lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-15-467/30

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 11.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-467/30
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HMS § 40 lg 3Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamineMSÜS § 36 lg 1, 3Majandustegevuse keelamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHMS § 64 lg 1Kehtetuks tunnistamise lubatavusMKS § 1361MSÜS § 37 lg 2Tegevusloa kehtetuks tunnistamineMSÜS § 38 lg 2Majandustegevuse keelamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev majandustegevuse nõude ja tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-15-467/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.10.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (12)

lahend.ee
3-18-531/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.06.20213-18-531/39Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.02.20213-19-1566/12Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.03.20203-18-531/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.11.20193-18-2197/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja26.08.20193-18-531/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.08.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-15-467 11. oktoober 2017 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld OÜ Neopol Invest kaebus Maksu- ja Tolliameti 9. veebruari 2015. a otsuse osaliseks tühistamiseks Kaebaja OÜ Neopol Invest Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2016. a otsus Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-15-467 resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Neopol Invest (kaebaja) on alates 15. märtsist 2013 kantud majandustegevuse registrisse vedelkütuse müüjana ning talle on väljastatud kütuse müügi tegevusluba nr VKM000850. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tunnistas 4. septembri 2014. a otsusega nr 12.2-7/00231 kaebaja kütuse müügi tegevusloa kehtetuks alates 5. septembrist 2014. Tallinna Halduskohus tühistas 9. jaanuari 2015. a otsusega asjas nr 3-14-51993 MTA 4. septembri 2014. a otsuse ning kohustas MTA-d taastama kaebaja kütuse müügi tegevusloa. Halduskohtu otsus jõustus 10. veebruaril 2015.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
MSÜS § 43 lg 1Majandustegevuse ja tegevusloa peatamine
MSÜS § 6 lg 2Majandustegevuse nõuded
3-17-2033/32
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
05.07.2018
3-16-1860/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.04.2018
3-17-2033/21Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja17.11.2017
3-16-2705/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja15.09.2017
3-16-1003/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.09.2017
3-16-1003/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.09.2016
2.MTA peatas 9. veebruari 2015. a otsusega nr 12.2-7/00022 kaebaja kütuse müügi tegevusloa kehtivuse kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni ja alustas ühtlasi tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust. Otsuse kohaselt on kaebaja suhtes ilmnenud maksupettusele viitav põhjendatud kahtlus. See on majandustegevuse nõude oluline rikkumine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 38 lg 2 tähenduses. Kaebaja tegevusega on juba kaasnenud suur avaliku huvi kahjustamine enam kui kahe miljoni euro ulatuses laekumata käibemaksu näol. Kaebaja käitumisest tulenevalt esineb ka kõrgendatud oht suure väärtusega varalisele hüvele tulevikus. See on aluseks kütuse müügi tegevusloa peatamiseks MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel ning seda ilma isikut ära kuulamata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 1). Kütuse müügi tegevusloa peatamine ei riiva ettevõtlusvabadust sedavõrd intensiivselt, et see kaaluks üles avaliku huvi tagada maksude laekumine. Peatamine on proportsionaalne meede avaliku huvi ja teiste kütusemüüjate huvide kaitseks ning seeläbi võrdse konkurentsi tagamiseks. Äriühing saab jätkuvalt osta ja müüa kütust tolli- ja aktsiisilaos, mis ei nõua eraldi tegevusluba ega tagatist.

3-15-467

3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 9. veebruari 2015. a otsuse tühistamiseks osas, millega peatati kaebaja kütuse müügi tegevusluba. Kaebuse kohaselt peab majandustegevuse nõue, mille rikkumise tõttu on võimalik tegevusluba MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel peatada, olema selline, mille rikkumise tõttu on võimalik tunnistada tegevusluba ka kehtetuks. Kuna maksude tasumine ei kuulu kütuse müügi tegevusloa kontrolliesemesse ja ei ole tegevusloa andmise tingimuseks, siis ei saa sellise nõude rikkumine tuua kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Samuti ei ole MTA põhjendanud kaebaja ära kuulamata jätmist. Kaebaja ei ole maksukohustust rikkunud. Kaebaja vastu algatatud menetlustes ei ole tehtud ühtegi ettekirjutust või koostatud otsust, mille alusel oleks tuvastatud maksukohustuse rikkumine.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 2. septembri 2015. a otsusega kaebaja kaebuse ja tühistas MTA
9.veebruari 2015. a otsuse osas, millega peatati kaebaja kütuse müügi tegevusluba. Halduskohus leidis, et majandustegevuse nõudeks, mille väidetav rikkumine on praegusel juhul tegevusloa peatamise aluseks, on maksude mittetasumine (maksupettuse toimepanemine). Pooled ei vaidle, et maksukohustus on ettevõtja majandustegevuse konkreetsest tegevusalast sõltumatu üldine nõue (MsüS § 6 lg 2). MsüS-i eelnõu seletuskiri ning süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine toetavad kaebaja seisukohta, et MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel saab tegevusloa peatada vaid juhul, kui majandustegevuse nõude rikkumine on selline, mille tõttu on võimalik hiljem ka tegevusluba kehtetuks tunnistada. Maksukohustuse nõude järgimata jätmine ei ole selline rikkumine.
5.MTA esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. oktoobri 2016. a otsusega MTA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2015. a otsuse muutmata. Otsuse põhjendused olid järgmised. MsüS § 43 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei pea tegevusloa peatamisega tingimata kaasnema tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamist. Ka sellise menetluse alustamisel võib tegevusloa kehtetuks tunnistamise tegelik õiguslik alus olla menetluse alguses hinnatust erinev. Sellest ei tulene aga järeldust, et tegevusloa peatamine oleks kõrgendatud või olulise ohu esinemisel lubatav n-ö abstraktselt ning et vaidlusaluses otsuses sisalduvaid tegevusloa peatamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamise otsustusi saaks vaadelda rangelt lahus. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohustab tegevusloa peatamise korral majandushaldusasutust piiritlema peatamise kestuse. Kui tegevusluba peatatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni, ei pea halduskohus analüüsima teoreetilisi võimalusi, kas majandushaldusasutus saab keelata ettevõtja majandustegevuse. Tegevusloa peatamine tegevusloa kehtetuks tunnistamise kavatsuse tõttu oleks õigusvastane, kui tegevusloa kehtetuks tunnistamine on ilmselgelt välistatud. MTA otsuse tegemisel on rikutud ka HMS § 40 lg-t 1. HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud erand praegusel juhul ei kohaldu. MTA otsuses viidatud tehingud toimusid juba 2014. a juunis ja juulis. Kaebaja ärakuulamata jätmist ei õigustanud see, et 10. veebruaril 2015 oli jõustumas Tallinna Halduskohtu
9.jaanuari 2015. a otsus vaidluses kaebaja kütuse müügi tegevusloa kehtetuks tunnistamise üle.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.MTA taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist või asja tagasi saatmist ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus lahendanud vaidluse keskset küsimust, kas tegevusloa peatamine tuginedes MsüS § 43 lg 1 p-le 1 on võimalik. Ringkonnakohus 2(5)

3-15-467 on ebaõigesti asunud hindama maksuhalduri võimalikku pädevust tegevusloa peatamisele järgnevas menetluses. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud seda, kas maksukohustuse rikkumine on erand, mis õigustab tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Ringkonnakohtu käsitlus, et tegevusluba ei tohi MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel peatada, kuna kohtu hinnangul ei saa tegevusluba kehtetuks tunnistada, ei ole seadusandja eesmärgiga kooskõlas. Haldusorganile ei saa panna kohustust näha juba menetluse alustamisel ette, millisele seisukohale haldusorgan menetluse lõpuks jõuab. Kui seadusandja mõte ei oleks olnud võimaldada kuni menetluses otsuse tegemiseni tegevusloa kehtivuse peatamist, siis ei oleks sellist võimalust ka seaduses ette nähtud. MTA ei pidanud kaebajat ära kuulama, kuna see ei oleks mõjutanud MTA otsust.

8.Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Käesolevas asjas tuleb lahendada põhimõtteline küsimus, kas majandushaldusasutusel on õigus maksupettusele viitava põhjendatud kahtluse tõttu peatada ettevõtja tegevusluba MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel.
10.MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peab majandustegevuse või tegevusloa peatamiseks olema täidetud kaks eeldust: esiteks peab olema toime pandud majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse oluline rikkumine ja teiseks peab rikkumisega kaasnema kõrgendatud või oluline oht.
11.MTA 9. veebruari 2015. a otsuse kohaselt tingis kaebaja kütusemüügi tegevusloa peatamise põhjendatud kahtlus, et kaebaja on toime pannud maksupettuse. Maksukohustuse täitmine on majandustegevuse nõue, täpsemalt tegevusalast sõltumata kehtiv üldine nõue (MsüS § 6 lg 2). Seega võib maksukohustuse oluline rikkumine olla majandustegevuse või tegevusloa peatamise aluseks, kui sellega kaasneb kõrgendatud või oluline oht. MsüS § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib tegevusloa tunnistada kehtetuks loa andmisel kontrollitava nõude või loa kõrvaltingimuse olulisel rikkumisel. Tegevusloaga mitteseotud majandustegevuse nõuete oluline rikkumine võib kaasa tuua ettevõtja tegevuse keelamise (MsüS § 36 lg 3). Vastavalt HMS § 64 lg 1 teisele lausele kohaldatakse haldusakti kehtivuse peatamisel ka haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut. Seega võib majandushaldusasutus tegevusloa peatada vaid siis, kui ettevõtja rikub oluliselt tegevusloa kontrolliesemega hõlmatud nõuet või kõrvaltingimust. Muude majandustegevuse nõuete rikkumise korral tuleb kõne alla ettevõtja tegevuse peatamine.
12.MsüS § 43 lg 1 kohaselt ei piisa tegevusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ega ettevõtja tegevuse peatamiseks või keelamiseks majandustegevuse nõude rikkumise kahtlusest, vaid pädev asutus peab olema rikkumise ettenähtud korras kindlaks teinud. Kui õigusaktid ei täpsusta asjassepuutuva nõude rikkumise kindlakstegemise korda, võib majandushaldusasutus rikkumise tuvastada MsüS-i alusel korraldatavas menetluses. Maksukohustuse rikkumise tuvastamiseks sätestab maksukorralduse seadus (MKS) maksumenetluse näol erikorra. Tegevusloa peatamine ega kehtetuks tunnistamine, samuti tegevuse peatamine või keelamine ei toimu maksumenetluses. MsüS ei näe ette erandit, et MsüS-is ettenähtud otsuste 3(5)

3-15-467 tegemisel võiks majandushaldusasutus tuvastada maksuõigusrikkumise väljaspool maksumenetlust MKS-i kõrvale jättes. Niisuguse võimaluse andmine ei saanud olla ka seadusandja tegelikuks kavatsuseks. See jätaks maksukohustuslase ilma talle MKS-is antud menetlusõigustest ning tekitaks paralleelsete haldusmenetluste ja vastuoluliste haldusotsuste ohu. Puudub ka sisuline vajadus rakendada ettevõtja suhtes MsüS § 36 lg-s 1, § 37 lg-tes 1 ja 2 ning § 43 lg-s 1 sätestatud meetmeid enne, kui maksuhaldur on maksukohustuse rikkumise selleks ettenähtud korras kindlaks teinud. Kõnealused meetmed ei ole vajalikud pooleliolevas maksumenetluses uuritava maksukohustuse täitmise tagamiseks. Selleks näeb MKS § 1361 ette muud küllaldased abinõud.

13.MTA peatas kaebaja kütuse müügi tegevusloa ajal, mil maksumenetlus oli alles pooleli, sest maksuotsust polnud veel tehtud. Seega oli väidetav maksukohustuse rikkumine, millele vastustaja tugines, ettenähtud korras tuvastamata. Enamgi veel, vastustaja pole isegi tegevusloa peatamise menetluses lähtunud maksukohustuse rikkumisest, vaid üksnes põhjendatud kahtlusest, et rikkumine on toime pandud. On tõsi, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu võib põhjendatud kahtlus anda maksuotsuse tegemisel alust eelduseks, et isik osales maksupettuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p-d 13–16). See eeldus kehtib aga vaid juhul, kui maksuhaldur on maksupettuse kahtlust maksuotsuses nõuetekohaselt põhjendanud. Kuna maksuotsust polnud veel tehtud, olid ka maksupettuse eeldamise tingimused täitmata. MTA 9. veebruari 2015. a otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada, sest maksuõigusrikkumist ei ole seadusega ettenähtud korras tuvastatud.
14.MTA on maksupettusega kaasneva kõrgendatud ohu tuletanud samuti vaid pettuse kahtlusest. Seega pole tuvastatud ka MsüS § 43 lg 1 p 1 ühe eeldusena sätestatud ohtu, vaid esineb üksnes ohukahtlus. MsüS § 43 lg 1 p 1 järgi peab oht lähtuma vahetult juba toime pandud rikkumisest ega tohi olla realiseerunud. MTA 9. veebruari 2015. a otsuse kohaselt esineb kaebaja käitumisest tulenevalt kõrgendatud oht suure väärtusega varalisele hüvele tulevikus. Kolleegium nõustub, et varasem rikkumine võib täiesti põhjendatult viidata tulevikus uute rikkumiste toimepanemise võimalusele. Sellega võivad kaasneda uued ohud. Need ei ole aga MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaldamiseks piisavad. Usalduse kaotus ettevõtja vastu on asjassepuutuv rikkumise olulisuse (MsüS § 38 lg 2), mitte aga rikkumisega kaasneva ohu hindamisel.
15.Maksukohustuse täitmist kütuse müügi tegevusloa andmisel ei kontrollita. Ka sel põhjusel ei saanud vastustaja otsuses toodud asjaolud anda alust tegevusloa peatamiseks. Tegevusloas sätestamata ja selle kontrolliesemesse mittekuuluvate majandustegevuse nõuete rikkumise korral on võimalik majandustegevust peatada või keelata.
16.Tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse või majandustegevuse keelamise algatamine ei ole vastavalt tegevusloa või majandustegevuse peatamise täiendav eeldus MsüS § 43 lg 1 p 1 järgi. Halduskohus on õigesti märkinud, et tegevusloa saab peatada vaid juhul, kui majandustegevuse nõude rikkumine on selline, et selle tõttu on võimalik tegevusluba hiljem ka kehtetuks tunnistada. Tegemist ei ole aga täiendava eeldusega, vaid halduskohtu märgitu järeldub asjaolust, et nii tegevusloa ja majandustegevuse peatamise kui ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja majandustegevuse keelamise eelduseks on oluline rikkumine. Loa kehtetuks tunnistamise või majandustegevuse keelamise kavatsus ei ole peatamise eelduseks, vaid selle ajalisteks piiranguteks, rõhutades peatamise ajutisust. Seega on peatamist võimalik kohaldada kõrvaldatavate rikkumiste korral, mille puhul ei ole kehtetuks tunnistamine või tegevuse keelamine proportsionaalne. Maksupettus võib korrektselt tuvastatud rikkumisena olla kõrvaldatav, kui riigile saamata jäänud maks tagantjärele tasutakse. 4(5)

3-15-467

17.Eeltoodust tulenevalt jääb vastustaja kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 6).
18.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jääb jõusse, ei muuda kolleegium menetluskulude jaotust esimese ja teise astme kohtus. Menetlusosalised ei ole kolleegiumi määratud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu jäävad kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20263-25-2020/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja