Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
12.03.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1784
Haldusasi
Surtur OÜ kaebus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt Tallinnas J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursil tehtud otsuste tühistamiseks ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja BENU Apteek Eesti OÜ vahel sõlmitud üürilepingu tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Surtur OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, esindaja Kaija Klaasen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Surtur OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta Surtur OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.11.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1784 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-17-1784
3-17-1784 tegevuste ja otsuste osas, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks riigile kuuluva varaga (avaliku ressursiga) ning riik teostaks vara kasutamise üle jätkuvalt kontrolli. Lisaks sellele, et ruumid on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis olev vara ja üüritav pind ei ole riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarveline vahend, ei pärine konkursi võitja üüritulu riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarvest ning konkurssi puudutavate ruumidega seonduvad mistahes (haldus)kulud katab PERH mitteriigieelarvelistest vahenditest. Tegemist oli võlaõigusseaduse (VÕS) alusel korraldatud tsiviilõigusliku avaliku konkursiga, mitte avalik-õigusliku konkursiga. Konkursi tingimused ei ole eelhaldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 tähenduses ning konkursil tehtud otsused ei ole haldusaktid HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kuna konkursil tehtud otsused ei ole haldusaktid, ei ole otsuse alusel kolmanda isikuga sõlmitud üürileping haldusakti alusel tehtud eraõiguslik tahteavaldus HKMS § 5 lg 2 tähenduses ning halduskohtul ei ole pädevust tuvastada selle tühisust.
3-17-1784 20.12.2012 määrus nr 3-12-1994, p 11). Vaatamata sellele, et kehtivast õigusest ei tulene kellelegi kohustust üldapteegiteenuse osutamiseks, on apteegiteenus seotud ravimite kättesaadavusega ja seeläbi PS § 28 lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega tervise kaitsele. Seades konkursi tingimustes nõude, et üürnik peab hakkama ruumides osutama apteegiteenust, täidab PERH kui riigi sihtasutus PS § 13 lg-s 1 ja § 28 lg-s 1 sätestatud riigi ülesannet. TTKS § 3 lgtest 4 ja 5 ning RavS § 29 lg-st 3 ja § 55 lg-st 1 (mis sätestavad, et apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut, kes on registreeritud Terviseameti proviisorite ja farmatseutide riiklikus registris, on tervishoiutöötajad) tuleneb, et üldapteegis osutatakse tervishoiuteenust. Järelikult täidab PERH, nõudes üürnikult apteegiteenuse osutamist, avalikku ülesannet PS § 28 lg 1 tähenduses. PERH-i poolt ruumide üürile andmine on avaliku ressursi jagamine. PERH-i näol ei ole tegemist tavapärase eraõigusliku juriidilise isikuga, kes on vaba määrama oma vara käsutamise ning kasutamise viisi ja tingimused. Kuna PERH on asutatud avalike huvide, mitte tema enda erahuvide teenimiseks, moodustab PERH-i vara, sh ruumid avaliku ressursi. Järelikult peab PERH kui riigi sihtasutus järgima tema vara kasutusse andmisel läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Apteegiteenuse osutamine PERH-i ruumides täiendab tema üldiste eesmärkide (kõrge kvaliteediga eriarstiabi andmine) täitmist. RHS kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsiooni (RHS v.r) § 10 lg 1 p 4 ja kehtiva RHS § 5 lg 2 p 4 loeb hankijaks sihtasutuse, mille üheks asutajaks on riik. Seejuures ei ole oluline, kas hankija kasutab kaupade või teenuste ostmisel riigieelarvest saadud vahendeid või mitte – kui hankelepingu eeldatav maksumus ületab riigihanke piirmäära, peab hankija järgima hankemenetluse nõudeid. J. Sütiste tee 19 kinnistu on riigi poolt PERH-le selle asutamisel üle antud, mistõttu kujutab kinnistul olevas hoones asuvate ruumide väljaüürimine endast avalike, s.t riigi poolt PERH-le üle antud vahendite jaotamist. Tehingu käsitamine avaliku ressursi jaotamisena ei saa sõltuda tehingut tegevast isikust ehk sellest, kas tehingu pooleks on riik või riigi sihtasutus. Apteegiteenust osutav ettevõtja, kes omandab PERH-i hoones asuvate ruumide kasutusõiguse, saab olulise konkurentsieelise teiste apteegiteenuste osutajate ees. PERH on üks suurimaid Eesti riiklikke haiglaid ning PERH-i haiglas asuv apteek on esimene apteek, mida haiglast retsepti saanud isikud külastavad. PERH-i hoones asuvate ruumide üürilepingul on kontsessioonilepingu tunnused. PERH on asutatud riigi poolt ja PERH-i põhikirja p-i 14 järgi määrab PERH-i nõukogu liikme ametisse ja kutsub tagasi sotsiaalminister, st riik. Apteegiteenus on Euroopa Komisjoni 28.11.2007 määruse (EÜ) nr 213/2008 (CPV määrus) VII lisas (kategoorias nr 25) nimetatud teenus. Selles lisas loetletud CPV viitenumbritega teenuste seas on ka farmaatsiateenused („pharmacy services“, CPV viitenumber 85149000-5) ehk apteegiteenused. Konkursiga antakse teenuste kontsessioon RHS v.r. § 6 lg 2 tähenduses, mistõttu on tegemist halduslepinguga, mille sõlmimisega seotud vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Tegemist on teenuste kontsessiooniga, sest lepingu esemeks on CPV määruse VII lisas näidatud teenus ning teenuse osutajal on õigus küsida teenuse osutamise (ravimite jaemüügi) eest teenuse saajalt tasu (jaemüügi juurdehindlus). Konkurss on suunatud kontsessioonisuhte kujunemisele, sest konkursil osaletakse vaid eesmärgiga osutada haiglahoone ruumides apteegiteenust ja teenida seeläbi tulu. Kontsessioonilepingu sõlmimisele suunatust kinnitab see, et PERH kohustab üürnikku osutama haigla ruumides just apteegiteenust konkreetsetel tingimustel. Tegemist ei ole pelgalt asjade müügiga, vaid teenuse osutamisega. Apteegiteenuse osutamiseks ruumide välja üürimise korral ei kohaldu RHS v.r § 14 lg 1 p 6, mille kohaselt ei ole RHS-s sätestatud korra rakendamine kohustuslik, kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist. Konkursi tulemusena sõlmitud leping ei ole ainult kinnisasja üürileping, vaid sellega pannakse üürnikule kohustus
4(7)
3-17-1784 osutada haigla ruumides apteegiteenust. RHS v. r § 14 lg 1 p-s 6 sätestatud olukorraga oleks tegemist siis, kui üürnik võiks ruume kasutada tema poolt vabalt valitud otstarbel.
5(7)
3-17-1784 Kuna RHS v.r § 6 lg 2 kohaldamise üks tingimus on kontsessionääri õigus saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest, ei ole RavS § 29 lg-s 1 ja § 30 lg 1 p-s 1 nimetatud üldapteegiteenuse osutamine teenuste kontsessioon RHS v.r § 6 lg 2 tähenduses. Asjaolu, et CPV määruse VII lisas on märgitud „farmaatsiateenus“, ei tähenda automaatselt, et PERH peab oma eraomandis olevate ruumide rendile andmisega andma teenuste kontsessiooni RHS v.r § 6 lg 2 alusel. Üldapteegiteenuse põhiolemus on ravimite jaemüük ning nõustamis- ja muu teenuse osutamine kujutab endast kõrvaltegevust. Seega oli üürikonkursi läbiviimise eesmärk leida üürnik, kes pakuks üldapteegiteenust, s.t müüks eelkõige klientidele ravimeid ning vajadusel osutaks sellega kaasnevaid kõrvalteenuseid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/23/EL art 20 lg-st 5 tuleneb, et kui lepingu eri osasid ei ole objektiivselt võimalik lahutada, lähtutakse kohaldatava õiguskorra üle otsustamisel lepingu põhiesemest. Selliste lepingute puhul, mis hõlmavad nii teenuste kontsessiooni kui ka asjade hankelepingu elemente, määratakse lepingu põhiese kindlaks selle järgi, milliste vastavate teenuste või asjade eeldatav maksumus on suurim. Nõustamis- ja muu teenusega ei kaasne PERH-s asuvas üldapteegis käivet, sest apteegipidaja ei võta klientidelt nõustamise eest eraldi tasu. Teenuste kontsessiooni puhul on oluline teenuse sisu, mitte selle nimetus.
3-17-1784 osutamisega tegelevaid proviisoreid ja farmatseute käsitatakse tervishoiuteenuse osutajatena (TTKS § 3 lg-d 4 ja 5 ning RavS § 29 lg 3 ja § 55 lg 1), ei tähenda, et PERH oleks kohustatud osutama oma ruumides ka üldapteegiteenust ning selle teenuse osutamiseks ruumide üürile andmise näol oleks tegemist avaliku ülesande delegeerimisega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.