lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1421/15

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1421/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1205
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

14.08.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1421

Haldusasi

Illuka valla kaebus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 95 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 04.08.2017 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Illuka vald, volitatud esindajad v.adv-d Triin Raudsepp ja Vitali Šipilov Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud esindajad v.adv-d Jüri Raidla ja Arne Ots

Menetluse alus ringkonnakohtus

Illuka valla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Illuka valla määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.08.2017 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 95 moodustati Alajõe valla, Iisaku valla, Illuka valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna valla ühinemise teel uus haldusüksus, mille nimeks määrati Alutaguse vald.
2.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Illuka vald esitas halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 95 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on Vabariigi Valitsuse kaevatav määrus üldkorraldus ja seetõttu halduskohtus vaidlustatav. Kaebajal on kaebeõigus tulenevalt HKMS § 44 lg-test 4 ja

Tallinna Halduskohus tagastas 04.08.2017 määrusega kaebuse.

3-17-1421 Kooskõlas kohtupraktikas analoogsete Vabariigi Valitsuse määruste vaidlustamise korra kohta võetud seisukohtadega on kaevatav määrus nr 95 käsitatav mitte üldkorraldusena, vaid määrusena (s.o õigustloova aktina), mille vaidlustamine halduskohtus ei ole võimalik. Olenemata sellest, et määrus puudutab vahetult üksnes konkreetseid omavalitsusüksusi ning see on antud n-ö ühekordselt läbiviidava haldusreformi raames (haldusreformi seaduse (HRS) § 2 lg 4 ja § 27 lg 1), muudetakse määrusega sisuliselt Eesti haldusterritoriaalset korraldust tervikuna ning eesmärgiga luua uus ja püsiv haldusüksuste jaotus. Määruse nr 95 liigitamist üldkorralduseks ei saa iseseisvalt õigustada seegi, et vaidluse lahendamine halduskohtus võiks tagada kohaliku omavalitsuse üksuse tõhusama kaitse võrreldes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusega. Olukorras, kus seadusandja ei ole pidanud vajalikuks näha HRS § 9 lg 9 ps 2 ja § 13 lg-s 1 nimetatud määruste vaidlustamiseks ette eriregulatsiooni, tuleb eeldada, et vaidlused lahendatakse õigustloovate aktide vaidlustamiseks kehtestatud üldises korras (s.o põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) järgi).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.Illuka vald palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.08.2017 määrus ning teha haldusasjas uus määrus, millega saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Vaidlusalune Vabariigi Valitsuse määrus ei ole abstraktne üldakt, vaid haldusreformi käigus subsumeerimise teel seaduse täitmiseks antud üksikakt, millega on otsustatud konkreetsete valdade ühekordne sundühendamine. Seda on kinnitatud ka Riigikohtu 20.12.2016 otsuses nr 3-4-1-3-16 (p-d 103 ja 105). Määrus on vahetult suunatud vaid asjaomastele kohaliku omavalitsuse üksustele, kellel on ainsana õigus määrust vaidlustada. Vaidlustatud määrus on lokaalse iseloomuga ning selle üldaktina käsitamiseks ei anna alust ka haldusreformi tähtsus riigi jaoks. Vaidlustatud määrusega ei muudeta Eesti haldusterritoriaalset korraldust tervikuna ega ka kohaliku omavalitsuse autonoomia teostamise territooriume, vaid need otsused tegi seadusandja juba HRS vastuvõtmisel. Vaidlustatud määrust tuleb üksikaktina käsitada ka tõhusa õiguskaitse põhimõttest lähtudes ning ebaselges olukorras tuleb tõlgendada kaebeõigust puudutavaid sätteid laiendavalt. Määruse õiguspärasus sõltub selle vastavusest määruse aluseks olevatele seadustele, mitte niivõrd põhiseadusele (vt ka Riigikohtu 20.12.2016 otsus nr 3-4-1-3-16, p-d 103, 105 ja 136), ning selline seaduslikkuse kontroll on halduskohtu, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuses. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus ei ole praeguse asja lahendamiseks ka olemuselt sobilik. Samuti on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus piiratud nii ajaliselt kui ka asjaolude väljaselgitamise ja tõendite uurimise seisukohalt (sh ei kehti selles halduskohtumenetlusega sarnane uurimispõhimõte). Sellele, et määruse seaduslikkuse kontroll põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei pruugi olla terviklik, on viidanud ka riigikohtunik Jüri Põld oma konkureerivas arvamuses asjas nr 3-4-1-3-16. Olukord, kus sundühendamise õiguspärasuse kontroll oleks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu, sundühendamise elluviimiseks tehtavate maavanema valimistoimingute kontroll aga halduskohtu pädevuses, on vastuolus tõhusa õiguskaitse põhimõttega. Ohtu, et kaebaja ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta, ilmestab Riigikohtu 07.08.2017 määrus asjas nr 5-17-15. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse puudulikkust on möönnud ka Tallinna Ringkonnakohus asjades nr 3-17-1427, 3-17-1428, 3-17-1433 ja 317-1435, viidates, et Riigikohtule esitatava taotluse lahendamisel tuleb vajadusel tunnistada lüngad PSJKS-s põhiseadusvastaseks. Põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlust ei tohi niivõrd tähtsas ja kiires küsimuses eelistada halduskohtumenetlusele, milles puudusi ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(4)

3-17-1421

5.Ringkonnakohus jääb HRS § 9 lg 9 p-s 2 ja § 13 lg-s 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse määruste liigitamise ja nende vaidlustamise võimaluste osas Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2017 määruses haldusasjades nr 3-17-1427, 3-17-1428, 3-17-1433 ja 3-17-1435, 19.07.2017 määruses asjades nr 3-17-1454 ja 3-17-1458 ning 26.07.2017 määruses asjades nr 3-17-1486 ja 3-17-1488 toodud seisukohtade juurde ega pea otstarbekaks neid kõiki üle korrata. Kuivõrd Riigikohus on jätnud määruskaebused kolme viidatud määruse peale menetlusse võtmata, on need määrused nüüdseks ka jõustunud.
6.Eesti haldusterritoriaalne korraldus (s.o Eesti territooriumi jagunemine haldusüksusteks – vt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 21 lg 1) on üks tervik ning olenemata sellest, et vaidlustatud Vabariigi Valitsuse määrused puudutavad üksnes konkreetseid kohaliku omavalitsuse üksuseid, muudetakse nende ühendamisega samas ka Eesti haldusterritoriaalset korraldust püsivalt ja tervikuna (vt ka ETHS § 7 lg 1 ja HRS § 2 lg 1). Lisaks pannakse selliste määrustega paika uued piirid, milles edaspidi omavalitsuslikku haldamist teostatakse (ETHS § 21 lg 2). Seega on vastavate määruste kujundav mõju üldise iseloomuga ega puuduta pelgalt asjaomaseid kohaliku omavalitsuse üksusi. Määrustes sisalduvaid otsustusi ei saanud seadusandja teha juba HRS vastuvõtmisel, sest nimetatud seadus reguleerib üksnes haldusreformi (sh selle käigus haldusterritoriaalse korralduse muutmise) läbiviimise aluseid ja korda, kuid sellega ei ole otsustatud haldusterritoriaalse korralduse muutmist, mis on ETHS § 71 lg-te 2–6 kohaselt valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsuse pädevuses. Kõik Vabariigi Valitsuse määrused peavad põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 esimese lause ja § 87 p 6 kohaselt olema antud seaduste alusel ja täitmiseks, kuid sellest ei järeldu, et määruse andmist saaks käsitada pelgalt selle aluseks oleva seaduse rakendamisena üksikjuhtumi asjaoludele. Üksikaktiks ei muuda vaidlusaluseid määruseid ka asjaolu, et PSJKS § 7 alusel ei saaks vastavate määruste põhiseaduslikkuse kontrolli taotleda need kohaliku omavalitsuse üksused, kelle põhiseaduslikke tagatisi need ei puuduta. Samas saaks PSJKS § 6 lg 1 p 1 kohaselt nimetatud määruste põhiseadusele vastavuse kontrollimist siiski taotleda ka õiguskantsler.
7.Ringkonnakohus ei ole 12.07.2017 määruses liigitanud Vabariigi Valitsuse määrusi üldaktideks selle järgi, et nendega on lahendatud riigielu toimimise seisukohalt väga olulisi küsimusi, vaid selgitas sellega üksnes, miks oleks kõnealuste määruste vaidlustamiseks asjakohaseim just üheastmeline põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus, milles ettenähtud korras lahendatakse ka muid sarnaseid vaidlusi (sh muul juhul halduskohtu pädevusse kuuluvate üksikaktide peale esitatud kaebusi – vt PSJKS § 2 p-d 3–5 ja 10). Ilmselgelt ekslik on kaebajate seisukoht, et Riigikohus ei saaks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kontrollida määruste vastavust seadustele ning ringkonnakohtu hinnangul on PSJKS regulatsioonis sisalduvad võimalikud lüngad vajaduse korral ületatavad, kusjuures see ei põhjustaks ka olulist viivitust taotluste sisulisel lahendamisel, sest kõik küsimused saab otsustada Riigikohus ise. Õige on küll kaebaja väide, et määruse vaidlustamiseks ettenähtud menetluskord peab tagama kohalikule omavalitsusele tõhusa õiguskaitse, kuid väär ja vastuolus Eesti kohtusüsteemi ülesehituse üldise loogikaga oleks sellest järeldada, et väidetavad lüngad põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses toovad kaasa vaidluse allutamise halduskohtule. Riigikohus peab põhiseadusest tulenevalt tagama kaebajale tõhusa õiguskaitse ka väidetavalt puuduliku PSJKS rakendamisel, sõltuvalt olukorrast kas kehtiva õiguse tõlgendamise, õiguse analoogia kasutamise või kehtiva õigusnormi või õigusaktis sisalduva lünga põhiseadusevastaseks tunnistamise teel.
8.Kuivõrd praeguses asjas vaidlustatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 95 on eeltoodud põhjendustel samuti õigustloov akt, siis ei kuulu selle peale esitatud kaebuse lahendamine 3(4)

3-17-1421 HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse ning halduskohus on Illuka valla kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti tagastanud.

9.Eelneva põhjal jääb Illuka valla määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.08.2017 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium