lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2785/6

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2785/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1041
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar ja Einar Vene 14. märts 2018, Tartu

Haldusasi

Oleg Kultajevi kaebus Sillamäe Linnavolikogu

21.novembri 2017. a otsuse nr 8 tühistamiseks ning Sillamäe Linnavolikogu 21. novembri 2017. a otsuse nr 9 osaliseks tühistamiseks Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2017. a määrus Oleg Kultajevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Oleg Kultajev Vastustaja Sillamäe linn

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-17-2785

RESOLUTSIOON

1.Jätta Oleg Kultajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
28.detsembri 2017. a määrus muutmata.
2.Tagastada Oleg Kultajevile määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kaebajal tuleb ringkonnakohtule teatada arvelduskonto number, kuhu tagastamisele kuuluv riigilõiv kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sillamäe Linnavolikogu 21. novembri 2017. a otsusega nr 8 kinnitati Sillamäe Linnavolikogu alaliste komisjonide liikmed ning Sillamäe Linnavolikogu 21. novembri 2017. a otsusega nr 9 Sillamäe Linnavolikogu revisjonikomisjoni liikmed.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.O. Kultajev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Sillamäe Linnavolikogu 21. novembri 2017. a otsuse nr 8 tühistamiseks ning Sillamäe Linnavolikogu 21. novembri 2017. a otsuse nr 9 osaliseks tühistamiseks.
3.Tartu Halduskohus tagastas 28. detsembri 2017. a määrusega O. Kultajevi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei

ole halduskohtu pädevuses ning HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Määruse põhjendused olid järgnevad.

3.1.Kaebaja on Sillamäe Linnavolikogu liige, kes osales 21. novembril 2017 Sillamäe Linnavolikogu istungil, kus kinnitati Sillamäe Linnavolikogu alatiste komisjonide liikmed ja võetu vastu sellekohane otsus (otsus nr 8) ja valiti Sillamäe Linnavolikogu revisjonikomisjoni liikmed ja võeti vastu sellekohane otsus (otsus nr 9). Kaebaja on esitanud kaebuse, kuna ta leiab, et nende otsuste vastuvõtmisel on rikutud menetlusnorme. Kaebaja viitab sellele, et talle ei esitatud vähemalt neli päeva enne istungit volikogu otsuse eelnõusid, teksti asemel mõttepunktide märkimisega on rikutud volikogu õigusakti eelnõudel esitatud nõudeid ning istungi päevakorrast oleks pidanud välja jätma küsimuse alatiste komisjonide liikmete kinnitamisest. Samuti ei võetud kaebaja hinnangul linnamajanduskomisjoni liikmete kinnitamisel arvesse valimisliidu „Savisaare nimekiri“ esindajate osakaalu, kaebaja kinnitati rahanduskomisjoni liikmeks tema nõusolekuta ning kaebajat ei valitud tema poolt soovitud revisjonikomisjoni. Ka teised volikogu liikmed arvati komisjoni küsimata neilt nõusolekut. Sellega on rikutud Sillamäe linna põhimääruse § 25 lg-d 1 ja 3, § 26 lg 4, § 31 lg-d 1–4 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 45 lg 5 ja § 47 lg-d 1 ja 13.
3.2.Sillamäe linna põhimääruse § 25 lg 1 sätestab, et volikogu kokkukutsumisel saadetakse linnakantselei poolt volikogu liikmetele elektrooniline kutse koos päevakorraga ja õigusaktide eelnõudega ning vastavad selgitavad materjalid vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt avalikustatakse volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalide linnakantseleis ja linna veebilehel hiljemalt neli päeva enne istungi algust. Põhimääruse § 26 lg 4 järgi kinnitatakse volikogu istungi päevakord poolthäälte enamusega. Põhimääruse § 31 lg-d 1–4 reguleerivad õigusakti eelnõu esitamist ja sellele esitatavaid nõudeid. KOKS § 45 lg-ga 5 sätestatakse volikogu otsuste tegemisel nõutav häälteenamus. KOKS § 47 lg 1 ls 3 kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. KOKS § 47 lg 13 kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valmisliitude esindajate osakaalu volikogus.
3.3.Kaebus on esitatud nii kaebaja enda kui ka teiste volikogu liikmete kaitseks. Teiste isikute õiguste kaitseks kaebuse esitamiseks ei ole kaebajal kaebeõigust. Kui kaebaja vaidlustab talle kui volikogu liikmele kuuluvate õiguste rikkumist, on tegemist haldusorgani sisese vaidlusega. Suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel, ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhtega. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei saa kasutada haldusõiguslikke kaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-55-04, p 14). Volikogu alatiste komisjonide kinnitamise otsuse haldusesiseseks aktiks olemist on kinnitanud ka Riigikohus
22.detsembri 2008. a määruse asjas nr 3-3-1-74-08 p-s 13.
3.4.Halduskohus selgitas, et vaidlus tuleb lahendada kohases haldusmenetluses. Kaebaja saab pöörduda taotlusega Justiitsministeeriumi poole, et see teostaks KOKS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Kaebajal on võimalik alustada ka umbusaldusmenetlus volikogus KOKS §-s 46 sätestatud korras.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.O. Kultajev esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2017. a määruse tühistada. Kaebaja vaidlustab enda kui konkreetse volikogu liikme õigust olla volikogu alatise komisjoni liige. Selline kaebus kuulub lahendamisele halduskohtus. Halduskohtu viited Riigikohtu lahenditele on asjakohatud, kuna hetkel ei ole tegemist analoogset vaidlusetega, sest kaasuse asjaolud ei lange kokku.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
7.Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et kaebuses esitatud asjaolude pinnalt on õige järeldada, et tegemist on sisesuhtega, millest tekkinud vaidlusi ei saa lahendada halduskohtus. Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2004. a otsuses asjas nr 3-3-1-55-04 oli tegemist küll teabenõudega, mille kohaliku omavalitsuse volikogu liige oli esitanud kohaliku omavalitsuse organile, kuid sellest lahendist tuleneb põhimõte, mida saab kohaldada üleüldiselt sellistele suhetele, mis on tekkinud kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. Õigus saada teavet tuleneb samuti kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaadist, nagu ka õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Seega on kaebuses kirjeldatud asjaoludel tekkinud vaidlused lahendatavad teistsuguse korra kohaselt, kuna vaidlustatud otsustega ei reguleerida suhteid, mis on suunatud kohaliku omavalitsuse organist väljapoole, vaid tegemist on sisesuhete reguleerimisega.
8.Kaebaja tasus määruskaebuse kohaselt selle esitamisel riigilõivu 15 eurot. Vastavalt
1.jaanuaril 2018 jõustunud seadusemuudatusele ei võeta riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt haldusasjas määruskaebuse esitamisel enam riigilõivu. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 neljanda lause kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Sama lõike viienda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot kaebajale. Kuna asja materjalide juures puudub info kaebaja arvelduskonto numbri kohta, siis tuleb kaebajal ringkonnakohtule teatada arvelduskonto number, kuhu tagastamisele kuuluv riigilõiv kanda.
9.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb O. Kultajevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium