Tartu kohtumaja
Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-1712 28.12.2017 Roby Koik Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 21.07.2017 otsuse nr 6-27/519-2 ja 09.08.2017 vaideotsuse nr 1-11/452-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks lubada kambrisse televiisor Funai Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Raini Jõks Kirjalikus menetluses
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 29.01.2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lõige 6).
3-17-1712
Vastustaja palus 27.10.2017 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
3-17-1712
1) Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et vanglal on õiguslik alus täiendavalt keelata vangla julgeolekut ohustavaid esemeid. Samuti ei sea kaebaja kahtluse alla, et eseme keelatus ei pruugi tuleneda ainult esemest endast (näiteks relvad, tera- ja torkeriistad), vaid võib tuleneda ka eseme saamise viisist (näiteks on keelatud posti teel saada toiduaineid ja hügieenivahendeid, sest nende läbiotsimine keelatud ainete avastamiseks on raskendatud). 2) Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures üksnes vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Televiisor ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud. Kui kinnipeetav on saanud teiselt kinnipeetavalt kinkelepingu alusel elektriseadme, ei saa selle kasutamise lubamise üle otsustamisel olla ainsaks hinnatavaks teguriks see, et seade kuulub kinnipeetavale ning selle kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega vangla korda. Oluline on hoopis seadme saamise viis. 3) Põhjus, miks teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kasutamist ei lubata, on see, et puudub kindlus, et kinkimine on toimunud vabatahtlikult. Kingitud asja kasutamise lubamine loob vanglas soodsa olukorra erineval viisil tekkinud võlasuhete lahendamiseks, väljapressimiseks ning nõrgematelt kinnipeetavatelt esemete äravõtmiseks. Samuti võib selline ese muutuda kinnipeetavate omavaheliste arveteklaarimiste ja seksuaalse ärakasutamise objektiks. Kõik eelviidatud tegevused seavad ohtu eelkõige kinnipeetavad endid. Tõsikindlalt ei saa võtta ka kinkija kinnitust, et ta tegutses vabatahtlikult, sest ta ei pruugi julgeda vaba tahte puudumist tunnistada. Eeltoodust tulenevalt võib teiselt kinnipeetavalt kingituseks saadud seadme lubamine kambrisse tuua kaasa olukorra, mis ohustab vangla julgeolekut ja korda. Seetõttu on selline seade vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 ja § 15 lg 2 p 3 alusel keelatud. Seadme kasutamisele piirangu seadmise õiguse annab vanglale VangS § 41 lg 2. 4) Põhiseaduslik õigus ja kaebaja huvi kasutada seaduslikul teel omandatud eset ei kaalu praegusel juhul üles vangla kohustust tagada üldine julgeolek vanglas. 5) Kui kaebaja leiab, et tema kasutuses oleva televiisori vaatamine halvendab nägemist ja tal on seda suuruse tõttu raske transportida, on tal õigus anda televiisor lattu hoiule. See aga ei tekita kaebajale õigust nõuda, et talle tehtaks erand ja lubataks tal kasutada kinkena saadud televiisorit.
3-17-1712 VSKE § 57 lg 1 välistab kinnipeetava jaoks võimaluse omandada asju teistelt kinnipeetavatelt, sealhulgas kinkelepingu alusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.