lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1784/7

Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 03.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1784/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1476
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineRVS § 1 lg 2, 3HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 5 lg 2Halduskohtu volitusedHMS § 51 lg 1Haldusakti mõisteRVS § 3 lg 1TTKS § 22 lg 3Haigla

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1784/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.03.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-25-1573/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja11.06.20253-17-1780/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

03.11.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1784

Haldusasi

Surtur OÜ kaebus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt Tallinn, J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursil tehtud otsuste tühistamiseks ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja BENU Apteek Eesti OÜ vahel üürilepingu tühisuse tuvastamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Surtur OÜ kaebus.
2.Tagastada kaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kuulutas 2017. a juulis välja avaliku konkursi Tallinn J. Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üürile andmiseks üldapteegi teenuse osutamiseks, pakkumuste esitamise tähtajaga 14.07.2017.

Surtur OÜ esitas konkursi raames pakkumuse 14.07.2017.

PERH teatas 19.07.2017 e-kirjaga Surtur OÜ-le, et tema pakkumus ei osutunud parimaks.

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1071/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-23-418/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-958/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
4.Surtur OÜ esitas 26.07.2017 PERH-ile teabenõude, milles palus väljastada konkursi pakkumuste avamise protokollid ja otsuse edukaks tunnistamise kohta või vastav teave muus vormis.
5.PERH keeldus 28.07.2017 kaebaja poolt esitatud teabenõude täitmisest, viidates avaliku teabe seadusele (AvTS). PERH selgitas, et tegemist ei ole riigihankega ning kuna üldapteegiteenuse osutamine ei ole PERH-ile ühegi seaduse, haldusakti ega lepinguga pandud kohustus ning ruumidega seonduvad (haldus)kulud katab PERH mitteriigieelarvelistest vahenditest, ei ole tegemist avaliku ülesande täitmisega PERH-i poolt.

3-17-1784

6.Surtur OÜ esitas 07.08.2017 PERH-i teabenõude täitmisest keeldumise peale Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide.
7.AKI jättis 29.09.2017 vaideotsusega nr 2.1-3/17/1637 vaide rahuldamata. AKI leidis, et apteegiteenuse osutamiseks ruumide rendile andmine ei ole seotud PERH-i avalike ülesannete täitmisega, sest seadusest, põhikirjast ega lepingutest ei tulene PERH-ile apteegiteenuse osutamise kohustust. Samuti leidis AKI, et kuna apteegiteenuse osutamiseks ruumide rendile andmiseks ei ole PERH saanud riigilt eelarvelisi (rahalisi) vahendeid, siis ei ole PERH teabenõudes soovitud teabe osas teabevaldjaks ning PERH-il pole kohustust AvTS alusel Surtur OÜ teabenõuet täita.
8.Surtur OÜ esitas 28.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse PERH-i poolt Tallinn, J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursil tehtud otsuste tühistamiseks ning PERH-i ja BENU Apteek Eesti OÜ (BENU) vahel üürilepingu tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja selgitas, et on saanud mitteametlikult teada, et konkursil tunnistati edukaks pakkumuseks BENU pakkumus ning PERH ja BENU sõlmisid millalgi augustis 2017 üürilepingu.
9.Tallinna Halduskohus andis 20.09.2017 kohtunõudega Surtur OÜ-le võimaluse esitada omapoolne seisukoht selle kohta, kas ja millist avalikku ülesannet (sh milliste avaliku õiguse normide alusel) täitis PERH konkursi läbiviimisega ning apteegiteenuse osutamise tellimisega, st millest tulenevalt kaebaja leiab, et kaebuses kirjeldatud vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses.
10.Surtur OÜ esitas täiendava seisukoha 26.09.2017. 1) PERH on haiglavõrgu arengukavasse kantud haigla. PERH-i põhikirja ja teervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) järgi on PERH üldiselt isikuks, kes täidab avalikke ülesandeid, st osutab tervishoiuteenuseid. 2) Vaatamata sellele, et PERH-il puudub apteegiteenuse osutamise kohustus, on apteegiteenus seotud ravimite kättesaadavusega ja seeläbi põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega tervise kaitsele. Seades konkursi tingimustes nõude, et üürnik peab hakkama ruumides osutama just ja ainult apteegiteenust, täidab PERH kui riigi sihtasutus riigivaraseaduse (RVS) mõttes riigi põhiseaduse § 13 lg-s 1 ja § 28 lg-s 1 sätestatud riigi ülesannet. Seega täidab PERH konkursi läbiviimisega avalikku ülesannet. 3) Hoolimata sellest, kas PERH täidab äriruumide üürile andmisega avalikku ülesannet või mitte, kuulub kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse põhjusel, et ruumide kasutusse andmisega jaotatakse avalikku ressurssi. Riigivara kasutusse andmist reguleerib RVS. Avaliku ressursi kasutusse andmisest tõusetunud vaidluse lahendamise kuulumine halduskohtu pädevusse ei saa sõltuda sellest, kas avalikku ressurssi annab kasutada riik otse või riigi sihtasutuse kaudu. Järelikult seondub kaebus avalik-õigusliku vaidluse lahendamisega sõltumata sellest, et ruumide kasutusse andjaks on riigi sihtasutus, st eraõiguslik juriidiline isik. Kuigi ruumide kasutusse andmise konkurss ei ole hankemenetlus riigihangete seaduse (RHS) mõttes, on põhjendatud kohaldada analoogiat RHS-ga. Seoses hankija määratlusega leidis Riigikohus, et ainuüksi isiku õiguslikust vormist lähtuv tõlgendus ei ole hankija määratlemiseks piisav. Sama põhimõte on asjakohane ka käesoleval juhul. Ühtlasi on oluline, et ruumid asuvad PERH-i peamajas, kus on võimalik ravimeid müüa kõigile PERH-i peamaja külastavatele isikutele. Ükski Tallinnas asuv hoone ei paku võrreldavaid võimalusi apteegiteenuse osutamiseks, st ravimite müümiseks.

2(4)

3-17-1784

11.Tallinna Halduskohus kohustas 27.09.2017 määrusega PERH-i esitama esitama seisukoht kaebuse menetlusse võtmise kohta koos asjassepuutuvate dokumentidega.
12.PERH palub 12.10.2017 vastuses jätta kaebaja kaebus menetlusse võtmata ning tagastada see kaebajale. 1) Konkursi võitja poolt osutatav üldapteegi teenus ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega PERH-i poolt. PERH on avaliku võimu kandja vaid PERH-i poolt tervishoiuteenuste osutamisega seonduvates ülesannetes. PERH-ile kuuluvates ruumides üldapteegi teenuse osutamine ei ole PERH-ile ühestki seadusest, haldusaktist ega lepingust tulenev kohustus. Samuti ei saa üldapteegi teenuse osutamist PERH-i ruumides käsitleda kui tervishoiuteenuse osutamist PERH-i poolt. TTKS § 22 lg 3 annab PERH-ile õiguse (kuid ei pane kohustust) anda kinnisasi kasutusse mistahes teenuse osutamiseks. Kuigi üldapteegiteenuse kättesaadavus on haigla külastajate huvides, ei muuda ka avalik huvi üldapteegi teenuse osutamist PERH-ile kohustuslikuks avalikuks ülesandeks. Kuna PERH-ile ei ole pandud kohustust osutada oma ruumides üldapteegiteenust, ei ole konkursi tulemusena ruumide üürileandmine PERH-i poolt ka avaliku ülesande edasi delegeerimine. Käesoleval juhul on üldapteegiteenuse osutamine konkursi tingimustes nimetatud ruumides eraõigusliku isiku poolt vabatahtlikult pakutav teenus ning üldapteegi teenuse osutaja täidab oma tsiviilõiguslikku lepingulist kohustust. 2) Kõnealuste ruumide kasutusse andmine ei ole avaliku ressursi jaotamine. Vastavad ruumid on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis olev vara. Kuigi PERH-i ainuasutaja on riik ja PERH on riigi sihtasutus RVS mõttes, ei ole tegemist ka riigivara valitsemisega RVS tähenduses. PERH ei kuulu RVS-s nimetatud riigivara valitsejate hulka. PERH kinnistu võõrandati riigi poolt PERH-ile otsustuskorras. Asutamiskorraldus annab küll riigile (Sotsiaalministeeriumile) teatud õigused PERH tegevustes ja otsustes, kuid ei tähenda, et tegemist oleks riigile kuuluva varaga (avaliku ressursiga) ning et riik teostab vara kasutamise üle jätkuvalt kontrolli. Lisaks sellele, et ruumid on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis olev vara ja üüritav pind ei ole riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarveline vahend, ei pärine ka konkursi võitja üüritulu ei riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarvest ning konkurssi puudutavate ruumidega seonduvad mistahes (haldus)kulud katab PERH mitteriigieelarvelistest rahalistest vahenditest 3) Tegemist oli võlaõigusseaduse (VÕS) alusel korraldatud tsiviilõigusliku avaliku konkursiga, mitte avalik-õigusliku konkursiga. Konkursi tingimused ei ole eelhaldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 tähenduses ning konkursil tehtud otsused ei ole haldusaktid HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kuna konkursil tehtud otsused ei ole haldusaktid, ei ole otsuse alusel kolmanda isikuga sõlmitud üürileping haldusakti alusel tehtud eraõiguslik tahteavaldus HKMS § 5 lg 2 tähenduses ning halduskohtul ei ole pädevust tuvastada selle tühisust.

KOHTU PÕHJENDUSED

13.HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
14.Kohus leiab, et PERH-i poolt J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursi korraldamisega ja selle raames/tulemusena lepingu sõlmimisega (BENU-ga) ei ole tekkinud avalikõiguslikku suhet, eelkõige kaebaja ja PERH-i vahel. PERH ei täitnud talle kuuluvate J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursi korraldamisega avalikku ülesannet. Vastavat järeldust ei muuda asjaolu, et konkursi tingimuseks oli 3(4)

3-17-1784 üürniku kohustus kasutada ruume sihtotstarbeliselt üldapteegiteenuse osutamiseks. PERH-il puudub kohustus üldapteegiteenuse osutamiseks ning üldapteegiteenust ka ei hakka nimetatud ruumides osutuma PERH. Seejuures võimaldab TTKS § 22 lg 3 haiglal tegeleda tervishoiuteenuse osutamise kõrval mh kinnisasja kasutusse andmisega patsiendi mugavuse või paranemise kiirendamise eesmärgil (vt ka TTKS § 22 lg 3 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri1). J. Sütiste tee 19 äriruumide sihtotstarbelist üürileandmist tulebki lugeda haigla selliseks lubatud kõrvaltegevuseks, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamine ega muu avaliku ülesande täitmine. J. Sütiste tee 19 kinnistu on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis. Tegemist ei ole seega riigivaraga RVS § 1 lg 3 tähenduses. Samuti ei ole tegemist riigivara valitsemisega RVS § 1 lg 2 (koostoimes § 4 lg-ga 2) tähenduses. Eeltoodud järelduse ei muuda kohtu hinnangul asjaolu, et PERH-i puhul on tegemist riigi sihtasutusega RVS § 3 lg 1 p 8 tähenduses. Sihtasutuse omandis olevat vara ei saa käsitada riigivarana (või vara omamist riigivara valitsemisena) ainuüksi seetõttu, et sihtasutus on asutatud riigi poolt ja sihtasutuse vara on antud sihtasutuse omandisse riigi poolt. Apteegiteenuse osutamiseks ruumide rendile andmiseks ei ole PERH saanud teadaolevalt riigilt eelarvelisi (rahalisi) vahendeid ning ka saadav üüritulu ei pärine riigiega kohaliku omavalitsuse eelarvest. Seega ei ole kõnealuste ruumide kasutusse andmise puhul tegemist avaliku ressursi jaotamisega. Konkursi korraldamine on võimalik mh tsiviilõiguslikus suhtes (VÕS 49. pt 2. jagu), seega ei saa avalik-õiguslikku suhet järeldada ka konkursi korraldamise faktist.

15.Eeltoodust tulenevalt puudub halduskohtul pädevus vaidlust lahendada ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale läbivaatamatult tagastada.
16.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0246ee4e-b770-483e-ae91-ba3ec255797a

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium