Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
18.10.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1462
Haldusasi
Affronte Investeeringud OÜ kaebus Maardu Linnavolikogu 27.06.2017 otsuse nr 273 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Affronte Investeeringud OÜ, volitatud esindaja v.adv Gert Kasekivi Vastustaja – Maardu linn, volitatud esindaja Julia Saveljeva Kolmas isik – MTÜ Pirnipuu Vesi, seaduslik esindaja VK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.09.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Affronte Investeeringud OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada Affronte Investeeringud OÜ määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.09.2017 määrus ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 235 lg 1).
3-17-1462 remontimine, hooldamine ja muul viisil kasutamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni talituse tagamise eesmärgil.
3-17-1462 väites kahelda. Maardu linn ei ole kolmandat isikut määranud vee-ettevõtjaks ning ta ei vasta ka ÜVVKS sätestatud tingimustele, mis peavad olema täidetud, et isikule kohalduksid veeettevõtjale sätestatud nõuded ja kohustused. Vee-ettevõtjaks tunnistamata ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul kohustust isikule teenust osutada (Riigikohtu 04.03.2010 otsus nr 3-2-1-164-09). Seega ei ole MTÜ-l Pirnipuu Vesi õigust taotleda sundvalduse seadmist enda kasuks. Halduskohus kohaldas valesti materiaalõigust, kui leidis, et kinnisasja sundvõõrandamine ei välista sundvalduse seadmist. Kinnisasja sundvõõrandamine ja sundvaldus on üksteist välistavad instituudid, kuna kinnisasjale seatakse sundvaldus vaid juhul, kui selle sundvõõrandamine ei ole otstarbekas (K. Kasak. Sundvaldus. Magistritöö. Tartu, 2012, lk 10).
3-17-1462 3-1-55-15, mille p-s 13 selgitas kolleegium, et kuna kohus ei ole seotud kaebaja õiguslike väidetega, ei saa kohus kaebuse eduväljavaateid hinnates piirduda ainuüksi kaebuses esitatud väidetega, vaid peab kaebuse tagastamisel olema veendunud, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ka kaebaja poolt kaebuses nimetamata, kuid kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohastel põhjendustel. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 38 lg 1 järgi ei pea kaebus sisaldama õiguslikke põhjendusi. Kaevatava haldusakti õiguspärasuse kontrollimine on halduskohtu ülesanne, kes peab uurimispõhimõttest lähtuvalt omal algatusel tagama asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise ning koguma vajaduse korral tõendeid (HKMS § 2 lg 4). Ringkonnakohtu arvates ei saa kaebuse eduväljavaateid praeguses menetlusstaadiumis pidada sedavõrd vähesteks, et oleks alust järeldada kaebuse eesmärgi saavutamise võimatust. Ka 29.08.2017 määruses ei väljendanud ringkonnakohus seisukohta, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlust ei saa pidada õiguslikult väga lihtsaks, samuti pole alust rääkida väljakujunenud kohtupraktikast, millele tuginedes saaks öelda, et kaebuse rahuldamiseks ei ole ilmselgelt alust. Kaebaja eesmärgiks on vabaneda tema õigusi riivavast sundvalduse seadmise otsusest ning tühistamiskaebus on selle eesmärgi saavutamiseks asjakohane. See, kas kaebuse rahuldamiseks on alust, selgub asja sisulise läbivaatamise käigus.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.