Oleg Kultajevi kaebus Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 otsuse nr 8 tühistamiseks ning Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 otsuse nr 9 osaliseks tühistamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada Oleg Kultajevi kaebus haldusasjas nr 3-17-2785
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kui määruskaebus esitatakse alates 1. jaanuarist 2018, tuleb see esitada otse Tartu Ringkonnakohtule. Määrus saata kaebuse esitajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 otsusega nr 8 kinnitati Sillamäe Linnavolikogu alatiste komisjonide liikmed ning Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 otsusega nr 9 valiti Sillamäe Linnavolikogu revisjonikomisjoni liikmed.
2.Oleg Kultajevi esindaja esitas 18.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 otsuse nr 8 tühistamiseks ja Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 otsuse nr 9 tühistamiseks osas, milles Oleg Kultajev ei arvatud revisjonikomisjoni koosseisu. Kaebaja täiendas kaebust 20.12.2017, edastades puuduolevad lisad.
Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kuigi justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Kadri Palmi 31. oktoobri 2017. a käskkirjast nr 11-1/17/25 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab antud haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik Mare Priks.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 tulenevalt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses
avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Samuti on kohtul õigus tagastada kaebus selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (HKMS § 121 lg 2 p 1).
5.Kaebaja on Sillamäe Linnavolikogu liige, kes osales Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 istungil, kus kinnitati Sillamäe Linnavolikogu alatiste komisjonide liikmed ja võeti vastu sellekohane otsus (otsus nr 8) ja valiti Sillamäe Linnavolikogu revisjonikomisjoni liikmed ning võeti vastu sellekohane otsus (otsus nr 9). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 4 lg 1 kohaselt on volikogu kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. KOKS § 17 lg 1 järgi on volikogu liige isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Volikogu liikmed on organi käsutajateks ja kasutavad valla pädevust (TrtRnKm nr 3-07-1193 p 8).
6.Kaebaja on kaebuse esitanud põhjusel, et Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 otsuste nr 8 ja 9 vastuvõtmisel, millega kinnitati Sillamäe Linnavolikogu alatiste komisjonide liikmed (otsus nr 8) ja valiti Sillamäe Linnavolikogu revisjonikomisjoni liikmed (otsus nr 9), on rikutud menetlusnorme. Kaebaja viitab asjaolule, et talle ei esitatud vähemalt neli päeva enne istungit volikogu otsuse eelnõusid, teksti asemel mõttepunktide märkimisega on rikutud volikogu õigusakti eelnõule esitatud nõudeid ning istungi päevakorrast oleks pidanud välja jäetama küsimus alatiste komisjonide liikmete kinnitamisest. Samuti ei võetud kaebaja hinnangul linnamajanduskomisjoni liikmete kinnitamisel arvesse valimisliidu „Savisaare nimekiri“ esindajate osakaalu, kaebaja kinnitati rahanduskomisjoni liikmeks tema nõusolekuta ning kaebajat ei valitud tema poolt soovitud revisjonikomisjoni. Ka teised volikogu liikmed arvati komisjoni küsimata nende isiklikku nõusolekut. Kaebaja leiab, et eelnevaga on rikutud Sillamäe linna põhimääruse § 25 lg 1 ja 3, § 26 lg 4, § 31 lg-d 1-4 ning KOKS § 45 lg 5, § 47 lg 1 ja 13.
7.Sillamäe linna põhimääruse § 25 lg 1 sätestab, et volikogu kokkukutsumisel saadetakse linnakantselei poolt volikogu liikmetele elektrooniline kutse koos päevakorraga ja õigusaktide eelnõudega ning vastavad selgitavad materjalid vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt avalikustatakse volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega linnakantseleis ja linna veebilehel hiljemalt neli päeva enne istungi algust. Põhimääruse § 26 lg 4 järgi kinnitatakse volikogu istungi päevakord poolthäälte enamusega. Sillamäe linna põhimääruse § 31 lg-d 1-4 reguleerivad õigusakti eelnõu esitamist ja sellele esitatavaid nõudeid. KOKS § 45 lg-ga 5 sätestatakse volikogu otsuste tegemisel nõutav häälteenamus. KOKS § 47 lg 1 kolmanda lause kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. KOKS § 47 lg 13 kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.
8.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse enda kui volikogu liikme õiguste kaitseks. Kaebaja ka ise osutab, et Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 otsuste nr 8 ja 9 vastuvõtmisel on rikutud tema kui volikogu liikme õigusi. Arvestades, et kaebuses on viidatud rikkumistele, mis ei ole seotud vahetult temale kuuluvate õigustega (nt Sillamäe linna põhimääruse § 31 lg-d 1-4 rikkumine, teistelt volikogu liikmetelt nõusoleku küsimata jätmine), võib kohtu hinnangul olla kaebus esitatud ka avaliku huvi ning teiste volikogu liikmete kaitseks.
9.Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja heidab ette temale kui volikogu liikmele kuuluvate õiguste rikkumist, on tekkinud haldusorgani sisene vaidlus – ühelt poolt volikogu liikme kui kollegiaalse organi ühe osa ning teiselt poolt volikogu kui kolleegiumi organi teise osa vahel. Suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel, ei ole oma
iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhtega. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik kasutada haldusõiguslikke kaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse (RKHKo nr 3-3-1-55-04 p 14). Volikogu alaliste komisjonide kinnitamise otsuse haldusesiseseks aktiks olemist on kinnitanud ka Riigikohus oma
22.detsembri 2008. a määruse nr 3-3-1-74-08 p-s 13.
10.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kuna antud asjas ei anna seadus kaebajale õigust esitada halduskohtule kaebust avalikes huvides ega teiste volikogu liikmete õiguste kaitseks, puudub kaebajal Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 otsuse nr 8 tühistamise nõudes ja otsuse nr 9 osalise tühistamise nõudes ka ilmselgelt kaebeõigus. Samuti ei ole kohus pädev seda vaidlust lahendama.
11.Kohus selgitab, et käesolev vaidlus tuleb lahendada kohases haldusmenetluses. Kaebajal on alates 01.01.2018 võimalik näiteks pöörduda taotlusega justiitsministeeriumi poole, et viimane teostaks KOKS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Kaebajal on võimalik alustada ka umbusaldusmenetlus volikogus KOKS §-s 46 sätestatud korras. Seega on käesolevaks vaidluseks seadusega ette nähtud teistsugune menetluskord.
12.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 otsuse nr 8 ja 9 õiguspärasuse küsimuses õigus kaebuse esitamiseks halduskohtule, mistõttu tagastab kohus O. Kultajevi kaebuse Sillamäe Linnavolikogu 21.11.2017 otsuse nr 8 tühistamise ja otsuse nr 9 osalise tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel.
13.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebuselt on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kuna käesoleval juhul kuulub kaebus tagastamisele ennekõike HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, selgitab kohus, et kaebajal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.