et OÜ-l Esteimer Autohooldus ei olnud ka taolist registrisse kantud vara, mille arvelt maksuvõlgnevust katta. Nähtuvalt eeltoodust ei saa antud juhul olla isulist vaidlust selles, et alates sissenõudmise alustamisest ei õnnestunud vastustajal kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Seega tuleb asuda seisukohale, et 28 695 euro ja 79 sendi suuruse summa osas vastutusotsuse tegemise eelduste puudumist haldusasja materjalist ei ilmne, mis ühtlasi tähendab seda, et vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ei ole alust.
33.Tallinna Halduskohtu 08.12.2016 määrusega rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatati Maksu- ja Tolliameti 06.09.2016 vastutusotsuse nr 13-7/676-7 täitmine kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et maksuhalduril on vajaduse korral õigus sooritada maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktis 1 sätestatud täitetoiminguid. Halduskohtumenetluse seadustiku § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb 08.12.2016 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada, sest kaebus jäi rahuldamata. HKMS § 253 kolmanda lõike kolmanda lause kohaselt aga jõustub õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsusega.
34.HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.