Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-798 4. september 2017, Tartu Janar Jäätma Herman Ojaste kaebus Jõgeva Maavalitsuse 14. veebruari 2017. a otsuse nr 280-1 tühistamiseks ning maavalitsuse kohustamiseks Kaebaja Herman Ojaste, esindaja vandeadvokaat Piret Pallo Vastustaja Jõgeva Maavalitsus, esindaja Viktor Svjatõšev Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Herman Ojaste kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. oktoobril (k.a) 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Jõgeva Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon (maakonnakomisjon) tunnistas 12. jaanuari 1995. a otsusega nr 83-35 Tabivere vallas asuva „Rakki nr A-39“ (edaspidi Rakki) maaomandi pindalaga 29,747 ha õigustatud subjektiks Ella-Johanna Ojaste, kes loovutas nõudeõiguse Herman Ojastele (poeg).
2.H. Ojaste esitas maakonnakomisjonile 4. veebruaril 1999. a avalduse, milles taotles
12.jaanuari 1995. a otsuses määratud maa suuruse muutmist selliselt, et ta tunnistataks õigustatud subjektiks 41 ha-d osas. Avaldust põhjendas H. Ojaste asjaoluga, et 1938. a oli ärev
3-17-798 aeg, mistõttu vähendas Karl Arumets maad ja müüs 11,4 ha-d. Maad vähendati sel teel, et maamõõtjale öeldi talu suuruseks 30 ha-d. Seeläbi luges Purdi metskond osa „Rakki“ maast metskonna maaks. Maakonnakomisjon jättis 29. aprilli 1999. a otsusega nr 209-1 H. Ojaste avalduse rahuldamata, kuna Rakki maa suurus on tõendatud kinnistusameti dokumentide ja maksualuste maaüksuste nimekirja andmete alusel (tl-d 27–28).
3.H. Ojaste esitas maakonnakomisjonile 20. detsembril 1999. a avalduse Rakki maa taotluse uuesti läbivaatamiseks. Avaldusele lisati Eesti Ajalooarhiivi väljastatud K. Landre
16.detsembril 1933. a koostatud skemaatiline kaart, millele on käsitsi tehtud märge: „I maatükk 1 kv 1933. a. 40,38 ha 1560 kr, II maatükk 11,5 ha. II maatükk ostetud Saadjärve mõisniku käest 1906. aastal (pant-kautsjon) 400 kuld rubla eest. Ostuleping Karl Arumetsa käes. Nimetatud maa osa kuulub Raki talumaa juurde.“ Maakonnakomisjon jättis 10. veebruari 2000. a otsusega nr 219-4 H. Ojaste avalduse rahuldamata, kuna Rakki maa suurus on tõendatud seaduses nimetatud tõenditega (tl-d 29–30). Komisjon märkis, et talu suurus omandamise hetkel oli 41,170 ha-d. K. Arumets ja N. Schletsky sõlmisid 18. septembril 1935. a Rakki maast eraldatud „Saarevälja nr A-87“ müügilepingu (pindala 11,423 ha-d). Seega jäi pärast müüki Rakki maa pindalaks 29,747 ha-d.
4.H. Ojaste esitas maakonnakomisjonile 22. augustil 2006. a avalduse, milles palub uuesti läbi vaadata maakonnakomisjoni 10. veebruari 2000. a otsus. Avaldusele oli lisatud maamõõtja K. Landre koostatud skeem. Maakonnakomisjon jättis 2. novembri 2006. a otsusega nr 277-1 H. Ojaste avalduse rahuldamata, kuna K. Arumetsa omandiõigus 11,4 ha-le maale ei olnud võõrandamise hetkel tõendatud.
5.Tabivere Vallavalitsus tagastas 17. jaanuari 2007. a korraldusega nr 8 H. Ojastele 28,95 ha-d Rakki maad. Tagastamisele ei kuulunud 0,797 ha-d.
6.H. Ojaste esitas maakonnakomisjonile 17. jaanuaril 2017. a avalduse taotleja vanaisale kuulunud 11,5 ha suuruse maa tagastamiseks. Taotleja märgib avalduses, et tema vanaisa Karl Arumets ostis vaidlusaluse maa Saadjärve mõisnikult 1906. a 400 kuldrubla eest. H. Ojaste märgib, et see maatükk oli eraldi ostetud ning ei kuulunud Rakki talu juurde (tl 21 pöördel).
7.Maakonnakomisjon jättis 14. veebruari 2017. a otsusega nr 280-1 H. Ojaste avalduse rahuldamata, kuna: 1) H. Ojastel ei ole õigust avaldust esitada. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitas maa tagastamise taotluse K. Arumetsa tütar (H. Ojaste ema Ella-Johanna Ojaste) ning
17.jaanuariks 2017 on avalduse esitamise tähtaeg lõppenud; 2) K. Arumetsa omandiõigus ei ole vaidlusalusele maale 11,5 ha ulatuses tõendatud (tl-d 5–7).
8.H. Ojaste esitas Tartu Halduskohtule 13. aprillil 2017. a kaebuse, milles palub tühistada maakonnakomisjoni 14. veebruari 2017. a otsus nr 280-1 ja kohustada maakonnakomisjoni tagastama H. Ojastele Rakki talu juurde kuuluv maa 11,5 ha ulatuses. Kaebaja esitab järgmised põhjendused: 1) kaebaja on vaidlusaluse maa osas õigustatud subjekt;
3-17-798 2) kaebaja ei esitanud 17. jaanuaril 2017. a uut avaldust, vaid ta taotles 12. jaanuari 1995. a otsuse muutmist. Avaldusega esitati uued tõendid, mis kinnitavad, et 11,5 ha-d maad kuulus vaidlusaluse maa koosseisu. Kehtiv õigus ei sätesta, millise tähtaja jooksul tuleb uus tõend esitada; 3) K. Arumets ostis vaidlusaluse maa Saadjärve mõisnikult 1906. a. Kuna ei ole võimalik esitada täpseid tõendeid ega lepingu originaali, on lepingu sõlmimise fakt piisavalt tõendatud; 4) maamõõtja K. Landre 16. detsembril 1933. a koostatud tõend kinnitab, et maa eest on tasutud, müügileping sõlmiti 1906. a ja osapooleks oli K. Arumets; 5) maamõõtja K. Kralli 30. juuli 1927. a esildise protokollist ja Tartu riigimaade korralduskomisjoni 9. novembri 1927. a avaliku koosoleku protokollist saab järeldada, et K. Arumets oli vaidlusaluse kinnistu pindalaga 11,5 ha omanik; 6) K. Arumetsa omandiõigust 11,5 ha-le maale ei ole tarvis Riigiarhiivi ja muude tõenditega tõendada.
9.Jõgeva Maavalitsus palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja esitab järgmised põhjendused: 1) maakonnakomisjon ei tagasta ega kompenseeri maad, vaid seda teeb kohaliku omavalitsuse üksus; 2) kaebaja esitatud avaldus ei ole Rakki kinnistu pindala muutmise taotlus uute tõendite alusel. Avalduses käsitles kaebaja 11,5 ha suurust maatükki iseseisva maana. Kaebajale selgitati seda asjaolu komisjoni istungil, kuid kaebaja jäi enda juurde; 3) kaebaja ei ole 17. jaanuari 2017. a avaldusele lisanud ühtegi uut tõendit. Esitatud tõendeid on maakonnakomisjon analüüsinud varasemates menetlustes. Kaebaja viimati tehtud otsuseid vaidlustanud ei ole; 4) uus avaldus tuli esitada 17. jaanuaril 1992. a (ORAS § 16 lg 1). Õigusvastaselt võõrandatud Rakki maa tagastamise menetlus on lõpule viidud; 5) maamõõtja K. Landre käsitsi tehtud kirjutis oli vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega. K. Arumets ja Põllumajandusministeerium sõlmisid 1. novembril 1933. a Rakki kinnistu pindalaga 40,38 ha võõrandamise lepingu. K. Arumets müüs sellest 18. septembril 1935. a N. Schletskyle 11,423 ha-d maad; 6) maamõõtja K. Landre tehtud juurdekirjutuse alusel ei ole 11,5 ha-d maad kinnistusse kantud. Arhiivis ei ole kinnistu müügilepingut; 7) maamõõtja K. Landre tehtud joonisel on Rakki kinnistu II maatükina näidatud maa Rakki kinnistu nr 8374 plaanil. 1936. a skeemil on maaüksus märgitud „Rätsepa metsavaht nr A-55“ ja riigimetsa maana. See maa kuulus Eesti Vabariigile; 8) Saadjärve valla maaüksuste nimekirja kohaselt kuulus K. Arumetsale 1940. a seisuga Rakki kinnistu nr 8374 pindalaga 29,747 ha-d. K. Arumets teisi kinnistuid Saadjärve vallas ei omanud; 9) 1927. a Saadjärve mõisast eraldatud renditalude ja Rätsepa metsavahi koha planeerimise kava ei tõenda K. Arumetsa omandiõigust. Rendileping ei ole omandiõiguse tõendamise aluseks. Komisjoni istungil kaebaja antud seletuste kohaselt laenas Saadjärve mõisnik K. Arumetsalt raha, mille eest lubas mõisnik K. Arumetsale maad. Maa pantimine laenu tagatiseks ei muuda omandisuhet.
KOHTU SEISUKOHT
10.Praeguses asjas on maakonnakomisjon sisuliselt jätnud rahuldamata kaebaja taotluse tunnistada ta taotletava 11,5 ha maa osas õigustatud subjektiks.
3-17-798 Kuna maakonnakomisjonil puudub pädevus otsustada maa tagastamise üle (ORAS § 16 lg 2), mõistab kohus kaebaja tahet kohustamisnõude esitamise osas selliselt, et kaebaja tahteks on kohustada maakonnakomisjoni langetama otsus kaebaja õigustatud subjektiks tunnistamise kohta 11,5 ha maa osas (HKMS § 2 lg 4).
11.Maakonnakomisjon jättis kaebaja taotluse rahuldamata mh põhjusel, et kaebaja ei esitanud väidetavalt võõrandatud vara tagastamise avaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 17. jaanuariks 1992. a. (ORAS § 16 lg 1) (vt ka RKHKo 3-3-1-27-16, p 18). Kaebaja esitas taotluse 17. jaanuaril 2017. a ehk umbes 15 a hiljem. Nimetatud tähtaega oli võimalik ennistada kuni 31. märtsini 1993. a (avalduste esitamise tähtaegade ennistamise kord õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel § 2 lg 3; RKHKo 3-3-1-51-01, p 4).
11.1.Kaebaja väidab, et ta ei esitanud maakonnakomisjonile uut avaldust, vaid ta esitas maakonnakomisjonile uued tõendid 12. jaanuaril 1995. a tehtud otsuse nr 83-35 muutmiseks. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et tema suhtes ei kohaldu ORAS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaeg. Kohus kaebaja seisukohta ei jaga.
11.2.Kaebaja esitas maakonnakomisjonile 17. jaanuaril 2017. a avalduse, mille sisu on järgmine: „Palun tunnistada mind omandireformi õigustatud subjektiks selle 11,5 ha osas, mille minu vanaisa Karl Arumets ostis Saadjärve mõisnikult 1906. aastal 400 kuldrubla eest. See oli eraldi ostetud maatükk, mis ei kuulunud Rakki talu juurde. Karl Arumetsa omandiõiguse tõendamiseks lisan järgmised dokumendid: [---].“ (tl 21 pöördel). Maakonnakomisjonile esitatud kaebaja avaldusest järeldub, et vaidlusalust 11,5 ha-d maad ei tule lugeda Rakki talu maa hulka, vaid tegemist oli väidetavalt eraldi ostetud maaga, mille õigustatud subjektiks kaebaja soovib saada. Seega on kaebaja 17. jaanuaril 2017. a esitatud avalduses muutnud oma esialgset positsiooni, milles ta oli seisukohal, et vaidlusalune 11,5 ha-d kuulub Rakki talu maa koosseisu (vt tl-d 27, 29 pöördel, 32). Seevastu esitas kaebaja ema maakonnakomisjonile 9. detsembril 1991. a avalduse Rakki maa tagastamiseks. Kaebaja ema ei ole 9. detsembri 1991. a avalduses taotlenud muu maa tagastamist (vt tl 60 pöördel). Seetõttu on kaebaja avaldus käsitatav uue avaldusena.
11.3.Kaebuses esitatud väide, et oma õigusliku kogenematuse tõttu ei kasutanud ta avalduses õigeid mõisteid enda tegeliku tahte väljendamiseks, ei ole veenev. Kaebaja on maakonnakomisjonile kolmel korral esitanud avalduse Rakki talu maa pindala muutmiseks selliselt, et Rakki talu maa pindala arvestusse võetaks ka 11,5 [märgitud ka 11,4] ha-d, kokku seega 41 ha-d (tl-d 27, 29 pöördel ja 32). Maakonnakomisjon on korduvalt kaebajale vastanud, et asjas kogutud ja esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väidet, mille kohaselt oleks Rakki talu maa pindala olnud 41 ha-d, vaid tõenditest järeldub, et maa pindala oli maa õigusvastaselt võõrandamise ajal (s.o 23. juulil 1940) 29,747 ha-d. Kaebaja on seega
17.jaanuari 2017. a avaldus teadlikult muutnud oma esialgset positsiooni (vt ka käesoleva otsuse p 11.2).
3-17-798
11.4.Eelnevast järeldab kohus, et kaebaja esitas maakonnakomisjonile 17. jaanuaril 2017. a uue avalduse 11,5 ha maa osas kaebaja õigustatud subjektiks tunnistamiseks. Kuna see avaldus on esitatud pärast ORAS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaega, on kaebaja tänaseks oma väidetava nõudeõiguse vaidlusalusele 11,5 ha-le maale minetanud (vt käesolev otsus, p 11). Kuigi reeglina tuleb seaduses sätestatud tähtaja minetamisel esitatud avaldus kas tagastada (vt nt HMS § 14 lg 6 p 1) või jätta läbi vaatamata, ei ole maakonnakomisjonil keelatud jätta avaldust ka sellel põhjusel rahuldamata. Mõlemal juhul ei saavutaks kaebaja oma eesmärki.
12.Isegi juhul, kui tegemist ei oleks uue avalduse, vaid olemasoleva avalduse juurde uute tõendite esitamisega, ei tooks ka see asjaolu kaasa kaebaja avalduse uuesti läbivaatamise kohustamist.
12.1.Vabariigi Valitsuse 8. augusti 1991. a määrus nr 161 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord” (kord) p 36 sätestab, et kui pärast maakonnakomisjoni otsuse tegemist esitatakse uusi tõendeid, mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab avalduste vastuvõtja materjalid uute tõendite kohta maakonnakomisjonile, kes vaatab need läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Kaebaja on seisukohal, et korra p 36 ei sätesta tähtaega, mille jooksul tuleb uusi tõendeid sisaldav avaldus maakonnakomisjonile esitada.
12.2.Kohus on seisukohal, et korra p 36 ei reguleeri tähtaega, mille jooksul tuleb uusi asjaolusid sisaldav tõend maakonnakomisjonile esitada. Eelnevast seisukohast ei saa teha siiski järeldust, et selline tähtaeg üldse puuduks. Õiguskindluse põhimõtte tagamiseks ei saa uute tõendite esitamisega ebamõistlikult viivitada. Kuigi ORAS ei tee selgesõnalist viidet haldusmenetluse seaduse kohaldamisele, on Riigikohus omandireformi asjades mh rakendanud HMS § 44 lg-s 3 sätestatud menetluse uuendamise regulatsiooni (vt RKHKo 3-3-1-27-16, p 18). Seega, kui kaebaja õigusliku kogenematuse tõttu käsitada tema 17. jaanuari 2017. a avaldust olemuslikult nn menetluse uuendamise taotlusena, ei oleks tõendid esitatud ühe kuu jooksul uuendamise asjaolude teadasaamisest alates (HMS § 44 lg 2). Nimelt lisas kaebaja avaldusele järgmised tõendid: 1) maamõõtja K. Landre 16. detsembril 1933. a koostatud maaüksuse skeem, millel oli käsitsi tehtud märkus maa omandamise kohta 1906. a (tl 22 pöördel); 2) maamõõtja L. Kralli 30. juuli 1927. a „Esilduse protokoll“, mis sisaldas teavet renditalude planeerimise kava kohta (tl 22); 3) riigimaade korralduskomisjoni 9. novembri 1927. a avaliku koosoleku protokoll, mis sisaldas teavet Rakki renditalu ja Rätsepa metsavahi koha planeerimise kava kohta (tl-d 27-28). Kohus märgib, et esitatud tõenditel on Rahvusarhiivi märge, mille kohaselt on koopiad tehtud
28.septembril 2006. a (tl-d 23 pöördel, 24 pöördel, 25 pöördel ja 26 pöördel). Riigiarhiiv edastas need dokumendid maakonnakomisjonile 28. septembri 2006. a kaaskirjaga nr 18-73.6/8789/TA (tl 31 pöördel). Samuti esitas kaebaja 20. detsembril 1999. a avalduse maakonnakomisjonile, millele oli lisatud maamõõtja K. Landre 16. detsembril 1933. a koostatud maaüksuse skeem. Seega on kaebaja 17. jaanuaril 2017. a esitanud tõendid, mis juba olid maakonnakomisjonil eelnevate otsustuste tegemise ajal olemas. Kaebaja esitatud tõendid on seega esitatud korduvalt ja pärast ühekuulist tähtaega.
3-17-798
12.3.Kohtu hinnangul ei sisalda K. Landre 16. detsembri 1933. a skeem, maamõõtja L. Kralli 30. juuli 1927. a „Esilduse protokoll“ ja riigimaade korralduskomisjoni 9. novembri 1927. a avaliku koosoleku protokoll teavet selle kohta, et vaidlusalune maa oli K. Arumetsa omandis maa õigusvastaselt võõrandamise hetkel. Esimene dokument ei tõenda K. Arumetsa omandit vaidlusalusele 11,5 ha-le maale maa õigusvastase võõrandamise hetkel. Tegemist on käsitsi kirjutatud tekstida, mille õigsust kinnistusraamatu andmed ei kinnita (käesolev otsus, p 13). Kahe viimase dokumendi näol on tegemist renditalude planeerimist puudutava kavaga aastast 1927. Seega ei oleks tegemist ka asjas ilmnenud uue olulise tõendiga, mis annaks aluse uuendada asja menetlus (HMS § 44 lg 1 p 2).
13.Kuigi kohtu hinnangul on eeltoodud põhjendused kaebuse rahuldamata jätmiseks piisavad, peab kohus vajalikuks õigusrahu saavutamiseks siiski märkida, et kaebaja esitatud tõendid ei kinnita, et K. Arumetsa omandis oli õigusvastaselt võõrandamise ajal (s.o 23. juulil 1940) 11,5 ha-d maad (vt käesolev otsus, p 12.3). Kaebaja esitatud tõendid ei lükka ümber maakonnakomisjoni korduvalt võetud seisukohta, et Eesti Ajalooarhiivi teatise ja maksualuste maaüksuse nimekirja alusel on tuvastatud, et Rakki talu pindala oli 29,747 ha-d. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kanti K. Arumets Rakki kinnistu (pindalaga 41,170 ha-d) omanikuks 22. detsembril 1933. a Põllutööministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel. K. Arumets ja N. Schletsky sõlmisid 18. septembril 1935. a lepingu, mille alusel eraldati Rakki kinnistust „Saarevälja nr A-87“ kinnistu pindalaga 11,423 ha-d. Pärast kinnistu müüki jäi Rakki pindalaks 29,747 ha-d (vt nt maakonnakomisjoni 29. aprilli 1999. a otsus nr 209-1, tl 27). Kohtul ei ole kaebuses esitatud dokumentide alusel võimalik asuda teistsugusele seisukohale, kui asus maakonnakomisjon, kui ta tugines maa pindala kindlaks määramisel (1940. a ajahetk) maksualuste maaüksuse nimekirja ja kinnistusraamatu andmetele.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.